[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

iter (täitesõna lastelaulus) kell viiś iter liis Kod
konn1 konn Sa Hi spor L, K I eL(kunn V), kond Muh LäEd PäLo Ris, g konna(kona Lei; kunna V); `konn|(a) g -a R
1.konn `Vihma iel lähäb konn `mustast; `Konnal on rukkitegemise ajal suu `kinni, ei `kruokso Lüg; Ein `konnale `rinnuni (vilets) IisR; `konnad on `tunkelid `pruunid ja vatsalune `valge. on ka roholisi `konnasi Vai; konnad kedravad[kevadel] Jäm; konnad korrutavad juba Khk; konnad akkasid `rooksuma, siis on külvi aeg Pha; ma põle εnam `konda näin, ei ole `kondi εnam Muh; lipe konn üppäb, kärn konn ronib; lipe konn kujub kebäde Vig; üppaja kond oo `valge kond; tegi `konda [inimene], üppas ja `kargas siin Lih; kärn kond ja `üplik kond Mih; `kondest ikke arstiabi saab koa Tõs; Egä päe `konnõ kaos, salvõd `liiga madalad Khn; põehaõnge `otsa võib pisikest `konna ka panna Vän; va `kondasigi poln tänabu Ris; `päeva sa ei näe neid `konnasi Kei; kui `õhta konn krooksob maja trepi all, siis `oome tuleb `jälle `vihma Juu; kui tuli konn[viimase vihu] `alla, `üöldi et tüdrukud pidid kasuks minema siis Amb; kui konn elab vies, siis on vesi puhas VMr; no küll on aibak, ein konna `rindu Sim; kärnäne konn lüpsäb lehmä ärä; vili nõnnagu konn `kargab üle(kõrs lühike); kui konnad piäle `päävä `kargavad, tuleb vihimä Kod; kui lehm akkas `lõhki minema, siis visati konn `kurku Lai; ku rohilise konna lohun röögive, siss kästäss tetä `kesvä Krk; [range] säliti es tohi panna, siss üteldi et konn karõlna üle; piimälänikut `valla ei või jättä, konna `kargava `sisse; näet sä unel `konna vai `kaśsi, siss om tõese inimese viha Ran; `valge obene `vainul, konna krooksuva sehen= kirik, kirikulised Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa Võn; ku˽keväje edimält `konna vii sisen näet, siss tüḱkev jala `audumõ San; kunna˽loḿbin `kru̬u̬ḱsvaʔ Kan; kunn krogisõss hao unigu all, jälʔ tulõ `vihma; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä Rõu; kunnalõ ei˽tohe `piimä `andaʔ, kunn aase piimä halvass Plv; kunna˽`väega˽kärisi˽ku kudõsiʔ Vas; Konna `haukva, kalaaig om `mü̬ü̬dä Räp; rüäolõ kunna(kärnkonnad) omma suurõ kui viisoʔ Se; kunnaʔ, ruput́s kurustass kurr, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut
2. fig Vaada konna – ongid konn(öeld, kui asi ongi selline, nagu oli varem räägitud) Kaa; Konna iste(esemest, mis pole õiges vormis) Vig; (küsimus) kuna?– (vastus) a siśs gu `kunnõga `seiem `vatsku Lut| Tied midä tahud, `ükski konn ei `kruoksu(üksi elades ei nurise keegi su üle) Kuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine(vaene hakkab ülekohtule vastu) Lüg; Suu teeb suure linna `valmis, kääd ei tee kärnast `kondagi(suurustlejast) Han; konn ja `köster laulavad ilma viinata; kas konn laulab siss kui `märgä ei põlõ(kuiva suuga ei saa laulda, öeld laulu küsijale) Khn; Laagerdab kõik ära, pärast `kopkut põle konnal ka `perse `lüia Hää; konna kooleteb ärä jala all(väga aeglasest inimesest) Krk; ega `miagi alambat `konna ei ole, et ma egäl ütel lase endä sõkku Nõo; konnalõ pandass `rõivass `säĺgä ja aiass `tüühhü aina `aigu(öeld kibedast tööajast) Har; aig om sõ̭ss ei tunnõʔ jumalat, ku aig tulõ, siss kumardass kunnalõ `jalga(häda muudab rikka alandlikuks) Se| (võrdlused) `Musklid ku `konna`reied(peentest käsivartest) Kuu; sul on `justku `konnal suu `kinni `siemendamise ajal(inimesest, kes ei räägi jonni pärast) VNg; Nagu `konna `oksendus(halvasti tehtud tööst) IisR; Oli lapakil tee peal moas kut va konn(purjus inimesest) Pöi; et ta (laps) nii laha oo kut kond Muh; Piidevinti purjutas peab krootsli mastipoolne εεr värisema naa kut konna kurgualune Emm; sa käid käpakil moas nagu konn Juu; kingä ninä õts lõõtsutas, õli `lahti talla küĺjess, nagu konna suu Kod; ise `vaene kui konn, aga `uhkust täis Pal; [inimene] selle `u̬u̬ramisega lõppend ära nagu kudend konn Ksi; Söödetasse, just kui konnakallaastjasse (hoolitsetakse rohkem, kui inimene on väärt) Plt; Mõśk ja õõŕss tad säl, esi like man kuts konn(lambapesemisest) Hls; See ku rüäkõrre konn kunagi(uhke); See ku kartulkooba konn kunagi(väga kõhn); küll om temä `uhke, kõnnib, rind ehen õieli ku konnal Krk; `kõiki ta tiiäb, nigu konn kräägsub, aga esi ta sitt ei tiiä midägi; kusi taga nigu konnal(ütte lugu kuseb) Ran; [põrsas] kõhn nigu konn jälle; t‿om ihualaste nigu konn Nõo; ma‿less ärä uppunu nigu konn Võn; sa käüt nigu konna `pääle vett `viskaman(öeld, kui käiakse kuskil sageli) Har; Esi hinnäst täüs ku konn; sa kurat olõt `vaenõ niguʔ kunn; vidä ku kunn(laisast inimesest); kavvaĺ ku kunn; `poiskõsõl oĺlõ lat́s võet ku kunn kaalast kińniʔ Plv; Ku konn ägli all, ega pulk tuiass(ei lasta rahus olla) Räp; piḱä ihoga mi̬i̬śs kui rügäolõ konn Se| (äkki jõukaks saanust, upsakast inimesest, enesekiitjast jne) Konn saab mättale, nüüd hakkab juo `kruoksuma ka Kuu; Konn on ju nüid mätta `otsas Pöi; Istub kui konn künka otsas Vig; `Aita kond mättal, üppab sool omal `vasta `silmi Han; `uhke nii ku konn, mis sao otsas käib Pal; nüid konn sai sao `otsa(suurustajast) Lai; kitt ennäst nagu konn mättä otsan auk Trv; sa olet ku kuradi konn `kolta `otsa saanu, nüüd roksub pääl Krk; `oĺli põrm `vaene - - nüid om nigu konn mättä `otsa saanu Ran; suurustõllõt nigu konn mättä otsan Har; Suur ku konn mättä otsah; Taa jo‿ku˽vana hilpharak, hüppelless ja˽`kargõllõss ku˽kunn mättä otsan Räp| Jusku konn mätta `otsas, midagi kuuleb, teisest majast `teise joosuga edesi[rääkima] Hää; konni otsima~ püüdma vänderdama `Vankriradas `etsib tie `äärest `konni Kuu; Vanger `püidis tee äärest `konni Mih; vanast - - rattaʔ `otsõvaʔ iks `kunnõ ti̬i̬ vi̬i̬rt pite Kan; konni tapma ~ taguma1. viletsalt või vaevaliselt niitma Mes neist `konnijest taud(vikat käib liiga kõrgele) Kuu; kes vilets `niitja, ei saand `eina kätte, see on konna `tapja Sim; nigu `konna tapad, lü̬ü̬d vikatiga tönks ja tönks Trm; tapa ku `konne kunagi[kui niidad mätaste vahel] Krk; kes `konne tapiva, nu̬u̬ jätivä kaari arja `kõrgõss Ran; `konnõ `tapma(kasvama jäänud rohututte hiljem maha niitma) Kam2. vänderdama Ega see vankri ratas kaua vastu pea, näe ta tapab juba konni Mar
3. haigusa. künahaukamine kui obo `kraaksub, `öötasse, `kurkus konn Mar; kond `kurkus, `öetse, kui obune kurgust koristab, kooks ja kooks Tõs; obesel `üeldasse konn kurgus olema, siis närib puid Ksi; kuiv konnid – Pöi Hi spor L KPõ I, Plt M T Rõu Senel obusel on kuivkonn kurkus ta närib keik oma aja latid ja söime pulgad ära ja vahel teeb kurkust ermust εεld Käi; obesel on kuib konn `kurkus, `kargab ammastega puu `küĺgi ja koriseb ka veel Vän; `uostel on kuivad konnad JMd; [hobusel] kuiv konn kurgus, ei sua neelata, läkastab, köhib, närib puud Trm; obesel kuju konn om kurgun, jooseb aia manu `külgi Hls; kui obene kava joomate, siis tulep kuju konn Krk; obesel kujukonn kurgun, kes puud `rampsab Ran b. (inimesel) kui oli köha, rökendas kõvast ja- - [öeldi] nigu konn kurgus Lai; mis sa iki rehitset, kuju konn kurgun või Krk; tol(inimesel) om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; kui konn om kurgun, siss inemine jõks San
4.midagi väikest või väheväärtuslikku a. (elusolend) könn; põnn Mis sa, konn, köhid(öeld halvustavalt teise jutu peale või norivalt) Kaa; vasikakonn on kõõman ja täiän Kod; mõni `kiitis ja `keĺkis oma vägitegudega, teine `õikas konn Lai; mis‿sa ti̬i̬t kuradi vana inimese konnal ärä; mis kuradi `konnest koolidets Krk; Kos ma saa minnä, latsekonn piab jo kinni Nõo; rind i̬i̬n nigu `traavli konnal San; sa olõt vi̬i̬l `poiskõnõ, `poiskõsõ konn Har; Lat́skõsõkonn, kusõrit́sk Räp b. kribal `pilve pole `ühtid, möned pisiksed konnad on, pisiksed pilve konnad Vll
5. vande- või täitesõnaa. kurivaim, pagan ma `mötsi, see konn `looma, nüid `Tammese naised tulavad mo kääst `villu käde `saama Khk; Teeb kes konn see niid oli, kes mu varda silmist ää tömbas Kaa; tema konn (kits) oli sii `metsas; kus konn see kurgi kiha, see‿p joose mette; mis konna asi see oli, mis ma [enne] `rääkisi Vll; oh sa konn ää, et sa mend ehmatasid Mar b. (hurjutus- või sõimusõna) oh siä vana `konna Vai; oh sa konn, mis sa nüid tegid! koes‿sa konn lehed! Khk; sina konn, mis sa si `ullad. [öeld] laste kohe Jaa; oh sa kärnatse konna mauk Mar; sa kuradi mädänu konn Saa; oh sa kärnäne konn(öeld riieldes või naljatades) Trv; temä sõemass miu kõ̭igess - - aidveerikuss ja `vaesess konnass Nõo; ka koss tütärlatsekonn, kuradi konnal kõva käe Ote; suurustõlgo‿i nii paĺlo, konna`rautaja, olõt kõhõn kui konn Räp; kurrade konn Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur