jõramajõra|ma, -dahvHää, JuuKoeTrmKodLaiM(-me, -de) PuhKan/da-inf -daʔ/; pr (ta) jõrraPlv, jerra, eŕräSe; `jõrra|ma,jõrra|taLaiKamRõu/-da/; -me, -teSan; jõrra|maNõoVõn, ipf (ta) jõrraśsUrv 1.nurisema, mitte rahul olema, torisema; riidlema; lorama millaski ei kuule tämä suuss üvä sõna, ilmass `ilma mugu jõrab ja `riidlebKod; alb peremis jõrab; mõnel mehel ei kõlvand söök, siis `jõrrab `pialegiLai; mis sa iki miu seĺlän jõradTrv; mis sa `jõrrat – lorit ja võlsit!; ei taha `käskü `täitä, `jõrrap mugu `vastaKam; mis sa tan jõrat, nakaʔ paremb `rõivile `pandmaKan; kavvas‿sa jerrat joʔ, jätä jo `maahhaSe 2.jõrisema lähän jälle [käsi] kivi jõramaTrm; täl tulõ [langetõbi] pääle, ni satass `maahha, nakass `peslemä ja suust vattu aja `vällä, ilotohe jerraSea.nutma, töinama, virisema kui laits ei ole oma `tahtmist saanu, ikep vai `jõrrap, siss emä tõrelass: „jätä oma `jõrramisele `järgi, kavva sa iks `jõrrat siin!“Kam; lat́s muidö kui jõrasi ike `terve `üüke läbi, es lasõʔ imäl magada egäʔ tõistõlKanb.vinguma siad kah, kui söögi aeg iĺjemast jääb, siis `jõrravadLai; tsia joba `jõrrava – tulep süvvä `andaKamc.mürama, käratsema, lärmitsema lapsed, mes te jõrata, kui vagasess etä õleKod; pulmalised jõrasid üü läbiKJn Vrdjörama 3.(aplalt) sööma, järama jõrab piäle nagu koer końdi kallal; läksin suurt `saama, jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestkiKJnVrdjõrima