[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kärme1 kärme g `kärme Muh spor L, I Hls(g kärme); n, g `kärme R S spor L, KPõ
1. kärmas, kiire; agar `Kärme tüö on `kärniküne, `hilluka tege silejä; `Kärme emä `kasvatab `laiskad `lapsed, laisk emä aga `kärmed `lapsed Kuu; nirk on teräne `kärme luom Lüg; `tohtrid on `kärmed `leikama Vai; see oo `kärmete `kontidega Muh; `kärme rutakas inime Mär; ku sa olid kärme kuduma, said sülla `võrku `päevas Tõs; `kärme vileda käimaga obu PJg; mis sa nii tasa eietad, ole `kärmem JõeK; kes `kärme suu `peale, see on `kärme kää `peale Juu; `kärme joksuga jõgi Kad; rukki õrass on kärme tulema, teised õrassed jäävad kõik iĺjemast Trm; leib õli kärme `keŕkmä Kod; kes `kerge jalaga, see on kärme `käima Lai; om ää kärme ja usin Hls || naene one kärme küll, aga teod one vi̬i̬l `kärmemäd (halvad elukombed) Kod Vrd kärmes1, kärmi1, kärmä1
2. tugeva mõjujõuga a. vali tuul‿o täna üsna `kärme Mus; Lehmal oli `kärme äälega kell `kaelas Kaa; Sellel tüdrukul oli `kärme laulu ääl Pha; `Kärme jutt kuulti seal sihes olavad Pöi; `kärme tuul teeb `kärme pääva `lahti, siis `tömbab kohe kuiuks Rei; `kärme tuul `üitasse koa kõva tuul Rid b. kange, vänge (maitse, hais) möisa tuuligus `lasti [mesika] `seemid `peeneks, on aga `kärme ais; metsmindid pisised `taimed rohu sees - - pole nii `kärme ais üht kut kodumindil Khk; Supp nat‿oks (nagu oleks) püsut `kärme (liiga soolane) olad Emm; leem `ermus `kärme Käi c. kuri, karm Vallamajast tuli söuke kärme käsk Kaa; ütlen talle möne `kärme söna Vll; Sai mo `pεεle na `kärmeks, akkas `karjuma; Paistis na `kärmed `moodi olad, ma pole läindgid ta jütule Emm
Vrd käre1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur