[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jõgi jõgi g jõe Lüg Jõh Pöi Muh L(g jõõ Saa) K I M spor T, Urv Krl Plv, jõõ (jõ̭õ̭) eL; jogi g joe (jue) Jõe Kuu VNg Vai; jögi g jöö (jöe) Sa Hi; (j)egi g i̬i̬ Krl Har Se, (j)iu Se Lut Kra
1. jõgi jogi `juokseb, `johved suus = inimene urineerib Jõe; Joed `algavad ojast, `juomine `väikäsest `klaasist Kuu; jued ajavata kevadel üle VNg; poiss tuli jõelt Lüg; mie `läksin `rüssi `katsoma `joele; kas ole pagana `poiga, mäni joe `randa, tegi `uvved `saapad mutta Vai; jögi `puhkes ära - - kevadel kut jögi `lahti pääseb Jäm; järve jõgi see jooseb järvest Pöi; jõgi oo `vangis kui ta õiete ei anna meresse `minna Var; `Vändra mehed käevad all Riida jõel `püidmes; enne käisin iga pühaba jõe peal õngitsemes Tor; Ta teeb jõe sinna, kus mitte vii piiska ei ole Saa; mõni jõgi on `äśti vuolas; `langus jões jokseb vesi paremine kui laus [jões]; `kiire vuoluga ~ joksuga jõgi; lau ~ lambi joksuga (~ lamp) j.; `kärkline jõgi on madala ja kivise põhjaga; kevade suure `viega jõgi luamendab, kõik `kaldad on üle; tamm `pandud ülesse, eks nüid ole jõgi paisus; üsku paisus jõgi, kui piaseb, siis läheb Kad; lähme jõele ujuma Iis; siin on õige õhuke jõgi, põhi liivan Krk; `piimäanuma lätsivä kõ̭ik `ümbre, kos piim ojoss nigu jõgi; ega siss siin serätsit jõkki ei ole Nõo; esä tullu alt jõe päält Võn; jõe lagunemine [kevadel] Kam; jutt ju̬u̬sk ku jõgi Ote; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; vana jõgi vähese veega endine jõesäng mõrd `panti vana jõkke, vana jõe `otse `sissi pannive, `sońne `sissi; uvve jõkke ei saa panna, kiirest jooseb iki Hls; vana jõgi Rõu; vana jegi Lut || fig jõel käima poegima (loomast) Kas teite tott oo juba jööl keind; Meite tott ning utt laskvad mölemad udart, eks saab näha, kumb‿s ennem jööle läheb Kaa
2. jõeäärne heinamaa, luhaheinamaa jõe jäärist einamaad `öeldi veel jõgi, et selle talu jõgi; nad `ütlesid, et lähvad `jõele, jõge `niitma Lai; Mii˽lät́si `alla jõkkõ hainalõ, Keretü su̬u̬n jõeveeren oĺl meil hainamaa Urv