[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kärpima1 `kärpi|ma (-mä) Kuu VNg Lüg S L K(-ŕ-) Trm; kärpima Iis; `käŕp|mä Kod Krk/-me/ TLä Krl VId(-r- Plv); `ḱärpme San; (ma) kärbi(n) (-ŕ-; ḱ-) /`kärbi(n) R/
1. a. (osaliselt) ära võtma, vähendama ma kärbi koore pεεlt ära Jäm; vanasti kärbiti `palkasi `ühtelugu `alla Kos; kärbib ühe kääst ja teese kääst. nüid `kärpis `jälle sialt otsest vähemast, ei makst seda ära VMr b. pügama, lühemaks tegema ta `juused `tahtvad ää `kärpida Kse; lehmad `kärpvad `tihle `piälsi Tõs; `kärpisi nat́ike üle ta (lamba), ei oln na ea vill Aud; käŕbid kuue üsa lühekesese Tor; kui tahetakse tasast ekki teha, siis kärbitakse ladvad pealt ära Juu; vaea `juuksed ära `kärpida Lai; puul kärbiti ladva är päält ütelisess Krk; mehe `käŕpsivä abet, kel suure abeme Ran c. teritama, õhemaks tegema ku kivi (veskikivi) nüriss lääp, muud ku raiutass sügävepes ja kärbitas päält teräves Krk; kärbe ma väist; hobõsõ `rauda ka kärbtäss Vas; ḱirvõst ḱärbitäss, ku kirvõss om padi Se Vrd kärkima1 d. kahjustama (külmast) külm on `vilja `kärpind Lüg; külm `kärpis orase otsad ää Khk; küĺmaga käŕbitud `tatrad Tor; küĺm on natuke kardule `varssa ää `kärpind Juu; kurgi `piälsed ärä `kärpnud külm Kod; ärä alladet vili, all om är `kärpin Krk e. fig akab `kärpides minema. nönda `kergest `keimise `kohta `εεtasse Khk
2. peksma, lööma kaŕuss kärp `lehmä kaŕa roosaga. vitsaga˽kah või `kärpi; inemist kah kärbiti – ańd tõnõ tõsõlõ `kõrvu piteh roosaga Rõu; ma su kihä käŕbi õt sa püüsü‿i paigah; `lat́si kärbitäss vitsagaʔ Se || rookatust altpoolt tasandama katus `kärpimata alles Muh
Vrd kärpama

kärpima2 `kärpima, kärbi- võrke veest välja tõmbama ku tühi meri on, siis võrgud kärbitaks üles Hää