järvjärv (jäŕv) g järveL(järb, jäŕb, g järbeVigPJg) KIeL(g jäŕveLut; pl jäŕveNõo; d́äŕv pl d́ärveʔLei), g `järveR(n `järve); järi g järveSKseVarTõsHääHlsveekogu, järv (sag kas Peipsi või Võrtsjärv); kinnikasvanud (soostunud) järve koht `umne järiJäm; aavijääl keisid. `järves keisime, nui kääs, `löödi jää `pihtaMus; sii `järves kasvab ka kamariku tükkide peal jõhvikidKse; ummjärv ja `lahtine järv, kus vesi merese tulebVar; jõe ośjad kasuvad järve perasSaa; kala`püidjad on järvelTrm; `käimä järve `turja, kesk `järve; ku pitku `järve tuul ja suarte tuul, siis järv `müiräbKod; läks järvele pesemaLai; vesi on nii õredasti, jäŕv lähäb õhukselt, õhuke vesiKJn; järveperä, si̬i̬ `oĺli nii, et oja akas siit `ju̬u̬skma ja jäŕv lõppisVil; ah, temä juttu ei massa kullelde ta pane järve palame (kiitlejast); Järv käib ku pada (lainetab) Trv; jahvatse jäŕv (veskijärv); järve änd (kitsas sopp) Krk; kui `lõune jäŕv kohiseb, siss tuleb `vihma, kui põhja jäŕv kohiseb, siss lääb kuivale (Võrtsjärvest); siss om järve loputuss, kui `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde, vähäläse tuulõgaRan; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgässKam; meil kooless `väike jäŕv üle `aasta. tõnõ kõrd kooless kõ̭ik jäŕv (kalad surevad järves), kui paks lumi tule `pääle ja kui sulale lättOte; järve su̬u̬t́ kos mõ̭ni jäŕv om kokku kasunuKrl; järve `pääle ei tohiʔ `kipra `vennega minnäʔ, viskass `ümbre pia; jäŕv `äit́sess – klaaŕ vett, must kõrd vi̬i̬ pääl; riśtjärve tuuĺ tulõ hummogu ja põh́a vahõltRäp; tah om peräldä (põhjatu sügav) jäŕv; järve perve päl sanna ni taloʔ; üle järvekaala (laht, kuhu suubub jõgi) ḱäudassSe; järve püüdmakala püüdma tämä elu pääväd `järve `püidnud, ja selless elänudKod; esä püis `järve, siss järve pääld elätivä `enditRan || (suurtest jääpragudest merel) meri on `järves; jää peal suured järved seesRis || figjäŕv `olli katta, naariva vahel - - `võrkõ `olli `siśse pannu, siss kativa `järveRan || Järve karanu (naisest sünnitamise eel); Üle järve sõudma nakama (lapse sündimisest) Trv Vrdjarv