[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

küdsämä küdsä|(-d́s-) T V(-mmä; ḱü- Se Lut; küdsäämä Lut), -me M(-t́s- Trv) San(-ts-) Krl; da-inf küdsä| (-d́s-) T, -däʔ Rõu, -de M(-te) San Krl, kütsäʔ San V(`kütsäʔ hv Har, Lut), küt́sädä Trv
1. kuumuses küpsema, söödavaks muutuma leib joba küt́sänu Trv; raasike `aiga lastas ahjun küdsäte Hls; kardule saave küdsänuss joba Krk; [kui] ahjun ärä küd́säp, om kõrdleib käen; siss `panti pätsik tule `paistele küd́sämä Ran; `kartoli ahjun küdsävä Puh; emä pańd liha `paakõsõga keressede küd́sämä; muna küd́säsivä õhiku sehen ärä Nõo; kui leib es ole ahjun äste ärä küd́sänü, `olli nädsäss jäänü Kam; liha küdsäss panni pääl San; ahu om `oigõ, leeväʔ ei küdsäʔ äste ärʔ Urv; taa [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; Vadsapät́si˽tet́ti vähämbä˽ku leevä pät́siʔ, nu̬u̬˽`küt́si innebä är˽kah Rõu; pät́s um `küĺgi päält `lahki˽küdsänüʔ, leeväl umma˽läsä˽küleh Vas; `ümbre paari tunni `laśte [leival] kütsäʔ Räp; pliiniravva pääl lihha küdsi Se || nõnda olli är irmun nõnda kui üit́s küdsänü olli peris Hls
2. küpseks muutuma, valmima maŕjaʔ ummaʔ aial küdsänüʔ Krl; muśtika omma jo küdsänüʔ; siihn om paĺlu `marju küdsämäldäʔ Har; nüüd maŕaʔ küdsässeʔ Rõu
3. kuiva(ta)ma, närtsi(ta)ma see nätäĺ oĺl nii˽`kangõ kumb, tu̬u̬ om nimä (ubinad) vällä küdsänüʔ Har; tä nii kuum oĺl et, et `õkva kui küd́si nurmõ pääle kõ̭iḱ, puuʔ ja nu̬u̬ʔ hau ja räbästiku äräʔ Räp; rüäʔ ä˽küd́si suurõʔ palavaʔ ilmaʔ, terä `jäie `piinüst Lut
4. kuumuses toiduks valmistama, küpsetama liha küdsäti niisama ja `raeti Hls; ku sa `kärbläse seene saad, küd́sä ärä Ran; rasva sehen küd́seti [käkke] Puh; `arva ku küd́seti nisu`leibä, `saia es küd́setä; nemä küd́säsiva ütte alati `ku̬u̬kõ Nõo; `leibä küdsäme pańni pääl; karaski küd́säti pruuness Kam; rasu iluste ärä küd́setu, siss olli ää rasva meḱk Rõn; kotun eiśs ei˽küdsäve [leiba], toovavõ˽kõ̭ik poodist; küdsäve üste seen `kartoli ja sööväve San; sepäga˽küdsetäss `saia ja karaśkit ja Urv; taari leib oĺl küdset, tu̬u̬st tet́ti taaŕ Krl; ubina omma jo küdsedüʔ, liha om vi̬i̬ĺ küdsämädä Har; sa˽keedäde˽kardokaʔ, küdsät liha`raasa, ti̬i̬t soośti, annat `piimä kõrvalõ, um lõuna˽peet Rõu; naase oĺl küdsänüvä karaśki Plv; pühiss küdseti `saia kah; kõv́o puid hoiõtass `leiba kütsäʔ Räp; ḱüdsetäss vadsakaìsi ja `pliine ja muna`putru [nurganaisele]; ko `leibä küdsetäss, sis jätetäss raaskõsõ kohetuist küdsämäĺdäʔ Se; `leibä `vaia `kütsäʔ; nakam `pliini ḱüd́sämä Lut || see om nii kõva külm, `õkva nii ku küdsä Har; Hõĺova küd́sä naa˽kriṕi pisigu kõ̭iḱ viimätseniʔ ärʔ; küll ńä˽küd́si ja keedi˽minno (laimasid ja laitsid) Rõu; kui küdset kui keedet olt (hirmul) Se
5. fig lööma Sõss tä tedä (last) nüpeĺd ja˽`kińdriid pite vitsaga küd́si Rõu; maʔ talle küdsi Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur