jõudma`jõudma, (ei) jõvaPöi(jõua) Khn, (ta) jõuab, jõvabMuh, (ma) jõua(n) L (jõvavanTõs, jõvvanHääSaa) K(jõvvaÄks), I (jõõdanKod, jõvvaPal), (ma) jõvvaeL (`jõudmeMSanKrl; [ei] jõuaʔRäp, jevvaSe; `d́õudma, [ei] d́õuaʔLei); `jöud(a)ma, (ma) jöua (jöva, jööva) SaEmmKäi; `jõudama, (ei) `jõuauLügJõh 1.jaksama, suutma, toime tulema, võimeline olema a.(füüsiliselt) kui toŕm on, tulavad löhed jöge, mette ep jöva `vasta vöttadaMus; sa ikke ei jõua mu `vastu `eina niidetudMar; tεmal abi ei ole, aga isi ei jõua `leiba `menna `toomaHan; kes inimeste suid jõuab `kińni `panna; ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutataVMr; kisendäs mes jõuś; keś si jõõdab ü̬ü̬d ärä magadaKod; ei või `rasked `aśja `süia, ei jõua ära `seedidaKsi; ei jõvva `tüüle `vastuTrv; na saeva `viina, nigu juvva `jõudsevaRan; kes näid näguli päeväkeisi jõvvap üless arvata!Kam; küll ta jõud ilman paĺlu pahvõrdada; kat́s obõst ollu i̬i̬n ja, nu̬u̬ ei olõ `jõudnu tu̬u̬d koolut provvat vidädäUrv; ega suvõ käve kaŕah niikavva kui `jõudma `naksiRäp; kõrdmago sääne, paĺlo kõrdu, keä `ju̬u̬dnu timä nii `hüästele puhastadaLut || (loomadest, viljast, mullast) see [vili] oo vähä kõlojas jäänd, mulla rammo jõua talle änam `jõudu andaLih; üks kasuja loom, ta oo `väetimasse jäend, ei ole jõund oma kasu täis kasudaMih; [õunapuul] kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järeleVilb.(vaimselt, moraalselt) kärsima, maldamasee‿b jöva midagid oma iŋŋe peel pidada, räägib keik `väljaKhk; ma‿i jõvva üleommentset ärä `u̬u̬taKrk; ai igävetse pikä joru - - es jõvva enämb ärä kullelda; toda ei jõvva ärä imestädä, et serände tark mi̬i̬s ja nii `ullu tükki ti̬i̬bNõo; mina naarin, et ooh, mina jõvvan nüt sedä pidäda, mis teie siin nüt mulle `ütledeTMrc.(majanduslikult, rahaliselt) oma osa sai kätte. vend `kõrraga ei `jõudand `maksa. `pitka `pääle `maksasLüg; kakskümmend kopiked sai `pääva, mis sa selle eest `jöutsid `tuuaPha; tüdar ei jõua mul paelu andaHää; `riided lõppevad seilast ää, `uusi ei jõua muretsetaVMr; kaks obess ike jõõdab pidädäKod; kudass ma jõvva üle talve pidäde, ni̬i̬ `ulka `lu̬u̬meKrk; egäl talul es ole aena `küini, kes jõus, tu tegiRan; mõisnigu iks lassiva `juuri, ega talumehe ess jõvvavaKam; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jahPlvd.(ajaliselt) Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed mahaLüg; natuse ajaga `jöudasid niipalju tehaKhk; enne löunat ma‿b jöva üht `tullaPha; `jõutsi `valgevarul `tööga vastalePöi; millal siis jõvad, kui sedasi `aegamööda noogidMuh; tä jõuab oome küll `minnaKse; nii äkiline surm old, ei jõund `vuodissegiVMr; maa on plińk, ei ole veel jõud `kuivadaSim; tänä ei jõõda ärä tehä, jäeb `omsessKod; kel vähämb `tü̬ü̬lisi, ess jõvvagi tetä su̬u̬ `ainaRan; me es jõvvame rügä ärä lõpetada, tõesess päeväss `jäie kahNõo; näid es jõudaki üte talvõga ärʔ arriʔUrv; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmataʔ, nimäʔ es jõvvavaʔ uma `tü̬ü̬ga ja pidiväʔ `matmise `jätmä tõõsõst päävästRäp 2.tulema, saabuma a.(ajaliselt) en `jõudand `sinne senest ajast. jäin `kauvastLüg; magamise aeg jövab kädeKhk; jääd sa sönniks siia, kunni ma jöua `öhtaks tagatsiJaa; öö `jõudis kätte jubaMar; ma jõuan küll rongi ajaks `jaamaMär; `jõutkem, `jõutkem jõulukesed, `nähkem, `nähkem näälikesedHää; pühad jõuavad juba nii ligi, tulevad `varsti kätteJuu; `jöutsid üst koju, kui `vihma tuli nagu uavarrestJMd; kella kümnest peab Iisaku `jõudmaIis; vanad `laulsid et, jõuaks jõuaks jõulukeLai; `õhta jõuabPlt; ma pia jälle `astma, muidu ei jõvva õdaguss peräle; aig jõvvap kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poigNõo; päiv nakas `lõunahe `jõudmaPlv || surm ei jöua `tullaJäm; löuna‿p jöva millalgi `tulla, võtame kannatist kaMus; ruki jõvab `peale [heinatööle] Muh; pääv ei jõua `otsa `saadaRisb. (kuhugi, ka järele, järgi, pärale jne) akkama juo `einä `tüöga järele `jõudamaLüg; kiri `jõudis mo kätte, siis oli illa jubaMar; `valge varul `jõudis isa kojoMih; Ärg jõuab `sinnasamasse, kus jänes – pidulaua pääl saavad mõlemad kokkuHää; Juak oma agude tegemise jäŕjegä üsnä `kaugele `jõudnudJuu; `tehti ja `tehti, aga lõpule põle ikke `jõutudAmb; Aadu läind puest `väĺla ja jõud kuhe `uhke kõrtsu ette; ta oli tubli `leikaja, ei teised jõund järeleVMr; jõusin asjaga tilaleIis; `õigele `otsusele ma ei ole vi̬i̬l `jõudanHel; ei tassa `kõnden `kaugele jõvvaPuh; masin jõus järjega joba RäesajaguleNõo; joba `mõtsa `jõuden lät́s vanaimä meist `harpuKan; oĺl lubanu kiŕja `saata, ku tagasi jõudVas || selle lagund `vankriga sa `kuskisse minnä ei jõuaMar; `kiislaga ei jõvvaʔ kaugõmallõ kui üle katusõ kaedaʔRäp || ulatuma pole see `uudis münuni mette `jöudendKäi 3. a.edenema; tagajärjekalt midagi tegema Edasi ei `jõua piast ei `persest; Ei `jõua ei edasi ei tagasiIisR; Kes teeb, see jöuab, tee`käija pidagu löuadJäm; kaksiti külimisega `jöudas küll änam, äga see pidi nii vaga ilm olemaKhk; kui sa‿p tee, siis ep jõva koaMuh; laisk ei jõua `töögaMär; esiti mul oli `toitu nii vähe, nüid on mul `kõike küll, olen edasi jõundKos; tee on `tuhkjas ja `raske, vähe jõuad edasiLai; kos ta käe `küĺge panep, si̬i̬ tü̬ü̬ jõvvap edesiKrk; `tü̬ü̬ga edesi ei `jõvva, tü̬ü̬ jääp kõ̭iḱ ripakeliNõo || edesi`jõudai (töökas) Helb.(kellestki) mööda minema, kiirem olema, (kedagi) ennetama minä `jõudasin tämäst `einaga etteLüg; siis sa just `jõudsid eest ää `mεnnaMuh; si̬i̬ jõud ette oma `käimisegeKrk; ma `jõosi enne tedä, ta jäi `veedike `kaugessNõo; kelle siŕp si ette jõvvap, selle peigmis müt́si ostaprhvlTMr || (kellast) kell käib ette, `jõuvab `rohkemb kui `õigusLüg; mis kellu näidab - - kui pailu ta juba `jöudand on?Khk || fig(enne pulmi lapse sünnist) Noortel oo ka nee asjad ede jöudandKaa; Poeg `jöudis pulmadest edePöic.figliialdamisest, luiskamisest Ants oo seike mees, kes eese jutuga jövab pailuKaa; `Sõuksi kuulu `asju‿p tea midagi, rahvas jõuab pailuPöi; inimesed jõuavad paelu, ega maksa `kõiki tähele `pannaJMd; muko `kuula kuda võĺsib ehk jõõdab; `tütred `latravad ja paĺju jõõdavad (on kergete elukommetega) Kod; jõuab oma jutugaKJn; inimeste jutu jõvvava paĺlu, ega si̬i̬ kõ̭ik `õige ei ole, mes kõneldassNõoVrdjõudeteme