jõrisamajõri|sama, jõri|staKamKanRõuVas/-staʔ/, -samma, -staʔHar 1.nurisema, torisema, mitte rahul olema tirańd om tu̬u̬ kes iks jõrisass ja irisäss tõsõgaKan; Purjun `pääga mugu jõrisass ja `kiusass; Alati üt́s jõrisamine ja hammastõ kiristämineRõu 2.müra või häält tegema; mõmisema; urisema puĺl jõrisass, tu̬u̬ taht `resti ärä `lahku, tegi elüga mäu mäu mäu, siss jõrisiKam; mõnikõrd, ku kedä kauõn tulõ, siss jõrisass piniHar Vrdjõrisema