[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

helmes elmes g `elme Sa Hi PäPõ Ha Iis Trm, elme hv Muh; `elm|es g -e hv R(h- Kuu); pl `elmed hv Khn, Äks
1. ehteasi a. helmes `pärlid ehk `elmed, mis `kaelas `pieti ja `õmmeldi `taljade ette Jõh; klaasised `elmed; krudilikud `elmed, viirad korra `ümber; `kruilised `elmed, nastad küĺles; `nuplikud `elmed, nupud küĺles; `pitklikud `elmed - - nöndat oleks kaks tükki koos olnd Jäm; paki koti pεεl olid kirjad elmestest ning `piibrellidest; kuld `elmed olid `koltsed Khk; kannaga rahad rippusid elmeste vahel Muh; `elmid `korda `poetama Pöi; `elmed olid kivist, värvilesed Kul; oli `valgid, `koltsid, kirjusid piimapudi `elmid ja lapilist kivi`elmed Mih; ilustas `riided elmetega ää Tor; `elmed olid ümargused ja tipulesed; `elmed olid kivist, `pärlid olid kloasist Juu; kui oli nagu `elmeid täis piud [põletusville] JJn; tema (puuk) kasvab nagu elmes suureks Ann; `elmed mõned õlid ike ümmargused ja kruuvid sies ja mõned õlid pikergused kua Trm; aab `elmed `lükmesse Äks b. pl helmekee `elmed keivad `ümber kaila Khk; üks kord `elmid ja, kaks `korda `elmid ja, kolm `korda `elmid, kudas `keegi `jõudis neid tuua Mar; kui ma noor olin, siis naiste`rahval oli äbi asi, kui `elmid `kaelas põlnd Mär; [tütar] lastel `pandud kohe kui `köima akkas `elmed `kaela Kse; `Elmed `kaelas, `kõlkad `kõhtus Han; `eldel põle `elmid `kaelas, aga `sitke kannab `siidi; kodu `oĺlid [naised] alamade `elmedega Tor; kui lapsel esimene ammas tuli, `pańdi `elmed `kaela Juu; `enne `lieri küll `kańti `eĺmid Trm Vrd helm, ermed
2. põrutusjälg jääl (nuiaga kalapüügil) lüiasse sedike elmes nuiaga jää `sisse; vahel jää elmestega üsna kiri Mus
kaera-
1. (kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisse Muh; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaera keast keedetasse apurokka Kir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkad Kse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; kaera agud nõnda suured juba Hää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkad JõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär on IisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libled Trm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhk Lai; söövad kaera aod ära Pil; kaera agu ju väĺläs KJn
2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse Lüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje Jõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olema Kaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab hum Pöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera sali Muh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põld Mar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juures Mär; pane kaera torp obusele pähe PJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olema hum Juu; viĺjaaidas olid salved sies - - kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺv Koe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatud VMr; tuul ajas kaera akid kõik segamine Iis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kua Trm
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saab Jõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühi Kuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiissel VNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka Jõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu anda Kaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋud Pöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koa Muh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudro Mar; kaerakile on ikke etem kui lebakile Mih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kile Tõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore et Aud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja ea Tor; kaera tumm on `aigele `kerge `seedi Vän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikk IisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕti VJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu supp Iis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvaga Äks; kaerajahu kile KJn
Vrd kaara-, kakru-, kaura-
kolka|alutse pl kõlkad Nu̬u̬ mess tüvede sihest tulliva kutsuti `kolkaalutse, nu̬u̬ siss `pańti `jälle loomele jahuss Puh
korts2 korts g kortsa Mar Kse, kortsu Kse, korssa Mar
1. kokkuriisutud põhuvall (pahmamisel); heinavaal ja siis need `sassed ja `kõlkad `aeti rihäga kokko nagu einä kaar. see `üiti korts; kui üks korts oli `tehtud, siis rähägä riisoti ää need `kõlkad ja `viidi latto. siis pahmas `pöördi `ümber puu`angega. sedäsi meto `korda `võeti pealt ja `tehti `kortsa Mar; [hein] tõmmati `kortsa. ma läksi `tõmmasi kortsad `valmis oburähäga Kse
2. vorst meil akati `kortsi tegema; korssa nahk (soolikas) Mar; mis‿sa sii teed nagu va korts maas (öeld koerale); laisk nagu va venind korts Kse
krõbena pl krõbena Ran Ote, krõbene Puh
1. kõrned rasval om `kõrne, krõbene Puh
2. kuivad haod na krõbena palasse `irmus ruttu ärä Ote
3. kõlkad tuulutedi vi̬i̬l üle, siss `raskemba krõbena lätsivä `lambile, sääl es ole enämb terä ega midägi Ran
kulbas1 kulbas u Jõe, Mar Nis Jür JõeK JMd Ann Kad HljK Trm, `kulbas Kuu Hlj(`ko-), g `kulpa
1. tühimik a. õõnsus, auk rähn taub puu `sisse `kulpa Jõe; Kaik oo müdäd ajaned `tuhlimaa `kulpasi täüs Kuu; jõe `kalda all `kulpad Nis; maa alt juokseb jõgi, nisukesi `kulpaid pidi maa täis olema JõeK; `kulpad on alt tümad, mine poolest kerest saadik `sisse Ann; vesi süeb `kulpad `kalda `alla, vähid elavad kulbastes Kad; vajus `kulpasse, `kulpa `põhja HljK || mõlk, lohk mannergas `kulpaid täis Trm b. ulualune; räästaalune pane `sinne `kulpasse Kuu; üks kulbas oli koa seal toa `külgis, kus `pandi `kõlkad `sesse; toa ja rehalse seinä vahel oli se kulbas Mar
2. sopp, käär; (pool)saar einämäs suurt `kulpa kohad; sa oled öhö `kulpa jättend `niitmata Mar; sain tüki metsa kulbast eenaks teha Nis; lähme `kulpasse `eina tegema; lüeme (niidame) selle `kulpa maha JMd; kulbas oli nagu poolsaar, vesi `piiras kolmest küĺjest; kulbaste `eina loomad `äśti ei söönud Kad
kõlgas kõlgas Pöi Muh L K, -ss M Nõo Ote Urv Krl(pl `kõlkõʔ) Rõu Plv, `kõlgas Jõe Lüg IisR, g `kõlka; kölgas g `kölka spor Sa Hi(-es g -e), Noa Ris; pl `kölkad Kuu; `kolgas g `kolka VNg; pl `kolkad Vai õlepahn; jäme agan; kõlu `Kölkad kohuss aganad `ambass (laisa toidupoolisest) Kuu; `mengä nüid `kolkasi `puistama Vai; `vilja saab uuest tuulda, nii pailu `kölku sihes Khk; Muidu kena puhas rugi, just mõned pitkad `kõlkad on sihes Pöi; See rugi läheb kanadele, sii egasugust trei seas, `kihnusi ja `kölkid Rei; aganad oo peenemad kui `kõlkad, põhod `jälle pikemad Mar; mis `oostega pekseti, siss olid `kõlkad - - `kõlkad olid söömä põhud, kis se odra `põhku alla pani Vig; `Elmed `kaelas, `kõlkad `kõhtus (hästi riides, halvasti söönud) Han; kõlgas sai pahna pialt ära puestatud Tõs; `Kõlkad ning aganad tuulatassõ viljast `vällä Khn; `toodi õlevihk tuppa, see oli pühadeaea `otsa, need olid nagu `kõlkad - - nii `peened kohe Nis; kui `oostega pahmati, obosed `tallasid `peeneks, `kõlkaks, ohra kõlgas ehk kaera kõlgas Juu; Kui oli ia vili, sai kolmed `kõlkad võetud [suvivilja pahmamisel] Sim; `kõlkad ehk alumise vili, mis `tuulamisega nagu `kaugemale läheb Iis; tuuletamisel ike jääväd `niiskesed nagu pulgad, kutsutasse `kõlkad; `kõlkad one tühjäd piäd ja kõrresõlme tükid Kod; kui obesad ärä `sõksid, siss `võeti `kõlkid, jala pääl puistati Vil; ere sarjast lätsive terä läbi, `kõlka jäeva `pääle Trv; aganit saa tuuludamise, `kõlkit sõkudamise man Krk; `kõlkõʔ jääseʔ tuulutõn saŕja pääle Krl; kuiv kui kõlgass (kõhn inimene) Plv || (pehkinud puust, puitunud rohust) `sieme `ärjäbä `peksetässe `vällä, `jäävä `kõlkad järele Lüg; rohu `kölkad, jämed rohud, mis vanaks lähäb, koer`putked ja `ätsed Pha; Enne oli puul vaik sihes, nüüd on vaik ää `lastud, puu muidu üks kõlgas, `varsti on mädanik sihes Pöi Vrd kõlge1, kölkjas
kõlgus1 kõlgu|s g -se Tor Hää Saa SJn(-si) Vil Hls, -sa Kõp; kõlgu|ss g -sse Hää M Puh Kam Ote San, -ssa Vil(-ssi) Trv Pst, -(s) Võn V(n -śs Rõu Vas Se; g `kõlksõ); `kõlgu|s g -sse IisR; kõlks Kra, g `kõlksõ San; n, g `kõlksõ Lei
1. aganik (rehielamu või laudaga ühe katuse all) `Pääle `tuulamist `aeti aganad `kõlgussesse IisR; aganate jauks oĺlid ju kõlgused Hää; Kõlgusi oli `siuke ruum `lamma laada kõrval, kus `kõlkad olid SJn; Kõlgus oĺli just laada kõrval, uks vahel, `sinna visati talvel laadapäält `einu `alla Vil; Peräst `võeti `kõĺka rihe rihage `väĺlä, `panti `ohje `pääle kõlgusses `viimisess Pst; kõlgussesse pandass õle, agana Ote; `kõlksõdõ `panti `lehmi pudi ja `lambaainaʔ, üle läve `aeti iks `sisse `viklugõ San; kõlguss oĺl lauda otsan laudaga üte katussõ all Urv; meil `pańti kõ̭iḱ olõ˽`kõlksõdõ, meil oĺl `põ̭h́ta otsan kõlguss Har; olõ kõlguss ja haina kõlguss oĺliʔ lauda kõrval; palgest sainaʔ, katuss pääl - - lakõ olõ õs kõlgussil Rõu; näil oĺl nii`mu̬u̬du tett tahr, kõlgusõʔ `oĺli˽tõõsõl pu̬u̬l, ja tõõsõl pu̬u̬l `oĺli˽laudaʔ, tahr oĺl `vaihhõl Vas; [niidul] haina saraja, a kotoh om kõlguss, kohe olõ˽`sisse panõt, eläjä söödä vai - - laudaga üteh meil ommava kõlgusõʔ Se; agana `kantasõ `kõlksõdõ Lei || Kõlgussil käima [öeld kui] poisi käävä lakka tütrike manu Võn || kõlgas kõlgusse `anti lammastele vai visati `väĺlä kana rehitsivä Puh Vrd kõlgastik, kõlgustik, kõlkalune
2. (kodulähedane) heinaküün aena küin oĺl kõlguss, kõlgussede `pańti aena `siśse ja õle ja, suur kõlguss oĺl, kohe kõik talu õle `siśse lätsivä Kam; Kõlguss tetti rehest kavvõ, aga laudalõ ligi Vas; Hainaʔ pandass kõlksõhe, kõlgusõʔ ommaʔ suurõʔ Se; õdasku `puolõ `naatass `haina `pandma `kuh́ja voi vidämä `kõlksõlõ, sjoo um haańatüü Lut
kõlkad-kolkad deskr `kõlkad `kolkad lähäd kui kuadiga peksäd Kod
kõpped pl kõpped spor ViK, I KLõ Ran; hv sg kõpe (väljatuulatav) kehv, kerge viljatera või tühi kest, kõlu kaerakot́t `ańti, kõpped ja kõluivad kõik sees Pee; kõpped on praht ja `kerged terad segamini Kad; kõpped anname kohe lammastelle ette, egas neid `veśkille `viigi; magaski kõpped (magasiaidast laenatud vilets vili) Sim; tõisskõrd ku `lastse sarjass läbi, siis sarja `piäle jääväd kõpped; kui kuiv `uassa on pali kõppid; `kõlkad ja kõpped ni̬i̬d one obesetoit Kod; kõppeid jahvatati sigadelle; kui tuulati, kõpped läksid taha`poole, peris teräd jäid ette Lai; vii lammastele kõppid ette, [las] nosivad Pil || peenikesed oksad pane kõppit pliida ala Ran Vrd kõbe2, kõbu1, kõpakas, kõpats, põpped
köidik(as) köidi|k (köe-) g -ku VNg/`k-/ IisR/`k-/ Vll Hää Ris Nis Juu JMd JJn Koe VJg Sim IPõ(ködik Iis) Plt KJn, -gu Jäm Khk, -ka Kaa; köidi|kas g -ka Mar Kse(-ku); köödi|k g -ku Trm Kod(g `kööt́ko) Lai; köüdi|k g -ku Võn, -gu Kuu/`k-/; `koidi|ko g -go Vai
1. (kinnihoidev) nöör, köis, kett vms `Kutsikas vötta `köidiku `otsas `kaasa IisR; too si köidik säält maast `seie Khk; köidik `pantass niie varbastess; Ja ahjuluua köidik - - si̬i̬ köidik `siuti `ümmer `ki̬i̬rdu Hää; takkudest keeratakse köidik, `taotakse seena vahele Nis; vana jäme oheliku tükk jüst nagu va köidik Juu; pane köidik [lehmale] `sarvi JJn; kui `kõlkad sai lattu `kantud, siis sai köidikuga `kantud kua Sim; lehmäl köödikuga kell kaalan; kas panid ukse köödiku; adra kure köödikod `pantse rangide `külge; tambil õlid `kööt́kod küĺjen - - tõõne `kööt́ko õts õli tambi küĺjen, tõõne rangi rooma küĺjen Kod; [õllepärmi] pudelile siduti köidik `külge - - `laśti `kaevu `külma vette Lai; võta säält köüdik ja köüdä ta `kinni Võn || kõege suurem ja tugevam piä `kuksi [odral] maha, kaala köödik läks `kat́ki Kod Vrd köide1, köidis
2. keelekida `kiele `koidikod Vai; tä keele köidikas `olla `kinni kasond Mar; lõigati kiele köidikud lahti, sai sõna suhu VJg
3. fig pikaldane; laiskvorst küll si̬i̬ one üks köödiku vańka; üks vana vedelik ja laiskvoŕss, vana köödik Kod; minagi `sõimasin seda vedelad sulast, et sa kurjavaimu köödik Lai
kölkjad pl `kölkjad kõlkadEmm
ladu1 ladu Pöi Muh LäLo Mih HMd Rap Jür Krk San Se, g ladu Jõe VNg Lüg Jäm Khk Vll Emm Mär Tõs Khn Tor TaPõ KJn Trv Hls Krl Har Plv, lao VNg Lüg Jõh Rei Phl Rid Mär Khn Ris Nis Juu JMd Tür Koe VMr Plt Hel TLä, lau spor R, Hi LäLõ Pär Tor KuuK JMd ViK Iis Trm, laju Vig(laeo) PJg; lado Lüg Jõh Vai Emm LNg Lih, g lao Mar Kul Mih, lajo Vig; n, g lao Aud KJn Puh TMr Võn Kam Plv Räp; g lao Rõu Lut
1. heinaküün (elumajast eraldi) nie `einad panemme `esteks ladu Jõe; meil ladu sääl (heinamaal) ei old, meil olid sääl `kuhjad keik, aga monel oli ikke laud ka VNg; laos on paremb `eini pida Jõh; `Kuivand luog `pandi lattu; Ladusi oli vähe, kes rikkamad, neil [oli] IisR; Metsa einamaadel aa laud Emm; `pandi ladu suust saadik `einu täis ja siis topidi suu `kinne; On tei einad juba laus; einad on laos tuliseks läind Rei; esimest niideti kohe lao `ümbert ehk lao lagedalt; akkavad lattu `anguma VMr; `enne olid mõisas laud ja `vieti `vihku ehk `einu `sinna, nüüd `paĺlu enamb ladudesse ei `panna, nüüd teha väĺlale suured rõugud Rak; laud on juo kõik `einu täis Iis 2. a. ruum rehealuse kõrval (hrl põhu jaoks); aganik ladu oli see, kus `kõlkad `aeti LNg; aganad saavad latto `pandod Mar; `mõisades ja talu`poegadel seda maja `põlndki, kus ladu ei olnd Mär; laeos olid põhod Vig; lado oo rihaluse `otsas Lih; rehalt läks uks `sisse ja sealt `aeti aganad `lause Kse; `kõlka ladu oli rehaaluse `kõrbas Mih; `kõlka lao oli rehe`altse pool Aud; laust said aganad `toodud Pär; Aganad olid lajus palavas läind PJg; kui `kõlkad olid `otsas, siis lao `põhja jäi nõnna paks kord ibikesi Juu; [õle] kubud panime lattu Amb; meil `suiti `lambad laus JMd; sügise tüdrukud poisid magasid laos siis nende kõlgaste ja `põhkude pial Tür; `kõlkad sai lattu `kantud Sim b. rehealuse lattlagi, laudi ladu `piale `pańdi `einu ja `põhku Trm; talade piäl oo rehalse ladu Kod; reiealuse ladu on ridvadest ladutud Pal; sääl on ladu auk olnd, kost `einu ülesse `aetasse Äks; põhk `aeti `laole KJn; satte laold maha, sestsandikelt ma‿i ole enämb `laole `lännu Puh; Ma lähä lao pääle ainu vasta võtma Nõo; lao oĺl nigu rihaalune Võn; vanast oĺl lao pääl mulk kõlgussõdõ Har; alomanõ lao, riihe lao, kos hainaʔ ja linakuuʔ pääl, tõinõ lao, tõinõ om `korgõmp, kõ̭gõ `korgõmpa `pańti rihe lao `pääle oleku̬u̬ʔ Räp
3. ait vm panipaik läksid söamoona ladu kustutama ning se `löhkes Jäm; `autuga saadetasse ladust kaup `maale käde Khk; ladust puid tuuase Tõs; mut́id (püünised) `seisväd ladus Khn; laos on üks suur kerst VMr; lambi eli one ladun Kod; ladude sehen om nüid kõegesugust `kraami; sa mine ladude, tu̬u̬ `mulle üits kot́t `suhkrut Puh; villä laduʔ omma `aitu sisen Krl
4. virn; laadung; hunnik laua ladu Khk; pane puud laduse Vll; puu laod Rid; ju näd (kihnlaste laevad) `seokse tugeva ehitusega olid, et kivi ladu `väĺla `kantsid Tõs; suured laod `vieti kokku, `tehti ärjäbädest ladu VMr; iga `lauba - - siis oli ma`ilma ladu [puunõusid küürida] Äks; ku mia `vaate raamatu `pääle, mia ei näe muud ku `papre ladu Trv; ao ladu San; küll om ladu `hainu maha˽lahut; teil om no teŕhveʔ ladu puid mahaʔ aet Har || viljalade rihe al põrmandu päl om ladu; latu sõkatass, sis pääle lüvväss `ku̬u̬tõgaʔ Se
lakk2 lakk g laka u Khk Muh, Var Mih Tõs Hää K I spor T V, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu Vai)
1. laepealne; katusealune `riiala lakkas magatasse, ehk `aida lakkas Lüg; No kui nüüd õlivad `leivad `jahtuned, siis `viedi `leivad lakka Jõh; laga `luuki, kust lakka `männä Vai; `mindi `ulkuma tüdrekude `juure laudile ja lakka, kus tüdrekud magasid Mih; toa lakk siin ei `öölda. `ööldakse toa `pialne. lauda ja aida ja taĺli `pialne `üitakse lakk Nis; mees oli vali `anguma, `angus einad lakka HJn; tua laka otsel `seisis ärja ike Amb; `kõikide lakkade pial on meil linaluud JMd; [kõlkad] sai `suurde rõialuse lakka taśsitud Pee; siin lakas on ema `riide kerst, nikerdustega `tehtud VMr; einad tahavad lakka ajada VJg; `puisted `pańdi lakale ja `kuuri Sim; taĺli lakan one eenäd, laada lakan põhk, maja lakan kiärpuud; es sua `koski rahu - - [kodukäija] käis ja kolissas mü̬ü̬dä kodo lakku Kod; `einu olnd lakk täis Äks; läks lakka magama KJn; lakk, tu̬u̬ om `hu̬u̬nõ pääliss Har; `touka aganaʔ laka ala Se || fig nüid on lugu lakas (asi halb) JMd; ku ta kuŕjast läks ja `riidlema akas, üteĺdi juba tuli lakas Pal || tuuleveski liikuv ülaosaKod
2. parred reheahju esise kohal ku üle jäi [vilja], sõ̭ss `pańti lakk ka täüs Krl; laka `pääle `pańti `pirdõ ja puid `kuivamõ Har
3. ahju kumm ahol om lakk. kui ahi küttu, tuĺ sau tu laka `sisse, säält lät́s lakast `vällä; aho lakk aho suu kottal. suust tulõ `vällä, lätt laka `sisse, laka seeh kattõ tuli arʔ; laka päält `oĺgi `koŕssna tett Se
laut2 laut (-) g laudi Vän HJn Tür ViK(g `lauti VMr) IPõ KLõ spor eL/g laodi TLä/, `laudi R(n `lauti VNg Vai), laadi Kod; n, g `lauti Kos JõeK/-di/ Amb Ann Pee Koe Sim
1. varbadest alus a. reepõhi rie `põhja laut punutasse Lüg; `Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut Jõh; ku regi `vaĺmis, sis pead laudi ka tegema Vän; sõbavitsad, nendega punuti `lauti varvad kokku Ann; rie `laudi rie põhjas, punutud kokku `varbadest, nüid `laudid änam `pieta JõeK; laut on `tehtud `pulkadest VMr; pihlaka puud kui said, siis nied õlid ikke iad laudid, neid `pieti kõvemast Trm; kui `lauti ei õle eden, obene lipub sulle lund `silmi; laadi varvad paad pihlikess, punud kase vitsaga ärä Kod; laut oli nii `tihke, et kerves läbi ei läind; laudi võis `väĺla tõmmata, see oli `lahtiselt pial Lai; varvust `tehtud laut́ Pil; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; `ri̬i̬le om vaja uut `lauti Hls; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo; siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut, paeo `vitsuga palmitsedi ärä Ote; ri̬i̬l laut́ all, vośka pääl Krl; `ri̬i̬le tetti laudiʔ Rõu; mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl, tu om laut́, laudi päl istutass Se Vrd lauts2 b. (kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu; kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäld Puh c. (villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut, kohe nu villa pääle `pańti Se d. voodipõhi Ote
2. partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudile VNg; pani `riiali `lauti kotti rippuma Lüg; `Tõstama `saani suvest `laudile Jõh; paneme põhud laudile; laudal ei ole `lauti pial VJg; `kõlkad sai `aetud laudile Sim; `viska sinna reialuse laudile nied einad IisK; laut́ oli riha all ülevan; kana käib laudile munele Trv
3. õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔ Plv; laut́ pandass talvõl `akna ette Vas; laut́ om iih, siss puhu ui tuult Se
4. linnupüünis sääne võrk om, sääne `raamõga võrk, satass pääle, terä˽pand sinnäʔ, nii jääväke ala, sinnä laudi ala Se

mauk1 mauk Jäm Mus Tor Hää Puh, g maugu Khk Kul Mär LäEd PJg Vän K/maugo Ris/ Pal Lai M Nõo/-ao-/ Võn Räp, `maugu R(`maugi Lüg), maugi Kaa Krj Muh Rid Mar hajusalt TaPõ/maagi Kod/, KJn Kõp Nõo TMr KodT, maogi Ran Kam, mauga Plv Räp; maok g maogo Mih

1. jäme (tangu)vorst (ka vorstipudruga täidetud magu); verikäkk, -leib Küll oled aga jämejäd `maugud `valmis tehnd Kuu; Mauk `tehti odrajahust, verd ja liha `sisse IisR; `Maugud, mis ei lähe `köhtu, seda pistan pärast öhtul koju `minnes `taskusse Khk; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; Mardipääva aegu saime maukusid süia PJg; tegi ead `mauku, `ästi ea rasvane oĺl, võta `lõika ja söö - - mauk on verest keedetud või küpsetud leib Vän; jõuluks teeme `mauka Hää; [veri] sai mauguks `tehtud, änämesti igä pühäbä lõona oli mauk ja `kapsa supp Juu; keige jämedama sea suole `sisse `tehtud tangu vorstid on maugud JõeK; `viska koerale mauk `kaela nalj VMr; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse `tehtud voŕst Äks; `aeti sia magu `tangu täis, siis `üeldi kua mauk. vorsti kraam `aeti mao `siśse, auk nõeluti `kinni Ksi; tangu `voŕsti `ööldi maugist, kui jäme soolikas oli Lai; meie emad `rääksid, et kui jämeda vorsti tegid, si on mauk, jäme jurakas on mauk SJn; laits paks ku mauk Trv; sia umbsoolik `aeti vorsti`sü̬ü̬ki täis, tu̬u̬ `olli nigu pu̬u̬l leevä `pätsi, toda kutsuti jõolu mauk Nõo; mauk - - tsia peräsoolikust tetti, siss sai ää jäḿme Kam Vrd mouk1
2. piklik heina, põhu vms hunnik, vaal, vall; esi õled said rehaga [pahmatud viljast] `vällä `puistatud, said `mauku `pandud. mauk sai `aŋŋuga lakka ajada Lüg; obosega `viäti `einad `einalau `juure. obosel oli `köitega puu taga, obone läks `eina `mauku `müöda Vai; kui üks mauk oli puestatud - - siis peremes `korjas sedasi selle [kõlka] maugu `sülle ja viis lattu - - kui maugud said ää, siis `jälle pahmas kergitadi anguga, pööräti `ümmer Juu; `aeti kas kaks ehk kolm `mauku - - tüdruk tegi oma maugu, sulane tegi oma ja peremes oma maugu Kos; ohra reie `puistamise `juures `kõlkad tõmmatakse `mauku Jür; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; mauk pannasse oheliku või sideme `piale ja viiasse lakka Koe; põhu maugud, pikad üle reialuse põranda VMr; `mauku lähäb mõni kümme `seilatäit odre ehk `kaeru VJg; iga üks võt́tis oma maugi, vei lakka. teine teise `mauki ei lähnud `kanma; Kui õlid sasid kõik `mauki puistatud, siis veedi mauk ära Trm; rehe rehägä pudissatse ja tehässe maagid; `mauka rehalne täis Kod; kui rukki sasi sai puśtata, siis sai tiha ka neid `maukusid Pal; `mauku `löömene - - rehadega lüiasse [põhk] kokku, siis saavad nisukesed seljatäied või maugud, siis viiasse sao `piale Ksi; [pahmas] `Võeti jalatäite `kaupa `maukidesse KJn; egäl rehitsejäl `oĺli oma mauk Ran; põhk `pańti nigu `mauki, pantasse nisukse pia`kõrguse nigu sisaliku Võn; tõmmake [vili] äste `mauki, siss om ää obestel sõkku; [hein tuleb] üless `mauki tõmmata, siss tuuĺ ju̬u̬sk läbi ja päiv kah paśtap nońde `mauke `pääle, siis ain kuevap Kam; haańa vaalate, `aet́e mauga `mu̬u̬du kokko; olõʔ rehiti `mauka. `väikene riihealonõ, kat́s `mauka `saiegi; inne panõt [heinad] `mauka, siss võtat `säĺgä Räp
3. madu; uss, tõuk Togisin `suure `ussi`maugu vigastimme `kannaga `surneks Kuu; `luomidelle ajavad muhud `selgä, sääl on `ussid sies - - neid `üellässe `maugid Lüg; puu sees oo koa maugid Mar; veiksed maugid või tõugud KJn; Lämmäl aal lääva make liha sisse ruttu maugu Hel
4. mingi jäme asi, ebamäärane kogu (hrl võrdlustes) Magab `nindagu mauk maas Kuu; tuleb `vastu kut suur mauk, ei terita (tervita) ei kedad Jäm; Ats oo linnas igaveseks maugiks (paksuks) läind, ma es tunne teist äkisti äägid. Noh, ta naine oo ka seike sama mauk Kaa; kõht nõnna täis nagu suur mauk; `olli nagu suur mauk lõksu vahel (suurest rotist) Muh; põrsass, suur jäme kõht, on `mauki läind Rid; `Pähklitel na suured tuumed nagu maugud Han; aas enese täis, nagu mauk oli jäme Kad; pikali maan ku mauk; i̬i̬n kõtt ku mauk Ran || kirumissõna oh sina mauk oma tegudega Krj; mädänd mauk (vallatust poisist) Mar
Vrd mõuk

märss1 märss (-ŕ-) g märsi (-ŕ-) Jäm Khk Pha Tõs Vän Saa Juu hajusalt ViK, I Äks Plt Pil KJn eL, märssi Kse PJg HJn Amb SJn Kõp Pst, `märsi Hlj RId(n `märssi VNg Vai), `märssi Jõh; mäŕšš g märši, mäŕši Lei

1. kasetohust või niinest punutud seljapaun sie oli kala `kandamise nou, kase tohust punutud mäŕss Hlj; `leiva`kannikas `märsis ja `lähker ies `piimaga - - `läksivad vanadmed `moisa `puole, `ninda et märss `uiskus VNg; ku `karjas õlin, siis õli mul ka märss, leib ja `silgud õlid mul `märsis Lüg; kesk`ommik ja `lõune toit `pandi [karjasele] `märssiga `kaasa Jõh; mäŕss tehakse kasetohust, muust ei sünni teha HJn; `märsside sies on `leiba ja leevakõrvast JMd; leib oli märsis ja karbis oli `silku ja võid VMr; võta aga `enne päeva`tõusu mäŕss ja `lähker `seĺga ja mine Kad; märsile käis lakk `piäle, tämä ei `võtnud vihimä `sisse Kod; märss - - oli kase tohust `tehtud, selle mäŕsiga käis ta seenil ka Lai; karjassele pandas mäŕšš `kakla Lei Vrd merss
2. a. suuresilmaline võrkkott einad pannasse `märssi Khk; enamasti olid märsid - - mette sülega ei oln `tarvis [heinu] võtta Tõs; mäŕsid on nöörigä `tehtud Juu; ristikeina märsid olid [vankri] pial Pil; pane aina `märssi ja võta üten Puh; mäŕss `aeti `kuive `ainu täis, `panti rattile ja `panti `persealune teḱk pääle ja `minti `sõitma; miu esägi kodass `kaplust `mäŕssi Nõo; ku kohegi obõsõgõ `mińti, siss `pańti aina `mäŕssi San; võta no˽tu̬u̬ mäŕss, aja `hainu täüś hobõsõle üten võtaʔ Har; kablonõ mäŕss, läbi mäŕsi `sü̬ü̬gi hopõń Se b. vitslookadega võrk heinte, põhu vms kandmiseks mäŕsi look on üle `meetre pikk, öhe looga küĺles oĺlid paalad Saa; märssid `oĺlid paeladest `tehtud, kahel pu̬u̬l oĺd puud - - `pańnid `märsse `pääle `kõlkad ja Kõp; mäŕss - - kait́s `lu̬u̬ka olli küĺlen, kabla man Krk
3. vana ese ma aja kasuga mäŕsi mahaʔ Har
Vrd mõrts1

nii|kaugele niikaua, seni nad `kiskusid nii `kaugele, et ing jäi `kińni Juu; siis akkas jälle obune [pahmast tallama] nii`kaugele, kui olid `kõlkad kõik `otsas Pee; poesi naarava - - nii`kaugele, kui vanami̬i̬s vihastab Ran

odra- odra- `keideti `otra`taŋŋu`putru Hlj; `andas `otrajahu `kuoki `katridelle; `tiema `otrakäkkisi `kapsasuppi `sisse, et küll nied on iad VNg; `õtrajahudest tehässe `putru, vanast `keideti `körti Lüg; odra`lustjad jälle kasuvad odra`pöldus Jäm; odrakesi läind `kurku Khk; peetsilevad, odrajahust tehasse, kes tahab, teeb nisujahust ka Mus; läksid odrapäid noppima Pha; odravili oli küll nii lühike, et köige juurdega sai koogitsetud Jaa; See oli ea, ku odrakaraskid sai ja odrajahuleent `lörpida; Nii pisike odrakärbis oli, mees võis korraga selga võtta Pöi; odra`lõikuse `aegas, siis `köidi `pähkil; odramügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; kel rukijahu vähe oli, see pani odrajahu leiva `sesse koa Rid; `kõlkad olid söömäpõhud, kisse odra`põhku alla pani Vig; rukilennase kali oo param, odralennas oo vali Kir; odrarehe sai ää kuevatud ja siis ää peksetud Vän; odrakaraskid päris ea `süia pühapää Tor; odra`kõlkad paremad ku alvad eenad Hää; kiedeti klimbisuppi, odrajahu klimbid sies Ris; meid `pańdi ikka korviga `korjama nied odrapiad ära, mis vikat oli otsast ära vött HMd; sepikuks `üiti ennemalt odrakakku Kei; [joobnud] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; vanast `tehti odratangupudru ja `viidi titepudru Kad; `Erned `tehti vahest rukki`kõrde, vahest odra`kõrde Sim; nävad `õśtivad kot́i seda `tangu ja‿s tegid õdra sõelajahu, said õdrasepikut Iis; odraokas pani loomad magama (tappis ära) kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni Trm; õdrakuarik õli parem, nõnna üvä süädä, kui `tehti kala piirakad Kod; aned on odrapõllul Ksi; kui odraküĺvipääv tuli, siis perenaine pidi see pääv siasaba `keetma, siis pidi nii pikad odrapiad `kasvama kui siasaba Lai; nüid on käo kukkumene läbi, odraokas minema `kurku Plt Vrd ohra-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur