jõrisemajõrise|ma, -daLüg/-mma/ HanJuu/-mä/ KosJMdVJgSimTaPõKJn/-mä/ TLä(jõristaNõo) San/-me/; jõri|sem(m)a, (-sõmma), -staʔ, -stõKrlPlvRäp; pr (sa) jõrisedOte, jõrisessSe; da-inf in jõristenRõu 1.nurisema, torisema, mitte rahul olema, pahandama alate jõrised, `ükski asi ei `kõlba sulleKod; mis sa tan käüt jõristenRõu; olõss viil esi kah midagi tetä `mõiśtnu, aga `muutku jõrisess õnnõgiRäp 2.jämedat häält tegema jõriseb `lauladaLüg; karu jõrisebJuu; kui lehm jõriseb, siss ta on kurb, `justku nutabKos; [mardisandiks käies] Läksime `sisse, nasa·mati jõrisesime jaVJg; tämä jõriseb `itke; [lennuk] jõriseb madalalt; mõni vokk lähäb nõnna tasass `viisi `ümber, ei jõrise; ahi küdeb nõnnagu jõriseb; kell jõriseb ku lü̬ü̬b; rinnad kõik `rasked ja jõriseväd; piä vuhiseb ja jõmiseb ja jõriseb alateKod; Jüsku va käsikivi nukas jõriseb (palju rääkijast) Pal; vahel lassime `sõita, et `vankre jõrisiva käen; jõriseb nigu kuri puĺlRan; mis‿sa jõrisõt ku sa suud ei pia; lehmä jõrisese, `tahtva süvväKrl; toropilliʔ jõrisõsõʔRäp Vrdjõrima, jõrisama