[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jätis jät́is (jätis) g -se IisR S L(-ss Noa Aud) Juu Jür JJn Koe Kod/g -sse/ Plt SJn, g -kse Kos KuuK JMd VJg; jätiss g -e Hää Trm Lai KJn T Krl Har(g -se); jätti|s, (jät́tis) spor R(-ss Lüg) Ris Lai; jädü|s Kuu, jädi|s, jädös Vai, g -kse; jätü|s g -se Hls Krk/-ss/; pl jätüsseʔ Räp, jäd́iseʔ Urv
1. jäänus, ülejääk; kõlbmatu või väärtusetu asi, jäätmed egä siin midägi [süüa] õle, pühäde jättiss on viel järel, võttame sedä Lüg; `süöväd `toise jädöksedki `vällä Vai; siis jäävad nad (vanad riided) jätiseks `jälle [kui kanda ei kõlba] Jäm; keis pöllalt jätissi (mahajäänud kartuleid) `otsimas Khk; Mis siis veel vähegi moa oli, seal oli talu koht peal ja siis nee viimased jätised olid siis selle vabaniku käe Pöi; vadakas, piima jätis Rid; tänäkund oo paelu `loomi surnd. kõik kohad oo neid va looma jätisid täis Mar; `ründed oo `sohksed jätised; sööma jätised Tõs; rasva jät́iss jääb sea rasva loomidest Aud; need on veel vanad ahuvarre jättised mis siin näikse Ris; toedu jät́is lähäb `amma vahele Juu; `eisted on ühed nihuksed taku jät́ised Jür; puupiiritus on ise, piirituse jät́is või; sie [vaip] on jät́istest `tehtud JJn; kas ma pian teeste jätissid koristama, mis teestest üle jäävad Trm; agana olliva nu jätisse, mis tuulutamisest jäänü Kam; mia söögist jät́ise üle jäänü, tu̬u̬ visatass tsoĺgi `pańgi Har Vrd jätme || jäänuk, jääne; igandlik vanad jät́iksed viel, vanapõlve tüöd; vanapõlve jät́iksed muodid KuuK; ni̬i̬d [vanad sõnad] o viimäsed jät́issed, vana aja jät́issed Kod; kui kuhi valmiss, `aeti vü̬ü̬ `pääle. tu̬u̬ olli vana`aigne jätisse mu̬u̬d Kam
2. pej, sõim üks `laiska one vana jättis; vana `kassi jättis VNg; sinä igävene jättis, kas `juomisega vai `muidu üle `eitand Lüg; va vanad paganad ja nõiad va jätised Mar; mis‿sa `tühja poisi jät́ist kiidad Mär; kuradi mooname jätiss Trm; oh sa jätüs, `kunnig siut ämp vaja ei lää, mis siug ilman veel tetäs! Hls
3. kurat vana jätis Rei; jät́ist `luetakse vanapaganaks JMd; om üit́s vana jätüss. jätüss om vana tońt Krk