[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kõndima `kõńdima (-nd-) Pöi Muh spor L K, IPõ, `kõńd|ma KJn Vil Nõo San spor V(kõ̭-), -me Hls Krk, -Krl, `kõńma Saa Kod Vil M(-e) T(-e San) spor V(kõ̭-), (ma) kõńni(n) (-nn-); `kõndima, (ma) `kõnnin Lüg(-ie) IisR; `köndima, (ma) könni Jäm Khk Vll Emm Rei; `kondima, (ma) `konnin Jõe Kuu VNg Vai(-mma) (ringi) käima, astuma, sammuma sie maa `tahtub ärä `kondida Kuu; laps akkab juo `kõndimaie; luom kie ei `sõisa `karjas, kolab ühest kõhast `tõise ja `kõnnib Lüg; [laps] jo `kondi `nenda, et enämb `süülis ei `kanneda; tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavad Vai; Naised, mujavädajad `köntsid muja`koormate `körvas Khk; Kes võib `santi `sundida, kui sańt äi taha `kõndida Pöi; poiss kõnnib toa peal, liha aage pea peal = kukk Muh; ei see kõnni änäm jala `täitki Mar; kari miul `raasis `randa kaudu, ise ma `kõńtsin `tiedä kaudu rhvl Khn; `kõńdsin `mü̬ü̬da `metsa, aga es leia `ühtegi si̬i̬nt Saa; tulivad `kõńnides JõeK; [jalad] ei taha `kõńdmist Pal; mul jalad vigasest jäänuvad, ei saa `kõńdida; `kõńdmine nii vilets Äks; temä `oĺli kärmäs `kõńma Vil; laseb obesal `kõndi, kõnnib usse `aida `mü̬ü̬dä Trv; `kindre soone om nõnda valuses jäänu `kõndin Hls; joba miu lait́s kõńd joh Krk; mitu kõrd ole ma `kõńnu essitust (eksinud) Ran; kae seräne om miu `kõńmine, mes miä nüid `kõnsi, jala om `kange Puh; to‿m ka joba jo sängin, ei kõnni enämb ülevän; jalu põdess, pikäle es ole, niisama kõńd ülevän ja `ku̬u̬li ärä Nõo; mia oĺli nooren virk, mina es kõńni, mia iḱi tirt-tirt laśsi; `poiskese oĺliva viietõiss`kümne `aastatsõ, noil `pükse es ole, `kõńneva nii samatõ amõtega Võn; tulge `kaema, toonekuŕg niidu pääl kõnnip; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa Rõn; `aigõ olt, siss ei˽kanna˽ni paĺlu `kõńdmeist Krl; vana lööberüss ei viisi `õigõhe `kõńdigi, lööberdäss Urv; iks üleväh `jalgo pääl kõńnidi; a seo `üńdrik om mul kõ̭gõ all, `maatõh ja `kõ̭ńdõh Vas; kiä harino om `kõńma, tollõ ei tii˽`kõńmine midägeʔ Räp; lat́s lätt `kõ̭ńma, alostass `kõ̭ndeʔ, lat́s jo käüse; lasõ hobõsõl `kõ̭ndeʔ, las `kõ̭ndeh lätt Se || (putukate liikumisest) kiŕgese `mut́ku kõ̭nnõʔ inne, `ü̬ü̬se ku es ole˽tuld tarõhn Rõu; mehine hõõrd `jalgo, kõńd niisama, ei jõvvaʔ mińnäʔ üless vahho mano, jääss `maaha Räp || fig jalad ei kõnni, jalad oo käest ää Tõs; meś‿si kell sul kõńnib (mis kell on) Kod; seni ta põdess, seni ku kõńds ärä looja `karja (suri) Krk; rubib ü̬ü̬d ku `päivä, aga iks rikkass ei saa, näĺg kõnnip taka nigu töbiannaga kaśs; `küĺgenakkaja `aiguss om `kõńman; Ei tiiä kuivast ilmast viil midägi, pilve kõnniva ümbre taiva veere Nõo; [tema] tütär ollo joba üle kõnnitu (on rase) Plv; jõuloʔ `kõ̭ńvaʔ, mõ̭nikõrd om `ri̬i̬de edimäne pühä, mõ̭nikõrd i̬i̬śspäiv edimäne pühä Räp || jalutama Mere `ääress on suve `ehtujell ilus `kondida Kuu; mul tütär kuvvetõiss`kümne `uassane, vaja `kõńdi peiuga Kod; illośs ilm um, `kõ̭ńkõ˽ti˽ka järve `vi̬i̬rde Rõu; vana [peremees] `kõńde sääl uḿmi `põlda vahel Plv || ringi rändama, hulkuma selle ajaga joba olna näil kolmass kotuss `kõndi Puh; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama; võta nüid kraṕp (vallaslaps) `kaala ja kõnni ütest `tõisi Nõo; `mustlase talusit piti `kõńdseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; ega ta sul iks ei püsüʔ ta lätt jäl `kõńma (varastama) Kan Vrd kõnnitama, kõntsama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur