Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
edasi eda|si hajusalt R, S(-e Phl) hajusalt L, KPõ Iis hajusalt TaPõ, VlPõ, -ssi LNg Kul Mär Vig Kir Kse PJg hajusalt Ha, VMr Iis; edäsi uus Hlj, LNg Mar Vig(-ssi) Juu KJn uus Vil, edasi- Var
1. (liikumisel) kaugemale ettepoole, pärisuunas oleksite lähand nattukene edasi Hlj; lehm lεheb lüpsi ajal edasi Khk; `rääkisime mõned sõnad, ta ratsutas `jälle edassi Mär; kännud kooritakse selleperast ära, et putukad ei lähä edasi Vän; lükata uks `joosis lohinal mäda pakku edasi Nis; kell on nii taha jäänd, põle sugugi edasi läind Juu; luomad said `köide `pandud arjap‿piale ja see karjane - - pani edasi neid Amb; mõla `puatis kellega lükkab edasi JJn; obune mõni on tömbi sammuga, ei jõua edasi; edasi ega tagasi, kuhugille enamb ei piast Kad; tuliavad tied `müöda edassi Iis; igaüks läks oma `eega edasi Pal
2. ajaliselt kaugemale, edasipidi(seks) a vot `läksima `aasta edasi - - siis oli sääl (Helsingis) `leiba ja `saia küll VNg; `pastu `mairipäävast edasi; ajab nenda samma `aega edasi Jäm; `praegu viel neli `päeva edasi JõeK; mis `uasta edasi, seda ullemast asi läks VMr; lükkavad `kohtu `aega ikka edasi VJg; mu päävad on edasi läind, ega ma nooremaks jää Plt
3. jätkuvalt, üha, endist viisi, (ikka) veel pole sii söa löppu kuulda midad, kestab ikka edasi Khk; `mötlen edasi ja tagasi Rei; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu edassi ~ ülesse Mär; pidasid seal edassi `pulma Vig; no mo ema jäi siis `siia - - ikke edasi elama Aud; vihm `kestab edasi Juu; `joosja vesi, vesi jooseb jões edasi üht lugu Ann; vireleb ilmas edasi ei saa ivagi Plt; mõni angib `kangeste seda tööd edasi SJn
4. saavutuselt kaugemale, paremuse poole, paremale järjele; kõrgemale poole `Plaanisi piab, aga ise edasi ei `jõuva piast ei `persest;
Ei `jõuva ei edasi ei tagasi (
ei edene)
IisR;
kui äb saa [
kohtus]
`öigut, siis `kaibav edasi Khk;
ei saa peast ega jalust edassi (
töö ei edene)
, rukis nii `kangeste maas Mär;
loomad ei lähe edasi, ei kasva Mih;
ega ta nüid änam elus edasi saa Ris;
`väiksed püt́id läkst ike ostuga änam edasi, igaüks võt́tis ühe naela ehk kaks `jälle [
võid]
Rap;
vaat kudas mõni inime on edasi lähnud (
olnud edukas)
Vil 5. (suhtlemisel) ühelt teisele mõni kinnitab, et sa sedä edäsi ei räägi mette Mar;
aga saladust ei annud edasi Kul;
`tietas et teine peaks edasi `ütlema mis ta teab Jür;
`kõiki juttusi ei `kõlbagi edasi `riakida Lai
edatsi edatsi Khk SaId hrv Muh, LäEd Tõs PJg
1. (liikumisel) kaugemale ettepoole, pärisuunas kahe nuiaga (peksti reht)- - üks lεks `pεεle edatsi, teine selg edatsi (tagurpidi) Khk; Saba venib ka nii pitkali – just kut köidika jupp, mette äi saa edatsi Kaa; kaks `poari `söutsid `ühte `jooni et natuke edatsi lihaks Jaa; `tehke `jalga kaks edatsi seda kaod Pöi; pulmasaead `pandud `seisma, obust ei ole änam edatsi läin Lih; Regi oli naa kinni et ei soand änam edatsi ega tagatsi Han
2. ajaliselt kaugemale Mõni inimene oo pialakkamesega naa `arglik, ikka lükkab edatsi Han
3. jätkuvalt, üha, endist viisi mis sa seal vahid: tee edatsi Kse; `mõtled edatsi ja tagatsi, kas teha või tegemata jätta Var
4. saavutuselt kaugemale, paremuse poole kui tuul `väĺlas, siis pidi ikke teine ka olema abis [tuulamas], et siss koe ruttu se töö edatsi köib ikka Lih; Sedasi mõni inimene ei saa tööga edatsi Han
5. (suhtlemisel) ühelt teisele narrib so kääst sönad `välja ja räägib teistele edatsi Jaa
edesi edesi R Jaa Pöi hajusalt L, VJg hajusalt TaPõ VlPõ, eL, -e Phl Räp Se, -ssi Lüg Vig Kir PJg MMg; edes Ans Krl; edesi- uus Var, Kõp
1. (liikumisel) kaugemale ettepoole; pärisuunas ei tämä `pääsi edesi `eiga tagasi VNg; mene aga sääld edesi, siis `kiera paremale ja siis `jälle edesi Lüg; üks `souda vened edasi `toine `viska `merrad vette Vai; siit otse edesi oo `Ruhve küla Pöi; [tuul] ühnä so `vasto `silmi, et ei saa edesi Mar; suru tugebamini `koormad, ei tule mud́u edesi Mih; sienetus lähäb seeńa sies edesi VJg; metsän üks `liiksi puie vahel. edesi ei tagasi ei lähä; tule issu `seie `vankrile. suad `natke muad edesi Kod; `parve pannasse paĺgid, kui neid vett `mü̬ü̬dä edesi viiässe KJn; latse, mis te ometik joosede edesi ja tagasi; mõni oben keri `jalgege, ta ei `viska `jalgu edesi Krk; lehm piab edesi panema; Karussaare om sääl Puhja pu̬u̬l, Puhjast vi̬i̬l edesi üle mädä su̬u̬ Nõo; `atmise aig om atiaŕk, sellega na aave `paŕse ka edesi Ote; Ri̬i̬ vehmeŕ lät́s `kat́skiʔ, kae n‿olt päivin, ei˽saa edesi ei˽tagasi; Mi‿sa˽söögiga˽mõ̭nitat ku `hambist edesi ei˽lähäʔ Urv; ala˽sa hennest paigast edesi liigutu; ma ai `kellä (osutit) poolõ `tuńni edesi Har; vana lehm tu̬u̬ taaratõllõss - - pand noid `jalgu edesi ja tagasi Rõu; käänä no edesi vai tagasi Se
2. ajaliselt kaugemale, edaspidi(seks) saab nähä mis edesi saab Hlj; siis `jäeti kohos edesi, `tõise `kõrra `pääle Lüg; aab eese `aega edesi peal ja viibitab Mar; ei õle üvä ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ja oĺlin sedäsi et pidäsin `põldu ja maad ja, ja aeasin `jälle sedäsi `päevi edesi Vil; laada päe om edesi lükät Hls; aga kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du Nõo; medä ajastaig edesi, toda tublitsõmbass läät; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi - - `jäässki pääle tu̬u̬ tegemäldä Har; mis sä iks `aigo edese vennütät vi̬i̬l Räp
3. jätkuvalt, üha, endist viisi, (ikka) veel tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; kabaka mies vaid `osta edesi neid samo omi `äŋŋeri; `köster `rääkis ikke oma juttu edesi Vai; aga laul kestab ikke edesi Mar; ku teesest `sõtkest leba edessi pannasse, siis o juur Kir; nüid lähäb täl viin edesi (maitseb hästi) ja suits edesi. `enne õli `usklik Kod; rukki ja nisu, ni̬i̬d viĺlad käevad edesi; kuĺt söönu rõugu asemel edesi Äks; Nüüd lääme oleme üits veerand tunni, siss niidame jälle edesi Hls; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi; ku ta oless edesi elänu, ega ta siss laalatada ei oless lasnu Nõo; `väikse vihmaga tetäss iks oma tü̬ü̬d edesi Kam; võĺl oĺl `kátski ja nii es `saaki `veśki inämb edesi jahvatada Kan; vasiga `piami õks vällä `müümä, edesi pedämine lätt `väega `kaĺliss Har; ma raputa iks edesi et, vaest [joodik] tukõ `jalgu pääle Rõu; tä ei jätä maaha, iks mäńg [pilli] edesi Vas
4. saavutustelt kaugemale, paremuse poole, paremale järjele; kõrgemale poole ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi VNg; ei `joua siä ka oma `tüöga edesi `eigä tagasi Vai; ei saa peast egä jalost edesi, tee ja tee peal ja Mar; ei jõua `töögä edesi Vig; Ikki uut́sikas iga `ü̬ü̬si maas. Orased maa küĺlest edesi‿i saa Hää; vili ei lähä edesi ei tagasi (ei kasva); võtab `kohto edesi (kaebab edasi); kui paĺju si̬i̬ kõht (koht) on edesi lähnud sess suat, kui tämä sinnä läks Kod; temä (hobune) astuss pikä sammu, temäl lää maa edesi; temä om üten päie `jalgege `kinni, temä edesi ei saa Krk; edesi`jõudai (töökas); ää edesimineje (kasvav) põrsas Hel; mes säl aia veeren kasvava nu järsikud, ei olõ neil edesi minemist Ran; temä (saamatu inimene) ei pääse päist ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo; `Üt́ski˽tü̬ü̬ ei˽lähä˽sul ńapõst edesi Urv; tu̬u̬ lätt uma eluga õks edesi. a˽taa miis lätt enämb tagasi ku edesi; `kuhtu kuluʔ piat enne vällä `masma, siss saat edesi kaavadaʔ; mõ̭ni inemine kasuss `väega `joutsadõ edesi; taht õks tü̬ü̬d edesi aiaʔ, ei˽o˽taha˽tagasi `kiskuʔ; püünä˽sa˽ka õks oṕpiʔ, et sa edesi saat tulõvaesta `tõistõ `klaśsi Har; mõtsast `saadoʔ `meh́tseʔ läävä edese Räp; Tä oll üts hull inemine, kiäki saa as timäga edesi (ei saanud läbi) Se
5. (suhtlemisel) ühelt teisele minu isa oli `rääkind - - ja emä `rääkis sedä minule edesi Kuu;
`anneda `asja `toise käde sie pida edesi `viema VNg;
vanad kalamehed nied `näitäsiväd [
kalastuskohtade]
`märgid ja sedämoodi tämä (
õpetamine)
`käiski edesi alade Vai;
mõni vanana (
vana naine)
on `kannud edesi sedä juttu meie päevini Kod;
ega si̬i̬ puha `õige ei oole, rahvass lükkäss mud́u `tühjä juttu edesi Krk;
kummuti `olli müünü `Elvä ja, sääl `müidi siss viie rubla i̬i̬st edesi Nõo;
tia om oma keelege edes ja tagasi (
keelekandja)
Krl;
külävana pedi tiiu edesi `andma `rahvalõ Har;
Oĺl nu̬u̬˽sõ̭naʔ `andnu edesi umalõ `tütrele Rõu
eetsi `eetsi Kaa Jaa Muh; eetsi Emm
1. (liikumisel) kaugemale ettepoole, pärisuunas mine `eetsi Jaa; `joosis `eetsi `taatsi Pöi; muedu saa εnam `eetsi kui kargu varal; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi; pilved `lähtvad `eetsi küll, aga `pissi; ma `aatasi (vaatasin) ikka `eetsi ja takatsi; teese `kääga lapid [võrku] `eetsi ja võtad kala koa [välja] Muh; Jähi oma asjaga niipi, äi muista änam eetsi äga taatsi minna Emm
2. ajaliselt kaugemale ta katsub kuidas selle päeva `eetsi saab; katsub selle päeva `eetsi aada Muh
3. jätkuvalt, üha, endist viisi kui kaua see `eetsi lähäb (kestab) Muh
4. saavutustelt kaugemale, paremuse poole elu läheb `eetsi jälle uiest;
siis jõvate oma `tööga ennem `eetsi Muh
etetse, etetsi etetsi Var(
-e)
Tõs1. (liikumisel) kaugemale ettepoole; pärisuunas tä nii vana, üsä kõveras - - ike lähäb `kapsides etetsi Var;
aerud pannatse tolli`pulke vahele ja sõudasse etetsi;
loksub etetsi ja takatsi Tõs2. ajaliselt kaugemale, edaspidi(seks) tä lükkäb selle töö ikke etetsi Tõs3. jätkuvalt, üha, endist viisi, (ikka) veel põllud kõik `karges ja `kündmätä. nasama `lähtväd (inimesed elavad) lohja etetsi;
nühä ja sahe aga `piäle etetse ja takatse Var;
räägib etetsi takatsi. lorab mud́u `tühjä Tõs4. saavutustelt kaugemale, paremuse poole vana pani esimest õlut teise `ulka. inimesed olid parajad (veidi purjus), aga siis töö läks etetsi Var;
kujub `varda, aga etetsi ei soa;
seavintse ei kasva etetsi, ikka kuevab `koomale Tõs5. (suhtlemisel) ühelt teisele üks kuuleb, räägib teesele etetsi;
tõbi või `aigus liigub koa - - akkab `külgi, liigub etetsi Tõs Vrd edetsi
ette3 ette R Muh L K I eL(
j- Lei Lut);
ede van Kuu Hlj Vai,
Sa Hi van Var Tõs Khn Kod;
että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis,
ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu;
ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg;
veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm;
teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk;
Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha;
üks istub ette saani koĺlu `peale Kse;
Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää;
pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr;
lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai;
seḿm tetass eläjäle ette;
ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote;
Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl;
nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas;
suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette;
ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se ||
teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih;
karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu;
ette või ~ ehk taha ~ taade (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on;
õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod;
nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo;
ette (ja) taha ~ taade igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR;
Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa;
kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg;
ise `sõimad ette ja taha ärä;
ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod;
ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn;
mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo;
kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai;
rahi pörsastele `tuhlid ede Mus;
loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei;
`kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär;
süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris;
panen [lehmale] joogi ette JJn;
õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod;
pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel;
nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo;
nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote;
ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR;
paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa;
säeb obust ette Tõs;
aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK;
rakenda obune ette Lai;
soridega `pańti obone ette KJn;
`pańdive obese ette Hel;
taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT;
obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San;
nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv;
`iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu;
pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg;
sa oled `umbest ede `juhtund Khk;
aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär;
piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh;
abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar;
ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette;
lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih;
`siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis;
kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb;
`viskasin selle reha jänese joosule ette Pai;
sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada;
täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod;
pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv;
käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk;
täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo;
mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn;
`poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har;
timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se;
`saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe;
aja nööbid ede Jäm;
se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus;
said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh;
peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär;
vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän;
ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris;
siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb;
panen kardinad ette VMr;
ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai;
teräśs pannasse `kirvele ette Vil;
sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv;
Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn;
aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl;
kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu;
naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv ||
(muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk;
sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi;
kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran;
ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab;
kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu;
kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg;
olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk;
kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa;
kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär;
`mustlased kuulutavad ette;
niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih;
see oo nii ette laedetud (määratud) Aud;
me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää;
inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod;
ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai;
ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel;
inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo;
ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl;
sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har;
üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ;
hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se ||
avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR;
sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk;
Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa;
üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar;
juut́ küsib puale `inda ette Kod;
ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk;
ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg;
Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR;
Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää;
ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg;
viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod;
om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo;
Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu;
`määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se ||
varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh;
piab vilja `järge ede `oidma;
söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk;
oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll;
ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh;
akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs;
üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn;
sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj;
pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette;
Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg;
Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi;
lasõ oma obo ede Khn;
tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad;
ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm;
mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb;
si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod;
iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk;
illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo;
sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har;
timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut ||
normaalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg;
kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk;
meil [kell] verotab küll ette jah Mar;
kell on ette käind Kos;
si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk;
üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo;
sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg;
Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig;
üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud;
kärutasin `saue tegijatele ette Rap;
siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr;
vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm;
reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod;
edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh;
kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette;
`kohtualune kutsuti ette Nõo;
piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv ||
hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj;
Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi;
aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig;
Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei;
kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo;
nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg;
egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans;
see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär;
Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää;
no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd;
panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod;
üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt;
üit́s esi võets kõrrage ette Krk;
si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo;
rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote;
timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar;
näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var ||
fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu;
juut `luiskas `soole ede Khk;
ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh;
teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar;
vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu;
vanana paab (räägib) ette;
kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod;
teesele räägib teist `viisi ette KJn;
ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv;
meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls;
sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran;
nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo;
ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan;
ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg;
võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod;
oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk;
hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg;
`Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh;
teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede;
`näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk;
jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär;
ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu;
`tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil;
kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk;
`võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran;
Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu ||
asitõendiks `näita leping ette Muh;
kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg;
elades tuleb pailu ede Khk;
`vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi;
teeb seda tööd, mes ette keerab Mar;
tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär;
neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK;
mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm;
kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod;
si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk;
meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam;
kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv 11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj;
üks jutt toob teise ede Jäm;
Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa;
ei keerä ette `paergo Mar;
ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn;
mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod;
aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt;
miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk;
mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo;
tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg;
Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa;
Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg;
see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris;
leib ei `piisa ette VJg;
kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b;
ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette;
nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod;
sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu;
vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg;
looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk;
`vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor;
`voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu;
sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk;
mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo;
rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg;
see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm;
`pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans;
ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus;
mis te ukse ette kusete;
päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh;
ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl;
eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar;
`vahtind enese ette Mih;
ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn;
`silme ette läks mustaks Nis;
tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos;
tuob surma ka suu ette Kad;
sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod;
ees minu läheb tua ette KJn;
ahju suu ette es panna puid Hls;
et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp;
mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette;
mine riida ette, võta lühiksit puid Krk;
ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn;
kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har;
saistass jumalõ ette, vannuss Se;
ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei ||
lei `plaksti `õtsa ette Jõh;
siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh;
võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod;
mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette;
latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg;
Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi;
pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai;
aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh;
pannu obuse ri̬i̬ ette Saa;
mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos;
ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod;
`õhta tõmmati ia obune saani ette Lai;
egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk;
tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo;
esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai;
pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk;
Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa;
naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh;
jöö ede `panta pais Emm;
ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär;
lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb;
kelle ette sie piaks `puutuma VMr;
õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette;
vars juakseb oudo ette Kod;
kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal;
lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege;
turbast ai adra kaala ette Krk;
plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo;
ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk;
särgi ette `aetse rinna lapid;
õle topp torgatse `leitse augu ette Muh;
ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm;
sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai;
riiv käib ukse ette KJn;
ta pańd `kardina ka akande ette Nõo;
kraań käänetse aami ette San;
mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans;
eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul;
tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir;
sie oli jõulu ette Kse;
`Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus;
ühe nella`kümne `aasta ette Ris;
kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK;
ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad;
ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk;
Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo;
arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv ||
(kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj;
See joob `mitme mehe ette;
See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han;
lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg;
mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe;
kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj;
`kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg;
ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg;
kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh;
tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir;
suur tänu sööma ette Ris;
kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn;
ema `ośtis raha ette ka `piima JJn;
ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad;
turu oor laseb kõigiga raha ette Plt;
tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette;
kits ei `anna `püssimehe ette Lüg;
Peab ikka vihma ede minema Pöi;
kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga;
siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh;
seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar;
panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse;
naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän;
`Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää;
vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle;
si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod;
ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn;
villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst;
no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh ||
hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig;
ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran ||
kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis;
viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK;
kannab kõik ilma inimeste ette KJn7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg;
sis saadeti meid arsti ede Ans;
ta tulli oma äda mu ette alisema Muh;
`lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod;
esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli;
senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk;
kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo;
pomisõss `eńde ette Krl;
üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har ||
alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg;
siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs;
tulin `võera ette [teenima] PJg8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg;
ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka;
mis sa Manni ette `õhkad;
kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh;
küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris;
nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu;
selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn;
aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad;
`ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna;
suur muretsus selle aśja ette Kod;
ommendse päeva ette ärä muretsa Trv;
oolitse talve ette kah Krk;
temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo ||
jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh;
vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk;
Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi;
üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim;
käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
jakuline jakuli|
ne Plv, g -se Saa M TLä San Har Rõu,
-tse Har,
-dse Vas Se(n -nõ);
jaku|
lene g -lese Hää KJn;
-lõnõ g -lõdsõ, -lõni g -lõdse Krl a. mitmest jätkust v osast koosnev; lüliline `mitmejakulene maja, muist puust, muist kivist KJn;
Jakuline ku murelane (inimesest) Trv;
jakuline sai - - päält ütte tett `väiksid pätsiksid Hls;
tämä (osjavars) om jakuline Krk;
jakuline (jätkuga) ame Puh;
jakuline keṕp San;
till om katõ jakuline, tõne pikemb, tõnõ lühemb;
vambtoosiline piip om jakuline Plv;
meil tarõ om katõjakulinõ, üt́s om edejakk, tõõnõ om jaga jagajakk Se b. ebaühtlane, tombuline vana jakuline kabel, `sõlmi täis;
ubalehe juure om serätse jakulise;
ta‿m serände jakuline, om jämedät ja peenikest Nõo Vrd jakulik,
jätkuline
jakutama jaku|
tama KJn Trv Ran Nõo Vas Räp;
-tamma Har Plv Se;
-teme Krk;
-tõmmõ Krl a. (ajaliselt v ruumiliselt) pikendama; jätku- v osakaupa tegema kedräten tulli [villa] venitädä, näpu vahel jakutada (jätkukaupa venitada ja keerdu lasta) Ran;
ei nakkaʔ jakutamma, vaja pikembält aiaʔ [põllul] Plv ||
jätkudest kokku panema –
Krl b. kokku hoidma, vähesega läbi ajama; pikema aja peale jaotama; jagusamaks tegema, jätkuma panema eks sedä `leiba ikki jakku ka kui jakutada KJn;
noh veedi om, aga piap jakutama, ike nii et läbi tuleb Nõo;
jakuda `veitsi`kaupa, siss jakkuss õks `kaugõpass;
ma jakudi `langa üle, säält saava tõsõ˽`kinda˽kah;
tõsõss pääväss ei olõ vaia jakuda tü̬ü̬d;
ku `piimä veidü om, siss võit `piimä jakutaʔ, andass veidemb servätäʔ Har;
jakuda mullõ kah (ütleb seemnetahtja külvajale) Vas Vrd jätkutama
jätkuline jätkuli|
ne Jäm Khk Pöi Mär Kse Kos Trm,
-lene Rei Tor Plt;
`jätkuli|
ne VNg Lüg Vai(
`jätko-),
JMd(-
lene), g -se a. mitmest jätkust või osast koosnev; lüliline `jätkoline `kleiti:
`mitmest `jätköst `tehtu Vai;
`mitme jätkuline rihm Khk;
se nöör on väga jätkuline Mär;
köied on `mitme `jätkulised, mitu `jätku pannakse otsastikku JMd b. ebaühtlane, tombuline `jätkuline lõng, `tompilane Lüg Vrd jakuline,
jätlik
püsima püsi|ma Lüg(-maie) SaLä Kaa Vll Pöi Muh Hää Saa Amb JJn Trm Pal, -mä Kod Trv TLä Kam Ote, -me Krk Hel; püsü|mä Kuu Võn V(-üü-), -me San Krl(-üü-); da-inf pü(ü)ssüʔ V
1. mingis kohas või muutumatus asendis, seisundis jätkuvalt olema ta‿p läbe paigal püsida Khk; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; see‿p püsi mitte puis ega mais Muh; ilmad püsivad nõnda öhesugused, ei tää, mis ta `mõtleb teha Saa; kas sa püsit paegal Trv; tu̬u̬ laits om nii eläv ja vallatu, ei saesa kotin, ei püsi pütin Ran; om `endä nii täis `laknu, et ei püsi `jalgu pääl; meil om `väega jahutse `kartuli, nii pudeda, et ei püsivä ku̬u̬n Nõo; lellänaańõ ütelnü: olõss säräst `leibä süvvä saass, mis sõglan püsüss, agananõ leib lät́s ahjon laḱka Võn; taa kirvõss tüḱüss otst är, taalõ tulõ mõni kiilukõnõ kuuda vahele lüüvä, et otsan püsüss San; taa lat́s om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün Kan; käńgäʔ es püsüvä jalan - - suurõ oĺliva Urv; ülekuhuss ei˽püüsü˽kot́in, lätt kot́ist `ussõ; lü̬ü̬ ta sama paik alaʔ, külh ta mõ̭nõ kõrra õ̭ks püüsüss Har; tu̬u̬ põrss `püssü suluhn, seo ei˽püsüʔ, tüḱiss `vällä Rõu; nu̬u̬ muna vaśt iks `püśsivä sääl üleväh (toonekure pesast) Plv; inemise imehteĺliʔ, et kuiss täl naa˽vanaʔ aśa˽kõ̭iḱ meeleh püsüseʔ Vas; hää om, ku `häste tańdsit, parõmb vi̬i̬l, ku paaǵan püsüt (mõttetust töö rabamisest) Räp; püsü‿i uma naha sieh, iiba valadu sääne lat́s Lut
2. kestma, säilima sie sama regi püsib juo minu `muistamiste Lüg; see (lõng) on nönda iuk, ta‿p püsi varrastega kududa ei midad Khk; isa igine ja poja pöline, mis nii kaua püsis, kas üks tööriist Vll; Lennab `päästlane madalast, tuleb `vihma, lennab `kõrgest, püsib kena ilm Pöi; tõsõni pääväni küll ei olõss [supp] püsünü San; suvinõ aig, piim ei˽püsüʔ; Nika vanani˽`püssü nu̬u̬˽kirä˽pääl Rõu; rood́si sõa `aigo om si̬i̬ saaŕ sinnäʔ püsümä jäänü Räp