[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jõukus `jõuku|s g -se IisR spor eP(`jõoku|s Tõs), -s(s) Trv Nõo San, `jöuku|s Khk Vll
1. rikkus, küllus neil on paĺju `jõukust – nad on `jõukad inimesed Mär; kust ta selle `jõukuse majalt on suand kui isält äŕvi ja päranduse tiel JMd; `jõukust küll, mis viga elädä KJn Vrd joukus1
2. jõud, ramm Kamps on jõud ehk `jõukus Hää

laks1 laks Vas, g laksu eP(-o Mar) M(-i Krk) Ran Puh Ote Rõn, `laksu R/n `laksu VNg/
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; On nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand IisR; emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk; Irmus `sõuke ele laks oli, `varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi; Kui sa söna äi kuule, saad `laksu Rei; kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso; `andis tale mööda pead öhö lakso Mar; ühükorra üks laks köis, ma `mõtlesin, et `püssi `lastasse Mih; ristilaps lööb laksu `piusse Tor; mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa; Laks ikka üks veike `lüemine, ega ta suurt `mieles seisa Jür; tema pand püśsiga laksu JõeK; teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb; kala lõi `laksu JMd; kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann; tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe; küll tä sae üvä laksu, piä laksatas [vastu jääd] Kod; laksu käüsive; lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls; aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm Krk; ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran; tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn || fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa, tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas1
2. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; laks ja laks pane vett `peale PJg; Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür; `ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk

lõok, lõoke(ne) lõok Ris, g `lõokse Krk; `lõo|ke Hlj Lüg spor L, K M T, lõo|ke Rid Mar Tor HMd Rap Iis Kod Lai Plt SJn Vil Trv Ote, `lõu|ke R Pöi Kse PJg Hää Saa Kos HJn KuuK JJn VMr Kad VJg Iis Trm, lõu|ke JMd Iis, `löo|ke Kaa Pha Ris, `löu|ke spor Sa(`löu|ge g -gese Khk) Rei, g -kese (-kse); `leoke Vai, leoke g `leogese Rei; `leuke Kuu Rei; `lioke Vai, `liuke Lüg Rei; `lõokõ g -sõ Kam, lõokõ Khn Rõu; `lõoke|ne Juu VMr Sim Pil Hel T, lõoke|ne Hää Äks Lai Puh, `lõuke|ne Lüg Jõh Juu Kad VJg Iis Trm, lõuke|ne Amb JMd Iis, `löoke|ne Rei Ris, `löuge(i)|ne Jäm Ans Khk Phl, `louke|ne Hlj VNg(-kei|ne) Vai, g -se; `liokene Vai, `liu|kene g -kse Lüg; `liugene Hi; `lõokõ|nõ Kam Rõn San V(`lõu- Har), lõokõ|nõ Rõu Plv, -kõ|ni Krl, g -sõ lind (Alauda arvensis) `lõuke kole `veike lind, nagu `sõrme õts, aga kõva ääl Lüg; kas `kuulid, tänä `lioke `lauli Vai; `löugesed tulad juba `küündla kuus, möne kord `külmavad ära tesed Jäm; `löugene liiritseb, lööritseb `taeva all, täl mitu äält ning `mitme sönaga laulab Khk; Löoke toob löuna sooja, pääsuke toob pääva sooja, ööbik toob öösooja Pha; `Löuke on kevade kuulutaja, kuule, kuidas liristab Rei; leeri laari `lõoke, kus mo kulla preesike, toa taga tamme `otsas, sauna taga saare `otsas Mar; `lõoke - - vahest tuleb õhus alamale, vahest lähäb ülemale, võtab laulda Aud; See jättäb oma põllud lõukste muneda (ei külva korralikult) Saa; lõoke laalab lõrr-lõrr, lõrr Rap; oli nii `priske poiss, nüid on nii `lõokeseks jäänd (kõhnunud) Juu; `lõuke lennus aiva laulab põllu kohal, pesad tieb kohe maa `piale KuuK; `lõuke laulab, `suike tuleb JJn; käu kukkumine ja `lõukese laul on ilusad küll Kad; kui peremees sõńnikud ei pand, eks siis `lõokse oolest õligi, siis `lõoke ramutas Trm; `lõoke pidi olema ikke kõige esimine lind kevade, kes tagasi tuli Lai; Obene tahab lõoksid kuulata, vahib adra ies Vil; joba lõok vällän, nüid akkass keväje tuleme; nüid tule `laia lume ku `lõoksit `taevast maha Krk; `lõoksel om eläje jala jälle sihen pesä; emä `lõokse om tutuge, esä `lõokse om tutute Hel; kui `oĺli kehv vili, siss üteldi, et sedä ei ole muu kui `lõoke `väetänu; mõni päiv laolab kui `lõoke, aga `täämba ei tule sõnagi suust `väĺlä, pahanu vai Ran; Kas sa lõokest kullet vai, et tü̬ü̬ ärä unetat; ma karja`poiskesen leesi egä `aasta `lõokese pesä Nõo; siss kui `lõokese alliss lävä, siss om lumi jäädvält lännü Ote; temä istup terve ü̬ü̬ ja kõnõlap, kõ̭ik peie rahvass kullelsiva nigu `lõokest Rõn; liiri lõõri `lõokene, kus su kulla pesake San; sääl nurmõ pääl om üt́s kotusõkõnõ `musta maad, sääl `lõukõnõ joba tsiristäss Har; `lõokõnõ jo laul, `lõokõnõ jo väläh Vas Vrd lõgu, lõiv2, lõivokanõ, lõivukene, lõo1, lõokanõ, lõokas, lõõr2