[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lahkuma `lahku|ma R eP(`lahko- Mar Kul) Trv Puh Nõo spor V(-mma Rõu Plv), -me Hls Krk(-m) San, -mõ Krl
1. a. (kusagilt) ära minema `lahkusin tuast `vällä VNg; nad `lahkusid kahegesta ära Jäm; `lasti püssirohu `suitsu, et uni pidi ära `lahkuma Mus; Peab ikka `lahkuma, `siia äi soa `jääja Pöi; ta ei `lahku sealt ää tulema mette, tät oo kodo `tarbis; vana `aasta `lahkob ää, uus akkab `jälle Mar; lapsed `lähtväd `kooli, `lahkuvad kottu ää Tõs; pulmalised akavad jo `lahkuma VJg; Igatahes õli tal aeg kõha pealt `lahku Trm; külm akab `lahkuma, sula võit jäeb Kod; `võõra akkav `lahkum joba Krk; miʔ `lahku(mi) ärʔ vanast kotussõst Krl; `tahtsõ ma˽kodu nakada tulõma, saa is timä kõŕdsist `lahkudaʔ Har || surema tεεb millal see `ilmast `lahkub Khk; Ta on nõnda otsakorral, ikka `lahkumise peal Pöi; tema jo `ammu siit ilmast `lahkund Vän; si̬i̬ `lahkuss igävest ärä; pia ta i̬i̬st oolitseme, ta inimene, engek sehen, ärä ta‿i `lahku Krk; `kaugõss meil siihn maa pääl ellä om, meil tulõ `varsti `lahkumine Har; siist ilmast piät ega üts `lahkuma; kuʔ ma sinnäʔ sai õnnõ, niʔ oll täl `lahkumine kaʔ käehn Rõu b. lõppema, laiali minema ja siis kui pulmad `lahkuma akkasid, siis kiedeti `kapsasuppi ja siapia liha VMr; ku akas pulm ärä `lahkuma, siis `ańti vi̬i̬l lõpe `sü̬ü̬ki Kod
2. kellestki või üksteisest lahku, eraldi minema `lahkus mehest `vällä Lüg; esimene mees `lahkus tast ära Pha; ehk oo meitel `viimne `lahkumine; kui leib oo pooleks löön, siis pere `lahkub; `meitid `olli kahessateisn `vaimu peret, siis akkas pere ää `lahkuma Muh; ää aa nii usinaste `lambud takka mette, nad ei saa ää `lahkuda (karjast eralduda); see oli täna omingo üks ale `lahkumene Mar; nad alati tulid `seĺtsis, aga kui `jooma akkasid, siis `lahkusid ää Juu; ia oli ühes koos `olla, ei taht `lahkuda Ann; `lahkusin isast-emast ära Iis; kui [leival] lõhed sehes on, siis öeldasse et pere `lahkub Äks; üks `lahkund mees, ära lahutadud Plt; `lahkusi naesest äräde Trv; ma˽lät́si su˽vellega ni‿ka‿gu kerigu reṕi pääle, maʔ jäi sinna `saisma, timä sai `rahva sekkä sinnaʔ, nii `lahku˽miʔ tõnõtõsõst eräle, is `saaki enämb kokku Har; piämi äräʔ lahkumma tõni tõsõst Plv || lahti ütlema, loobuma sedise nörga usuga, kes ära `lahkuvad oma usust Jäm; ta eese kesost ää `lahkund, ta põle eese `kesku `täitend mette Mar
3. a. laiali minema, hajuma, lahtuma vahest ei tulegi `siie `ranna`ääre, `mandrimaa `ääre tuuld, `enne `lahkub ära, meres `üksi on Kuu; minu `mieli `lahkus VNg; `pilve akka `lahkuma (`vällä), `pilve `ävvi `vällä, siis `tullo `üvvi `ilmo Vai; See [õlu] oli `sõuke müŕk, see‿b `lahku änam peast ää Pöi; viha lahkus tast mööda Rei; vana ving oo sees, ega see ei kau, ei `lahku Mär; kui viin ää `lahkub, siis ta nõnna kena mees Juu; `pilved akkavad `lahkuma, ilm akkab `kierama teist `muodi VMr; akkap iki lahess mineme, viin pääst `lahkume Krk; pilve nakava `lahkuma, vihmasadu lähäb üle Nõo; pilveʔ jo `lahkusõ ärʔ, lätt põvvalõ Vas || selginema ilm lööb `lahkuma kui `taeva pilved `seĺgivad Rid; eĺm akkab `lahkuma, tule saust `ühti Kse; ilm `lahkub ää, lähäb `seĺgemaks Juu; joba taevas akkass `lahkume, pilvi `lahkuv ärä Krk b. haigusest paranema `aigos `lahkob ära, kut akab `tervemags `saama Käi; mool ikke `aiguse järg alles käe, põle ma sest veel ää `lahkond üht Mar; ega mu `aigus nõnna ruttu oleks `lahkuma akand Kad; ma olin korra mineva nädal nii `aige, et ei saand enam liigutada, aga `lahkus `jälle ää Plt; si̬i̬ `aiguss akkass iki `lahkume Krk; ma `naksi `aigusõst `lahkumõ Krl
4. hargnema, lahknema a. (teest, jõest) jogi `lahku kaht `aara Vai; jõgi või mis taht, `lahkub `metmese aruse Tõs; tie `lahkub kahes arus Ris; ja siss tuĺl ti̬i̬l ta `lahkumine, üts ti̬i̬ lät́s ütte `pu̬u̬ldõ, tõõnõ `tõistõ `pu̬u̬ldõ Se b. (kanganiitest) niied `lahkuvad nõnna east et, põle tölli`ändi sihes ega kedagi; nõiamoer musin natuke `kanga kallal ja, lõŋŋad `lahkun jälle Muh; siis on kangas `vaĺmis ehitud, siis akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub, `lauldi ikke: külä eeded `kiskugu, meie kangas `lahkugu Juu
5. eralduma ei `lahku ärä (piim koorest) Kuu; kui o märg muld, ühes `päntses, ei `lahku vöi ei veere mette (jääb tükki) Khk; ölut lääb venima, ei `lahku kapa `ümbert ära Mus; akati puumassinaga kogu `lööma [koort], vöi `lahkus ära Vll; seep `lahkub kulbi küllest `lahti, see taha änam `keeta `ühti Kse || ku naene last nakap tegema, siss edimäld `lahkup vesi, tulep vesi ärä, siss tulep laits Nõo
6. katki minema, koost ära lagunema `praegu nääd (omatehtud toolid) kusagilt liimist ei `lahku Tõs; kauśs satass maha, `lahkuss˽ärʔ Rõu
Vrd lahenema1, lahknema, lahkuneme

lamp2 lamp Hls/-ḿp/, g lambi spor eP(-ḿp Muh), `lambi spor R lame; tasane Mägi on `liiga lamp Kuu; lamp maa, siis ei õle `vierdo, vie `kallaku ei õle IisR; kadus pole jarsk, lamp kadus Khk; see oo nii kena laḿp püt́t et (lai ja madal) Muh; `Lampi katust `ölgest `tehja äi süni, sajab läbi Emm; Majadel o lambid katused Vig; lamp katuse talad on `jämmemad kui mud́u Saa; sie o lamp `vaagen; lambi pöhjaga luot́sik Ris; lamp lage moa Juu; suur kivi on raba sees, pealt on lamp Amb; eena kuhi jäi lambiks JMd; obusel - - lambid küĺle końdid Kad; Püstkabjad, nad ei ole liiga `püsti ega õle ülearu lambid Trm; äkitse `katse piält juakseb `alla ku kohiseb, lambi `katse `piäle jääb vesi `seisma Kod; [pahkluu] teine pool on teravam, teiselt poolt on lambim Plt || aeglase vooluga, lauge (jõest) lambi joksuga jõgi Kad; [Kullavere] jõgi on `niiske näru lamp, tämäl põle `järve taga, ei kedagi MMg Vrd lämp