[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

helmes elmes g `elme Sa Hi PäPõ Ha Iis Trm, elme hv Muh; `elm|es g ‑e hv R(h- Kuu); pl `elmed hv Khn, Äks
1. ehteasi a. helmes `pärlid ehk `elmed, mis `kaelas `pieti ja `õmmeldi `taljade ette Jõh; klaasised `elmed; krudilikud `elmed, viirad korra `ümber; `kruilised `elmed, nastad küĺles; `nuplikud `elmed, nupud küĺles; `pitklikud `elmed - - nöndat oleks kaks tükki koos olnd Jäm; paki koti pεεl olid kirjad elmestest ning `piibrellidest; kuld `elmed olid `koltsed Khk; kannaga rahad rippusid elmeste vahel Muh; `elmid `korda `poetama Pöi; `elmed olid kivist, värvilesed Kul; oli `valgid, `koltsid, kirjusid piimapudi `elmid ja lapilist kivi`elmed Mih; ilustas `riided elmetega ää Tor; `elmed olid ümargused ja tipulesed; `elmed olid kivist, `pärlid olid kloasist Juu; kui oli nagu `elmeid täis piud [põletusville] JJn; tema (puuk) kasvab nagu elmes suureks Ann; `elmed mõned õlid ike ümmargused ja kruuvid sies ja mõned õlid pikergused kua Trm; aab `elmed `lükmesse Äks b. pl helmekee `elmed keivad `ümber kaila Khk; üks kord `elmid ja, kaks `korda `elmid ja, kolm `korda `elmid, kudas `keegi `jõudis neid tuua Mar; kui ma noor olin, siis naiste`rahval oli äbi asi, kui `elmid `kaelas põlnd Mär; [tütar] lastel `pandud kohe kui `köima akkas `elmed `kaela Kse; `Elmed `kaelas, `kõlkad `kõhtus Han; `eldel põle `elmid `kaelas, aga `sitke kannab `siidi; kodu `oĺlid [naised] alamade `elmedega Tor; kui lapsel esimene ammas tuli, `pańdi `elmed `kaela Juu; `enne `lieri küll `kańti `eĺmid Trm Vrd helm, ermed
2. põrutusjälg jääl (nuiaga kalapüügil) lüiasse sedike elmes nuiaga jää `sisse; vahel jää elmestega üsna kiri Mus
kaera- 1. (kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisse Muh; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaera keast keedetasse apurokka Kir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkad Kse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; kaera agud nõnda suured juba Hää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkad JõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär on IisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libled Trm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhk Lai; söövad kaera aod ära Pil; kaera agu ju väĺläs KJn
2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse Lüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje Jõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olema Kaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab hum Pöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera sali Muh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põld Mar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juures Mär; pane kaera torp obusele pähe PJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olema hum Juu; viĺjaaidas olid salved sies ‑ ‑ kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺv Koe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatud VMr; tuul ajas kaera akid kõik segamine Iis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kua Trm
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saab Jõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühi Kuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiissel VNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka Jõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu anda Kaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋud Pöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koa Muh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudro Mar; kaerakile on ikke etem kui lebakile Mih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kile Tõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore et Aud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja ea Tor; kaera tumm on `aigele `kerge `seedi Vän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikk IisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕti VJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu supp Iis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvaga Äks; kaerajahu kile KJn
Vrd kaara-, kakru-, kaura-
kolka|alutse pl kõlkad Nu̬u̬ mess tüvede sihest tulliva kutsuti `kolkaalutse, nu̬u̬ siss `pańti `jälle loomele jahuss Puh
korts2 korts g kortsa Mar Kse, kortsu Kse, korssa Mar
1. kokkuriisutud põhuvall (pahmamisel); heinavaal ja siis need `sassed ja `kõlkad `aeti rihäga kokko nagu einä kaar. see `üiti korts; kui üks korts oli `tehtud, siis rähägä riisoti ää need `kõlkad ja `viidi latto. siis pahmas `pöördi `ümber puu`angega. sedäsi meto `korda `võeti pealt ja `tehti `kortsa Mar; [hein] tõmmati `kortsa. ma läksi `tõmmasi kortsad `valmis oburähäga Kse
2. vorst meil akati `kortsi tegema; korssa nahk (soolikas) Mar; mis‿sa sii teed nagu va korts maas (öeld koerale); laisk nagu va venind korts Kse
krõbena pl krõbena Ran Ote, krõbene Puh
1. kõrned rasval om `kõrne, krõbene Puh
2. kuivad haod na krõbena palasse `irmus ruttu ärä Ote
3. kõlkad tuulutedi vi̬i̬l üle, siss `raskemba krõbena lätsivä `lambile, sääl es ole enämb terä ega midägi Ran
kulbas1 kulbas u Jõe, Mar Nis Jür JõeK JMd Ann Kad HljK Trm, `kulbas Kuu Hlj (`ko-), g `kulpa
1. tühimik a. õõnsus, auk rähn taub puu `sisse `kulpa Jõe; Kaik oo müdäd ajaned `tuhlimaa `kulpasi täüs Kuu; jõe `kalda all `kulpad Nis; maa alt juokseb jõgi, nisukesi `kulpaid pidi maa täis olema JõeK; `kulpad on alt tümad, mine poolest kerest saadik `sisse Ann; vesi süeb `kulpad `kalda `alla, vähid elavad kulbastes Kad; vajus `kulpasse, `kulpa `põhja HljK|| mõlk, lohk mannergas `kulpaid täis Trm b. ulualune; räästaalune pane `sinne `kulpasse Kuu; üks kulbas oli koa seal toa `külgis, kus `pandi `kõlkad `sesse; toa ja rehalse seinä vahel oli se kulbas Mar
2. sopp, käär; (pool)saar einämäs suurt `kulpa kohad; sa oled öhö `kulpa jättend `niitmata Mar; sain tüki metsa kulbast eenaks teha Nis; lähme `kulpasse `eina tegema; lüeme (niidame) selle `kulpa maha JMd; kulbas oli nagu poolsaar, vesi `piiras kolmest küĺjest; kulbaste `eina loomad `äśti ei söönud Kad

mauk1 mauk Jäm Mus Tor Hää Puh, g maugu Khk Kul Mär LäEd PJg Vän K/maugo Ris/ Pal Lai M Nõo/-ao-/ Võn Räp, `maugu R(`maugi Lüg), maugi Kaa Krj Muh Rid Mar hajusalt TaPõ/maagi Kod/, KJn Kõp Nõo TMr KodT, maogi Ran Kam, mauga Plv Räp; maok g maogo Mih

1. jäme (tangu)vorst (ka vorstipudruga täidetud magu); verikäkk, -leib Küll oled aga jämejäd `maugud `valmis tehnd Kuu; Mauk `tehti odrajahust, verd ja liha `sisse IisR; `Maugud, mis ei lähe `köhtu, seda pistan pärast öhtul koju `minnes `taskusse Khk; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; Mardipääva aegu saime maukusid süia PJg; tegi ead `mauku, `ästi ea rasvane oĺl, võta `lõika ja söö - - mauk on verest keedetud või küpsetud leib Vän; jõuluks teeme `mauka Hää; [veri] sai mauguks `tehtud, änämesti igä pühäbä lõona oli mauk ja `kapsa supp Juu; keige jämedama sea suole `sisse `tehtud tangu vorstid on maugud JõeK; `viska koerale mauk `kaela nalj VMr; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse `tehtud voŕst Äks; `aeti sia magu `tangu täis, siis `üeldi kua mauk. vorsti kraam `aeti mao `siśse, auk nõeluti `kinni Ksi; tangu `voŕsti `ööldi maugist, kui jäme soolikas oli Lai; meie emad `rääksid, et kui jämeda vorsti tegid, si on mauk, jäme jurakas on mauk SJn; laits paks ku mauk Trv; sia umbsoolik `aeti vorsti`sü̬ü̬ki täis, tu̬u̬ `olli nigu pu̬u̬l leevä `pätsi, toda kutsuti jõolu mauk Nõo; mauk - - tsia peräsoolikust tetti, siss sai ää jäḿme Kam Vrd mouk1
2. piklik heina, põhu vms hunnik, vaal, vall; esi õled said rehaga [pahmatud viljast] `vällä `puistatud, said `mauku `pandud. mauk sai `aŋŋuga lakka ajada Lüg; obosega `viäti `einad `einalau `juure. obosel oli `köitega puu taga, obone läks `eina `mauku `müöda Vai; kui üks mauk oli puestatud - - siis peremes `korjas sedasi selle [kõlka] maugu `sülle ja viis lattu - - kui maugud said ää, siis `jälle pahmas kergitadi anguga, pööräti `ümmer Juu; `aeti kas kaks ehk kolm `mauku - - tüdruk tegi oma maugu, sulane tegi oma ja peremes oma maugu Kos; ohra reie `puistamise `juures `kõlkad tõmmatakse `mauku Jür; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; mauk pannasse oheliku või sideme `piale ja viiasse lakka Koe; põhu maugud, pikad üle reialuse põranda VMr; `mauku lähäb mõni kümme `seilatäit odre ehk `kaeru VJg; iga üks võt́tis oma maugi, vei lakka. teine teise `mauki ei lähnud `kanma; Kui õlid sasid kõik `mauki puistatud, siis veedi mauk ära Trm; rehe rehägä pudissatse ja tehässe maagid; `mauka rehalne täis Kod; kui rukki sasi sai puśtata, siis sai tiha ka neid `maukusid Pal; `mauku `löömene - - rehadega lüiasse [põhk] kokku, siis saavad nisukesed seljatäied või maugud, siis viiasse sao `piale Ksi; [pahmas] `Võeti jalatäite `kaupa `maukidesse KJn; egäl rehitsejäl `oĺli oma mauk Ran; põhk `pańti nigu `mauki, pantasse nisukse pia`kõrguse nigu sisaliku Võn; tõmmake [vili] äste `mauki, siss om ää obestel sõkku; [hein tuleb] üless `mauki tõmmata, siss tuuĺ ju̬u̬sk läbi ja päiv kah paśtap nońde `mauke `pääle, siis ain kuevap Kam; haańa vaalate, `aet́e mauga `mu̬u̬du kokko; olõʔ rehiti `mauka. `väikene riihealonõ, kat́s `mauka `saiegi; inne panõt [heinad] `mauka, siss võtat `säĺgä Räp
3. madu; uss, tõuk Togisin `suure `ussi`maugu vigastimme `kannaga `surneks Kuu; `luomidelle ajavad muhud `selgä, sääl on `ussid sies - - neid `üellässe `maugid Lüg; puu sees oo koa maugid Mar; veiksed maugid või tõugud KJn; Lämmäl aal lääva make liha sisse ruttu maugu Hel
4. mingi jäme asi, ebamäärane kogu (hrl võrdlustes) Magab `nindagu mauk maas Kuu; tuleb `vastu kut suur mauk, ei terita (tervita) ei kedad Jäm; Ats oo linnas igaveseks maugiks (paksuks) läind, ma es tunne teist äkisti äägid. Noh, ta naine oo ka seike sama mauk Kaa; kõht nõnna täis nagu suur mauk; `olli nagu suur mauk lõksu vahel (suurest rotist) Muh; põrsass, suur jäme kõht, on `mauki läind Rid; `Pähklitel na suured tuumed nagu maugud Han; aas enese täis, nagu mauk oli jäme Kad; pikali maan ku mauk; i̬i̬n kõtt ku mauk Ran || kirumissõna oh sina mauk oma tegudega Krj; mädänd mauk (vallatust poisist) Mar
Vrd mõuk

märss1 märss (-ŕ-) g märsi (-ŕ-) Jäm Khk Pha Tõs Vän Saa Juu hajusalt ViK, I Äks Plt Pil KJn eL, märssi Kse PJg HJn Amb SJn Kõp Pst, `märsi Hlj RId(n `märssi VNg Vai), `märssi Jõh; mäŕšš g märši, mäŕši Lei

1. kasetohust või niinest punutud seljapaun sie oli kala `kandamise nou, kase tohust punutud mäŕss Hlj; `leiva`kannikas `märsis ja `lähker ies `piimaga - - `läksivad vanadmed `moisa `puole, `ninda et märss `uiskus VNg; ku `karjas õlin, siis õli mul ka märss, leib ja `silgud õlid mul `märsis Lüg; kesk`ommik ja `lõune toit `pandi [karjasele] `märssiga `kaasa Jõh; mäŕss tehakse kasetohust, muust ei sünni teha HJn; `märsside sies on `leiba ja leevakõrvast JMd; leib oli märsis ja karbis oli `silku ja võid VMr; võta aga `enne päeva`tõusu mäŕss ja `lähker `seĺga ja mine Kad; märsile käis lakk `piäle, tämä ei `võtnud vihimä `sisse Kod; märss - - oli kase tohust `tehtud, selle mäŕsiga käis ta seenil ka Lai; karjassele pandas mäŕšš `kakla Lei Vrd merss
2. a. suuresilmaline võrkkott einad pannasse `märssi Khk; enamasti olid märsid - - mette sülega ei oln `tarvis [heinu] võtta Tõs; mäŕsid on nöörigä `tehtud Juu; ristikeina märsid olid [vankri] pial Pil; pane aina `märssi ja võta üten Puh; mäŕss `aeti `kuive `ainu täis, `panti rattile ja `panti `persealune teḱk pääle ja `minti `sõitma; miu esägi kodass `kaplust `mäŕssi Nõo; ku kohegi obõsõgõ `mińti, siss `pańti aina `mäŕssi San; võta no˽tu̬u̬ mäŕss, aja `hainu täüś hobõsõle üten võtaʔ Har; kablonõ mäŕss, läbi mäŕsi `sü̬ü̬gi hopõń Se b. vitslookadega võrk heinte, põhu vms kandmiseks mäŕsi look on üle `meetre pikk, öhe looga küĺles oĺlid paalad Saa; märssid `oĺlid paeladest `tehtud, kahel pu̬u̬l oĺd puud - - `pańnid `märsse `pääle `kõlkad ja Kõp; mäŕss - - kait́s `lu̬u̬ka olli küĺlen, kabla man Krk
3. vana ese ma aja kasuga mäŕsi mahaʔ Har
Vrd mõrts1

nii|kaugele niikaua, seni nad `kiskusid nii `kaugele, et ing jäi `kińni Juu; siis akkas jälle obune [pahmast tallama] nii`kaugele, kui olid `kõlkad kõik `otsas Pee; poesi naarava - - nii`kaugele, kui vanami̬i̬s vihastab Ran

odra- odra- `keideti `otra`taŋŋu`putru Hlj; `andas `otrajahu `kuoki `katridelle; `tiema `otrakäkkisi `kapsasuppi `sisse, et küll nied on iad VNg; `õtrajahudest tehässe `putru, vanast `keideti `körti Lüg; odra`lustjad jälle kasuvad odra`pöldus Jäm; odrakesi läind `kurku Khk; peetsilevad, odrajahust tehasse, kes tahab, teeb nisujahust ka Mus; läksid odrapäid noppima Pha; odravili oli küll nii lühike, et köige juurdega sai koogitsetud Jaa; See oli ea, ku odrakaraskid sai ja odrajahuleent `lörpida; Nii pisike odrakärbis oli, mees võis korraga selga võtta Pöi; odra`lõikuse `aegas, siis `köidi `pähkil; odramügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; kel rukijahu vähe oli, see pani odrajahu leiva `sesse koa Rid; `kõlkad olid söömäpõhud, kisse odra`põhku alla pani Vig; rukilennase kali oo param, odralennas oo vali Kir; odrarehe sai ää kuevatud ja siis ää peksetud Vän; odrakaraskid päris ea `süia pühapää Tor; odra`kõlkad paremad ku alvad eenad Hää; kiedeti klimbisuppi, odrajahu klimbid sies Ris; meid `pańdi ikka korviga `korjama nied odrapiad ära, mis vikat oli otsast ära vött HMd; sepikuks `üiti ennemalt odrakakku Kei; [joobnud] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; vanast `tehti odratangupudru ja `viidi titepudru Kad; `Erned `tehti vahest rukki`kõrde, vahest odra`kõrde Sim; nävad `õśtivad kot́i seda `tangu ja‿s tegid õdra sõelajahu, said õdrasepikut Iis; odraokas pani loomad magama (tappis ära) kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni Trm; õdrakuarik õli parem, nõnna üvä süädä, kui `tehti kala piirakad Kod; aned on odrapõllul Ksi; kui odraküĺvipääv tuli, siis perenaine pidi see pääv siasaba `keetma, siis pidi nii pikad odrapiad `kasvama kui siasaba Lai; nüid on käo kukkumene läbi, odraokas minema `kurku Plt Vrd ohra-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur