[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jagu jagu (jago) g jao (jau) R spor , I VlPõ eL(jako Se); jägu (jägo) g jäo (jäu) spor R, S K; d́agu g d́ao Lei 1. a. osa tervikust, tükk, hulk; jaotamise, jagunemise saadus, tulemus Kui kala `ostaja ei old, `miedeti kalad omavahel jauks Kuu; `Mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud Lüg; [kalad] jagatasse ära, egale ühele oma jagu; pöllu jägu (ühe talu osa külakonna ühispõllust); muja jägu (ühiselt jaotatava meremuda osatükk); einama jäud; masina ühisuses poole jäu mees, muist on `terve jäu mihi ka Khk; pöld see oli esiti ikka `kolmes jäus (s.t kolmeväljasüsteemis) Kaa; [Rõhkude suurt lehte nimetati] suur jägu [vähemat] vεhe osa Käi; rehe jägu (rehetoa kitsam osa partest ülevalpool) Kul; Vanaste `anti lihajägusid; perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis Han; Mõni jagu rahvast oleva `oinal päss `ütlenu Hää; suur sopp läks jõe `sisse, pikk suur jägu jõe sees HMd; kahe `joaga madal värav, teene jagu lükäti teenep̀ole; sõńnikuvidamese aeg oli oopliha `söömene, ega siis jäo `andmist old Juu; `nuoda jägu (noodaseltsi liikmele kuuluv osa ühisnoodast) JõeK; kui neid (rukkeid) rabati, siis tuli kõige suurem rukki jägu Ann; ikke kahes jäos oli rukki vili, rape ja peksandus, rapped olid nagu süema jägu; anna tema jägu kätte ja las lähäb VMr; üks jagu raha läks kaduma Trm; ei õlludki akent tare jaon Kod; viien jaon om värmit `tõisi (lõngu) Trv; `veske om kolme `kõrdne, `väike jagu (järk) nelländät `kõrda kah ülevän Ran; `tahta puu om `nõklanõ, tal om jämehemp jagu ka `nõklu täüs Har; veedü um õks tu̬u̬d, kel um nii latsõst saani˽t́saruhn hiuss. inämbäl jaol iks um t́sarutõt tiä Rõu; katõh jaoh pulm (s.t nii pruudi- kui ka peiukodus) Plv; vaja `jaotaʔ õgalõ ütele uma jago kätte Se|| pärandusosa; hrl jagu tegema pärandust, saaki jaotama sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäìe Lüg; Eks me pärast tie jagu [kalapüügist] KuuK; `surnu `jäutab oma varandust ja tieb jägu VJg; ku minä suren, mes minä jao ti̬i̬n, sedä suata Kod; isä tegi lastele jagu KJn; õgalõ ütele saa jago Se|| linnud tegevad jagu (mesilased heidavad peret) Ris; ise jaos eraldi lahus – LNg; (ise ~ teise) jaosse ~ jakku eraldi, lahku vili on juba jägusse `pandud Jäm; löid oma `vörkudega ise jägu; sandid `tuhlid pannasse ise jägu; pane nee `teise `jäuse Khk; `pannin selle isi jakku KJn b. kindel, määratud osa tervikust; murdarvu nimetajaga väljendatav osa (hrl 1/3) kui üks jagu sai `niidetu, siis neli jagu jäi `niitamata; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs. `kolmanne jau [kaladest] said inimesed VNg; üks jägu (1/4) `aastad veel ees Ans; ein kasus ia, kahe`korne jagu Aud; üks jagu vaha ja kaks jagu `vaiku ‑ ‑ see on ea aava rohe Vän; riśsikud sae kaks jagu vähäm; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; üits jagu (1/3) om nisudel `kaare seltsin Trv; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; kolmassjagu `kartold kaoss ärʔ, nii varastasõʔ Krl; [Ruhe tegemisel] `lü̬ü̬d́i `kirvõga veidükene päält ärʔ, no˽nii neläs jagu vai nii Rõu; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp|| kolme jao `peale tegime `eina. kaks `saadu sai tä ja üks ma Aud; kui sae puu varassata, selless `tehti jagu. obesemi̬i̬s sai kaks jagu, jalami̬i̬s üks jagu Kod|| kord tεεb midu jägu kaup sääl poes `kallim on Khk; tu̬u̬ [maalapp] om kaits vai kolm jagu suuremb ku miu oma; nüid om ta (ait) kraamitu `mitmele `jaole Nõo c. millegi suurune, millekski vajalik osa; (ettenähtud) hulk, määr, norm; [millegi] võrra `vaaksa jagu olid [püksid] alt `polve kuhalt `luhki Jõe; ühe obose `rauva jagu `rauda Lüg; `aastane jägu toidust Jäm; Kena `varga ilm, `sõuke püme ja paras jägu tuult koa Pöi; üks leva jägu jahu `olli ikka koti `külges Muh; Igavene jürakas mees, pεε jägu teistest pikem Emm; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; keedujago kardulisi Mar; kaks kolm tükki võtad ää, teist sedajagu paned `juure Mih; tee tal ümrik kasu jagu pikem Ris; üks talve jägu kisuti ette koe [pirde] HJn; sina `kasvasid neĺla `aastaga oma jäu `väĺla JJn; toĺli jagu lühem VJg; tuli paras jagu `vihma Trm; `viska [kalu] kaśsijagu piäle Kod; üks pügi `villu, ühe `lamba jagu MMg; [aida] alumise paĺgi ots oli silla jagu pikem Äks; kuhja jagu `einu Lai; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; villast kangast kate`kümne `amme jagu Krk; `vaestele korjati jõoluàńdit, mõni ańd kolmandigu jagu jahu Ran; Nii pidi `ti̬i̬dmä ja `pandma [ahju puid] et parastjaku sai Urv; ku `saapa latsõl suurõ omma, siss üldäss, et kasumise jagu om manh; viĺlävakal õks piät kahanõmise jagu manh olõma Har; kual oĺl hinge jago, kual katõ, kual kolmõ [maad] Se; jagu täis küllaldaselt, piisavalt kas saite eile saunas [leilist] jäu täis JJn; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; enam jagu, enamalt jaolt ~ enamast jaost enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä `müödüd Kuu; enamb-jagu `naised olimma `verkul VNg; änamast jäust `jooskasid kεik laiali Mus; nüid nee tuule-`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; enamjägu oo ikke lehtpuud Mär; neil on `siuksed sõnad jälle, mida nad änamalt jaolt viina ja õllega `sisse annavad Vän; enam jagu need ärjad olid ikke vedajad ja töötegijad Lai; `kartulid `võetse masinaga änäm jagu Kõp; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; Tuu inemine `oĺli enämbjakku säne vingune Hel; enämbjagu iks rüäjahust tetti taar Nõo; mi˽koloo·sin enämbjagu naisõ ommaki San; Vanast oĺl inämbält jaolt iks tu̬u̬ supi li̬i̬ḿ Urv; rohkem jagu, rohkemalt jaolt enamasti `Rohkõmb jagu tet́ti iks peenüt `leibä; `Vi̬i̬ga˽supi iks oĺli inämbält jaolt vanast ja tet́ti `rohkõmbalt jaolt upõga˽`kapstit Urv; suurem jagu, suurelt jagu, suuremalt jaolt ~ suuremast jaost enamasti `saime viis`kümmend `seitse `ülget, vanad olid `suuremb jägu Jõe; `Suuremb jagu `heini on juo `korjuss Kuu; `suurelt jagu pian [koera] `kinni ket́tis Hlj; kasukas on `lamba nahast `suuremp jago Jõh; no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masinatega Ans; ein juba suuremast jäust `valmis Khk; äkine `aigus mis loomal suuremalt jäolt `tahtis iŋŋe `välja võtta Pöi; ikka `valgeks ööveldet lavad `ollid suurem jägu Muh; `Turski `püüti suuremald jäuld Ristna otsast Rei; suurem jagu on kibine maa Mär; suurem jägu on keik kadun HMd; suuremast jäost olid rehed elumajaga kuos HJn; linnumagus koa suuremalt jaolt oli ikke ia rohi kua VMr; suurem jagu on ikke `sindli katussed kõik Äks; suuremalt jäult pidasid ikka kaera kõrres teda (lina), suurem jägu `küńti sügise Lai; nüid suuremb jagu elänä ilma lahutamada ja ilma laalatamada Nõo; suurõmb jago `rõukõ õks oĺl kolmõ `ru̬u̬d́jagaʔ Rõu; Piim `tu̬u̬de suurõmbalt jaolt pot́iga lavva pääl Räp d. töönorm, ‑määr; (põllu)tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi `Käisin `ilma`jaota tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin Lüg; sillatöö jagati ära perede `pεεle, igal perel olid oma jäud Mus; igaüks pidi oma jäo [linu] ää lõugutama Muh; ei kodo jago ees ole aga vat `enni `mõisas oli jago Mar; sideme jägu oli meil tiha kohe. `enne keskomikut pidime tegema kolmsada sidet Ann; `paĺlu naised jäu pial ei niit, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas; kui me Põlulas olime sial `ańti `jälle `meile oma jäu vakkamad leigata Rak; igal ühel oli jägu ies, kus sa piased, mutku vihu siduda Sim; perän egäle mõõdeti jagu kätte, [vilja] päid korjata Ran; reńditalumihile `ańti egalõ ütele uma jagu kätte: `katsõma vakamaa `haina, kolmõ vakamaa rükä, kolmõ vakamaa `keśvä ja vakamaa ubinõid Har e. (teat) aeg, ajavahemik, ‑periood; [kevade]‑poole, ‑poolne, ‑poolik (ajaliselt) Neh `täüdüb `talve jaus tubased tüöd kaik ärä tehä Kuu; sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; poole ~ pooli jao sulane Mih; ta käis omikust jägu siin juba Ann; kevadest jagu talv Ksi; mena `suise jao aan sedäsi läbi Vil; ken oma jao är põdess sai allist `valla; Tiina ei oole `täempise päevä `jaostigi (päeva jooksul) sehen ollu Krk; suve jao pääl ja `talve kah vilutab Ran; oĺl sääl üte jao `aigu, siss tuĺl jälʔ tagasi; kas õdagust jaku üleven olõt vai hommugust jaku Har; ku külm talvõ vai keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss [kasvab] paĺlo papi liĺle Räp; keväjätseh jaoh, ku oĺl vi̬i̬l lumi Se|| um naasevõtmise jao seeh (on naist võtmas) Vas 2. a. liik, sort, kategooria, klass; tõug, sugu taal oli palju raamatuid, ui-ui-ui, neid oli `mitmed jägu Krj; angerja unnad ‑ ‑ on suuremad jagu õnged, ühe aruga Vän; aĺl vares ja must vares, kaks jagu neid KuuK; mul oli vel vana jägu eiet; tien viel seda soost jägu [heina] aluskraami jäuks JJn; peris prostoi viin alam jagu; `vaesem jagu [inimesi] piab ilma õlema Kod; sii on sedä jagu inime, et ta alati vasta räägib KJn; mia ole suurest su̬u̬st ja talu jaost Krk; ta‿m saksa jaost, selle ta om nii toorak; temä om torast jagu, temä om piḱk ja luine Nõo; pupeneti räti `oĺliva `kallimbat jaku Kam; undijakku koera omma `kirki kõrviga Ote; suurõmbat jaku tsiaʔ Krl; nu̬u̬ omma kurjast ja halvast jaost inemiseʔ; `sü̬ü̬jät jaku inemine Har; hollandi jako kikkaʔ Plv; alamb jago rahvast, kes `vaesõmba omavaʔ Räp b. põlv(kond) `uuvvemb jago inimised `üiäväd `atra juo sahk Lüg; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; nu̬u̬r jagu ei `lõika siŕbigä Kod|| olõ kolm jaku `vaesiid `latsi üless kasvatõnu San c. olemus, loomus; olek, olemine, kehaehitus; [noore]‑poolne, ‑võitu vagast jago inimine ‑ ‑ ei `räägi pali ega Lüg; vanemad jägo inimene LNg; tohmu olemisega, tohmu `jaoga inime Mär; rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel ‑ ‑ olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga; `kerge `jäoga (kergemeelne); `kõrge `jäoga (uhke, kõrk); kõva `jäoga (südametu; kangekaelne), tema oma jäost järele ei anna; kui kahvatu jägu (kahvatus) `mööda soab läind, sis veri `kargab palesse tagasi Juu; epakas inimene, aĺp, edeva `jäuga HJn; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; löhkise jäuga jõnsakas põrsas JMd; ta alles noore `jäoga inime Koe; tu om eś jago ~ `hindäst jago (iseäralik) Se|| fig aga kui sa õled tõese jao siden (vahest oled rase), tahad apuda Kod 3. a. omand, pärisosa; kellelegi kuuluv, kellelegi määratud osa, [kellegi] oma, [kellegi] päralt Kenes jagu se `raamat on? Kuu; sie on minu jago mets Lüg; `Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu IisR; kui pailu säält killegitele jäuks tuleb? Khk; magaja jägu pannakse üles, `tõrkuja jägu süiakse ära Kul; enne `kruńti oli külä nuŕm, olõs mitte ühe peremehe jagu Khn; Viimane kürv või levapõhe `oĺli perenaśe jagu, et tema on majapõhe Hää; külm tieb oma jao ära (st võtab taimed ära) Ris; ega sa tõśe jagu tõhi võtta Trm; `veikse koha peal `oĺlim. peremi̬i̬s võttis oma jao SJn; si̬i̬ tallek om undi jagu, undi mäŕk küĺlen Krk; ää pu̬u̬l ti̬i̬ viird `olli minejä jagu Ran; T‿om mu jagu, tu̬u̬d är˽sa˽`putkuʔ Urv; mõnikõrd kes `tahtsõ kallo, `võtsõ uma jao [ühissaagist] `vällä Se b. piirkond, territoorium, maa-ala `ku̬u̬li `loetakse Järve küla jäos PJg; sie on `veike jägu sedasi, mis `üitakse Venevereks Tür; Aśsikvere külä one Kodavere kihelkonna jaoss Kod; sii inime on Võesike jaost KJn; Kotiku `oĺli `Uusna valla jaos Vil; kolm`tõisku `versta om Lätimaa jao sihen Pedeli kõrt́s Hel; Kuuramaa jaohn ummaʔ pikä hannaga `lambaʔ Rõu
4. üksus, allüksus (n koolis, sõjaväes); osakond `piiblilugu esimine jagu ja teine jagu, nie pidid olema `kaanest `kaane pias VNg; `talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema Lüg; siis tund sönnasammase `jäuse vöi `roodu teine Saarema mees Mus; Keige vεhem söavεε osa aa jägu Emm; [ministeeriumikooli] esimeses `klaśsis oli kolm jägu ja `teises kaks. viis `oastad tuli õppida Kos; neli viis talve käisin [koolis], ega siis õld jägusid ega midagi Kad 5. a. jagamine, jaotamine me läksime jao aeas koa `sinna Tõs; jakku minema otsa saama, ära kuluma leib läks jakku, ei jäänd kedägi üle; aeg lähäb jakku KJn; jao peal ~ jaos lõpukorral; arvestatud, arvel mis siit `anda, kõik jao piäl juba KJn; jao peale Laupa öhtaks saame niidule jäu `peele Kaa b. jaotus, vahejoon kui leib oli sötkutud, `tehti jäud `pεεle. tömmeti riips, `jäutati kaheksaks Vll; [kui] tuli viĺja `leikus ehk koristamine, siis `aet́i [lapi põllule] jäud `sisse, sie sab sellele, sie sellele Rak
6. hammasratta, sae jne hammaste vahe Saag on `tihmagas puust läbi `käümä, jagu on `kitsas Kuu; sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg; Sõreda jauga ratas vedas [veski] kedrevart ühte pulka pidi. Tihke jauga ratas õli parem, et enam ei annud niipalju logada Trm; suagi jagu. kui kõva puu siis kitsas jago, kui pehme puu, siis lai jagu Kod|| jaos ~ jaost väljas olema, jaosse panema, jaost välja minema Küll on üä `niitä kui vigasti on `oieti jauss. mene pane vigasti `uuesti `jausse; `talvenuot täüs hüäst jauss `olla, kui vähägi jaust `väljäs oli, siis ei tuont kalu; Isa ja emä olid `taidavad inimesed, `tiie `kuidas `lapsed nii jaust `väljä `läksid; Verk `lähteb jaust `väljä kui `solmed järele `andavad; `nuota `miedeti `tihti. `talvenuot täüs hüäst jauss `olla Kuu
7. juukselahk vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, vanad toadid, nie lükkasid [juuksed] niisa·ma üle pea, õld neil jägu ega midagi Kad
8. aru, mõistus tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu Lüg; löhikese `jäoga (taipamatu, juhm); teräse `jäoga (arukas) Juu|| ei sua jagu tehä, mes alb, mes üvä Kod
9. tüli, riid ei siel ole üvä `olla, siel one üht`puhku jagu ja tüli VNg; nüid said jäu‿pele (hakkasid riidlema) Khk; meie läksime jaosse Koe jagu saama 1. võitu saama, üle saama; midagi teha suutma, millegagi hakkama saama einad nii kövad, loomad eb saa jägu Khk; kõigest tööst oo jago `saadod Mar; suure kurjaga sain poisist jagu Trm; kui si (herilane) `nõelab, siis on `paistust nõnna‿t `irmus, ei saa jagu Äks; Ku õige suure `lamba ollive, siss `mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu Hls; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõ̭ss pand `ikme Krk; kui sa esi `aigust `peĺgät, siss ta saab sust `vaŕsti jagu Ran; kudass sa ulgast eläjist jagu saat, ku‿na väĺlä pääl om Nõo; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ et naist ei saa inämb jako Vas; 2. aru saama, taipama ei suanud eesti kiäless jagu Kod; (lapsest) ta noor alles, ta ei sua jägu vi̬i̬l sest Ksi; mea selle kirjäst jagu ei saa Krk; mina ei saa jagu (hrl jaku), kas sa olõt rummaĺ, vai ajat sa `uhkust, et sa nii kõnõlat Har
jalge|ots jaluts `valge `peaga tüdrik `istun ta `oete `jalge `otsis; `jalgeotsi laud [kätkil] Muh; `jalge otsa laud Käi Vrd jalguts, jaluts jalge|otsa|kala titeemale viidav külakost äärkaladest `tehti `jalgeotsakalu Khk Vrd jalgutsikala jalge|pidi = jalgupidi obu jäi `jalgepidi `sinna [silla] vahele; kue sa veel said seal [heinakuhja otsas] `jalgepidi ülal `olla Aud jalge|puu põikpuu paadi põhjas sõudja jalgade toetamiseks pane jalad `vastu piida `jalge puud Muh; `jalgepuu vasta oo jalad kui sa sõuad Rid Vrd jalapuu, jalgeklomp, jalgpuu jalge|rihm hoburakendisse kuuluv ”esimeste jalgade tagant läbi käiv, rangiroomade külge seotav rihm” regi ehk rattad, `lähtvad `kandu, kui pole `jalge`rihma Khk Vrd jalgetaguserihm
jalgus1 `jalgus Lüg Kaa Pöi Muh Emm spor L, Hag Juu Tür, `jalgos Vai Mar Kul Vig; `jälgus Rei
1. (jalgade) ees, juures, all; fig tüliks, takistuseks, koormaks kui kaua sa miu `jalgos magad Vai; `sõuke koht, kus põle külakonna `jalgus mitte; nagu kana `jalgus takud, ei saa emmale ega kummale Muh; pole ma kellegi `jalgus, olen oma tuas Emm; mis sa vedeled si `jalgus Hää|| [kellegi] meelevallas nüüd `onvad mered sõa `jalgus [ei saa kaupa vedada] Lüg
2. jalgade ümber, küljes rauad oo vangil `jalgos Vig; kammits on obusel `jalgus Hag
Vrd jalun, jalus2
jalgutsi|kala jalgutsi kala titeemale viidav külakost Khk Kaa Vrd jalgeotsakala
kaker kaker g `kakre Saa KJn M(‑ Krk) külakost (midagi toidupoolist) kaker on `nüidsel aal külaleib, vanasti `viiti alati `pehmed `leiba või sepikud. mõni tõi `süĺti, mõni `uudse jahu `kooki, küla kaker oĺli ikki väga ää, mis `toodi Saa; kas sa küläkakert koa tõid meile KJn; ku `küllä lääd, siss viid kakert kah, kas `viina või `leiba või veel midagi muud Pst; kodust võtad karaski manu, kellele sa `käime lääd, viid kakert; `ańti kiriku man kakert `santidele (ristimisel, leeripäeval, laulatusel); Pulman andas nooriku kakert – muna`ku̬u̬ki ja `veini, `ristsen andas `jälle latse kakert peräst `riśtmist Hls; ku tanu pähe pannass, siis akass kakert `jaeme; ku nu̬u̬rmi̬i̬st noorikut kirikun olli, `pääle laulatemise sel pühäl, siss `anti jälle kakert – noore paari kaker; ku kakert andass, siis koeral andass kige päält võid leibä, siis koer ei aea `külgi Krk; värsket `viidi iks üt́stõestele `kakress; `kakress `viidi, mis `olli, `viidi saia- või karaśkipätsikut Hel
kastints(a) n, g `ka·sti·ntsa Jõh IisR(`kastii·nitsa) Vai(`kasti‑, `kosti|nitsa), `kasti·nts g ‑i Jõh IisRkülakost `kasti·ntsa, sie nagu `kinki `anneda Jõh; tõin `sulle kasti·ntsi IisR; näväd `eiväd `tuoned `kastinitsa `eigä; sose tuli `meile ja toi `kostinitsa Vai Vrd kost
katsik1 kat́sik Sim, katsik Muh, g ‑u a. saia tõstandik pärmiga me tieme kat́sikud nõnna: paneme vähä `piima, jahu kua sekka, köśti `juurde. segame segi ja paneme suoja koha `piale. selle sis segame `taina sekka, ku ta `äśti tõusnd on Sim b. külakost vastsündinu emale, katsekakk siis `viidi titele katsikud ~ katsekakku. tite `putru `viidi koa. esiti `viidi katsikud, pärast `viidi `putru Muh
kodima kodima R(‑maie Lüg) S L Ris Jür JMd Koe Kad Puh
1. a. (vaevaliselt, aeglaselt) käima; hulkuma, kolama `poisid kodivad `müöda küla, ühe ukse tagant ja teise ukse taha, plikade pärast Jõe; akkama nüüd kodima; juo sie kodib `mennä Lüg; mis sa kodid nii `iĺja; nad kodivad kahegesta Jäm; kodune vana inime, kodib `pεεle Kär; Obused kodisid koplis süües `ringi Kaa; see `maarjapäe oli ikka `usside tali`kortri minemise päe, mis siis veel maa pääl kodis, see oli siis paha tegija Krj; ta‿p suuda änam käia, sis ta kodib; poisid kodivad `peale külakorda Jaa; siis nad (ruhnlased) kodivad seal jää tükkide peal Pöi; juba laps akkab `jalga `võtma, akkab `peale kodima Muh; Läks kodides; Mis sa sεεl kodid liigu vεhe nobemene Käi; Sai ajaviiteks niisama koditud Rid; sa lεhäd kodima mere `ääre Mar; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; juba varssi terve, kodib üsna `easti juba Mär; kukk kodib aga `peale Kse; Katsu, et i̬i̬st ära saad kodida Hää; Jalg `paistes all, ikka viel kodib `ringi Jür; kus sa ome kot́tidega kodid JMd; eks ta `piale`lõunast kodi kojo `tulla Kad; kae et sa kodid `väĺlä siist majast Puh Vrd kodjama, kodrima b. ronima See (laps) kodib ka igale `puale Jõh; nirgid sehantsed pruuni karvaga loomad kodivad kivesaide sihes Khk; kodima, lähäd puud kauda ülese Muh c. ära kolima kodis `toise `kohti Vai; paljast majavaremed, mis sa sõnna kodid Muh; kodi `piäle ühüst kohjast `teise Var
2. kokku koguma, kokku korjama `Ilmast `ilma käüb vanaeit küläs kodimas Kuu; kodis oma asjad kokku Phl; kodi oma raam kokku ja mene menema Aud; kodib vana kola kokku Koe
3. nottima, koksama kätte `saavad ja kodivad maha, `süöväd `nahka ka `konna Lüg
Vrd kobima1, kodistama, koditama
kolk4 kolk g kolga Trm Plt Pil KJn T V
1. nurk; kõrvaline koht, kolgas; (jõe)sopp einamal ja õjal on ka `neskesed sopid vai kolgad, kolk on `neske tühi moa Trm; jõe kolgad, jõgi lähäb käänd sees Plt; sehelmäne nukk üteldi mõnikõrd kolk, aga välimäne om ike nukk Ran; nuka kolga kõik `kraami täis Puh; visass kulbi `kolka Nõo; tuu maanukakõnõ, mõni ütel ka kolk; aame kala sinnä `kolka, üits nisukõnõ nukk järvel Ote; käve nulgaʔ ja kolgaʔ läbi Urv; sul uulõ kolgõst tsilguss `vällä ku sa sü̬ü̬t Krl; ta lugõ üle `nulkõ ja üle `kolkõ; Hoolõdu inemine lask kõ̭gõ üle `nulkõ-`kolkõ Har; Mi̬i̬ʔ ai lamba˽ji̬i̬ `vi̬i̬rde kohe `kolka Rõu; tu̬u̬l um sääne illoss maja, et olõ õi˽seoh kolgah́ki säänest maiaʔ; nuh́k `nulkõ `kolkõ piteh Vas; mi `pańti `kolka, üt́š ütte, teenõ teisõ `kolka Lei
2. (konkreetne) maakoht, ‑nurk, külaosa tõsõ kolga mi̬i̬ss Kam; kost kolgast sa olõt Kan; Puudistõ kolgan oĺl paĺlu `rämme Har; ma˽tei Vanatarõ kolgan `haina Rõu; `terve˽kolga˽kokko, sõ̭ss `ü̬ü̬ĺdi külä; kas sa‿ss Lutsu `kolka ei˽tiiäʔ Plv; mõ̭ni üteĺ Kunnu külä, mõ̭ni üteĺ Kunnu kolk; edimäne väümiiśs oĺl üle kolga mi̬i̬śs; mi˽kolga rahvass oĺl kõ̭iḱ śaal Vas; tõnõ kolk, tõnõ ki̬i̬ĺ Se
Vrd kolgas2
kord- 1. korduv kord`aigus paraneb ää ja tuleb jälle tagasi; temal oĺ ohatus, nagu üks kordtõbi [igal aastal] Vän
2. kordamööda tehtav või toimuv Vanasti oli igas külas kordkari. Ööti: tεma `meite kordkari (ühiskarja karjatamiskord). Ma lεhe kord`karja Khk; Ah see pisike kordkott (ühest sülest teise roniv laps) tuli jälle mu pölve pεεle; Kordlambrine (ühine lambakarjus, keda taludes kordamööda toideti); Kordsańt (vallavaene, kes käis külakorda); Kordpoistega (kordamööda tegijatega) äi saa `öiged tööd teha Kaa; kord`lambad (ühiskarjas käivad lambad); käis kord`lambus (kordamööda lambaid karjatamas) Pha; pisiksed kordmoad (maad, mida talud kordamööda kasutasid ja mis igal aastal uuesti ümber jagati) Jaa; ma oli mineva nädali `otsa kord`karjas (ühiskarja hoidmas) Emm Vt kõrd-, kõrra-
koŕd́- → korj-
kost1 kośt g kośti Aud VJg TaPõ(g kohi Kod) Plt SJn Rõn San V(gośt Lut), kosti Tõs Trv TLä; kost g `kosti Jõe Kuu Vai; all kośtilõ Khn
1. kostitamiseks kaasavõetu või ‑saadu a. kostitamiseks kaasa toodud või antud toidupoolis, külakost viis `kostiks `saia Jõe; läks `kostiks (sai halvast asjast lahti, läks parajasse kohta) Kuu; toi `miule `kostist vähäne `tuomuksi Vai; Iga perenaine `näitas oma `eldust, mis ta pühadekingist ja kośtist `ańdis [karjusele] Trm; vai meie kõik `kośti viärt – meile tuadasse `kośti; läksid katsele (katsikule) ja veid kośti; kośt süädässe ruttu ärä, siis ei lähä `tu̬u̬ja vanass; kui suu süveleb, suab `kośti; mes mul õlid mõned kośtid viädä Kod; `oĺli raasike eeringet, leevä tükike, tõi meele (meile) ka veedike `kosti Ran; es tu̬u̬ ta `kosti midägi, mugu kõneli ääd juttu `enne Nõo; vanast ku˽`küllä `mińti, sõ̭ss `vi̬i̬di kośtiss uma pala `leibä Urv; `ańti mul kodu tulla kah `kośti üten Har; ma˽tei koorõga˽koho`piimä, vei tälle kośtiss ku‿t́ä jo umah tõbõh oĺl Vas; Lihavõttõ `aigo oĺl ‑ ‑ õ̭ks muna kośtiss üteh Räp; kodo läät, tohi‿i ilm kośtilda minnäʔ; kuri sõna kośt, paha palk; `Puhtõliseʔ eiss ka õks tõiva˽`sü̬ü̬ke kostist Se; põld uut `kośti (sõnnikut) peremehe keest Lut Vt kohikakk || maiustus(ed) ma ańni kosti pääle tälle rahha. [ütlesin] latsõlõ: mine osta `koste `hindäle Se b. altkäemaks, meelehea Kostikompsu veedi kui juhtus neskest suupäralist õlema see aeg kui sepal kedagi lassid teha Trm; siis `võeti `sisse suure kohiga [haiglasse] Kod; tu̬u̬ sägä `viidu `mõisaärräle kostiss Puh; tu̬u̬ olna viinu `kohtuärräle `kosti, selleperäst mõistetu tälle `õiguss Nõo c. fig keretäis; riidlemine `ańti ea kośt. sai ea kośti (peksust) Aud; kas saeta esimese kośti ‑ ‑ kätte, saeta sõemata; saksad saed õma kośti kätte, enäm `seie ei tule Kod
2. külaline – Se Lei Lut ku `pernane süüt `puusa, tu̬u̬ voori kośt raade, ku pääd süüt siss tu̬u̬ voori `mõõtlõss: `minkas ma võta kośti `vasta; sa olõ‿i kutsut kośt; harak kadsatass, tulõ tiid vai gośt kavvõmbast Lut
3. (kohakäänetes) külla, võõrusele; külas, võõrusel läks `toise talo `kosti Vai; [Jõnn] `Kutsus `meiti oma laeva `piäle kośtilõ Khn; ennemalt kutsuti `kośti, nüid on `külla Trm; egä sind `sinna `kośti põle viädud, piäd kõvass tü̬ü̬d tegemä; poiss käis kodo kohin; talvel õli kodo kośtin Kod; kõik õli `mihkli päävast lõpetet, pideti püha, eks sõbrad ja `tutvad tulid `kośti Pal; lähvad `kośti venna poole Äks; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; noorik lät́s `kośtelõ; ma käve ka kośtil Plv; tädi tuĺl meile kośtilõ Räp; kostõl ommavaʔ; miiśs ḱäu `nurmõ, tulõ õnnõ kodo kostõlõ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur