[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

järsku `järsk|u (-o) R(-ü Kuu) eP Puh Nõo
1. püstsuunas järsult üles või alla; tugeva kallakuga ringas lihab vahest `järsku `körgemaks Jäm; tee pöörab `järsku Pha; Sellepärast see sadamgi sönna Tirbi `otsa `tehti, et sealt järsku sügavaks lihab Pöi; mägi lähäb üless `järsku Hää; `võet́i teine ots `järsku maha Kad; kui [kuhjal] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma Sim; kallas `langeb `järsku `alla Kod; vanast kuevatadi vili rõõgus ärä, kaks angutäit kõrvu ja `järsku servad üless Pal; tu̬u̬ om pikäline mägi, ei ole `järsku `alla minnä Nõo
2. äkki, äkitselt; kohe `järsku lüöb `aigus, ravandus; südame ravandusse surevad inimesed `järsku Jõe; `kaua ta õli siin? – `järsko meni (läks ruttu ära) Lüg; kis sedavisi `järsku vihastab keige asja pärast, see on kähvakas Khk; Kui sa `järsku `otsa `voatad siis ikka püsut ema jume Pöi; tuleb `järsku nagu püssi suust Muh; mo `meele tule `järsku mette mis nende nimed olid Kir; `järsku näen: üks täht sedasi `langeb Mih; räeme püik lõpeb ühükorraga `järsku ää Tõs; ta tuli nõnda `järsku kui kivi pähä Saa; `pistsin käe `auku, suur vähk võt́tis `järsku käest `kińni Amb; akas kõhe `järsku (harjutamata) tüäle, nuarelt Kod; teeb `mõnda tööd, `järsku jätab `kat́ki, ja akkab `mõnda teist `tööd tegema; `järsku `pööras `ringi, kanna pialt Lai; ärä nii `järsku ti̬i̬ toda `asja, kannata ka veedikene onde Nõo
3. lühidalt, hoolimatult, karmilt, ebasõbralikult Ku `kennegi `oite lühüvelt ja `järskü `toisega `uhkutasa `rääki Kuu; kut koer augub, nönda `järsku ja kongist ne sönad käivad Jäm; üks järsk inimene, εi ooli. `itleb `järsku, teeb `järsku Khk; `Järsku, `raskelt midagi `ütleb jusku ammustab vihaselt Hää; mõni riagib järsult, `käśkija moodiga, `ütleb `järsku ära Lai; Temä ütlep egäle õkva järsku suu sissä Nõo Vrd järsult
4. päris(elt), täiesti, hoopis sie maja on `ninda `järsko `vildakille Hlj; `järsku uus enämb ei õle, puolpidune [riie]; näväd on kõhe `järsku `näljäs Lüg; mees oli muidu `aigete aŕst, naine oli `järsku silma aŕst Krj; üks pere põles `järsku maeni Muh; sõŕm`kindad õlid ikke üht `karva, kas õli siis aĺl lõng ehk must ehk `järsku `valge lõng Kad; võt́in suutäie liha, tõese `süĺtäsin `järsku lavva `alla; `enne ei jätä `ju̬u̬miss järele, kui `järsku kot́t tühi Kod || otse tie lähäb `järsku edasi Trm; tuul õli mulle `järsku `vasta Kod; lähäb `põiki, ei lähä `järsku `riśti läbi KJn
5. järjest, pidevalt, ühtelugu, kogu aeg; ilma vaheta Tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust; `tienis `seitse `aasta `järsku `arsti `juures Lüg; `silkud `muoname kot́tist ei `saantki kaduma, `järsku elasivad sies IisR; miä tien sene tüö kül `järsko läbi Vai; käisime sis vaest sügisete kolm `pääva `järsku jänesseid ja `kit́si ja mes nad lasivad VJg; `järsku töö kallal; laps on koa nägo üks `takjas `järsku savas tõńe; moonamees õli kes `mõisas `järsku elas; teeme `järsku ära ja asi tahe Trm; `järsku käi seda laada vahet, nii et lühemast jää Lai
6. järjekorras, kindla korra järgi, järgemööda `järsku must, `järsku `valge (lõngavihi värvimisel jäid kinniseotud kohad valgeks) VMr; siin põle kedagi valitseda, võta kohe `järsku Lai
Vrd jarsku

kaksik kaksi|k g -ku eP(g -ko Mar, -ke Kod, -gu Jäm Khk Hi); `kaksi|k g -ku R(g -gu Kuu VNg; -ko g -go Vai) hrl pl
1. kaksik (laps, tall, varss) No neil on kuus tüdärd, kahed `kaksigud. Kahe `kaksikuje vahel `sündis üks tüdär Kuu; kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed Lüg; Noore `lambal teine kaksik suri äe; Nämad on alati `seltsis kut kaks kaksikud Pöi; kaks vanamad [talle] on kaksigud ja kaks nooremad on üksigud Rei; nelläsid [lapsi] pole `Aeskas olnd, kaksikusi ja kolmikusi oo olnd Mar; kaksikuid `lapsi tuleb õige `tihti Mär; Meil vana must lammas tõi tihti kaksikid tallesi PJg; nad on nii ühesugused juśt kui kaksikud kohe Juu; kui kuus `malka `panna [kuhjale], `lambad ei too kaksikuid `tallesi Amb; mina olen kaksiku paarimees (teine kaksik) Pai; kaksikud pojad VJg; sõsarel olid kaksikud `tütred; kaksikid `varsu oo küll õllud Kod || kahekaupa kokku kasvanud kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; kaks piäd mõne rükki kõrre õtsan, kaksikud; kaksiked piäd (rukkil, odral), si̬i̬ vaja kodo viädä ja `anda `lambale, siis lammas tu̬u̬b kaks `poega; kaksiked `pähklid, sabad on tupen koon Kod
2. (kanga kudumisel) a.  paarislõngne või täispiine kangas `siati kaksikus `sisse, kaks `lõnga soa pii vahel Ris; Enamaśti `kooti niit`lõime tekkisi, need `pańdi tagumise niie `piale kaksikusse ja esimise niie `piale kua kaksikusse Amb; kui sa `tahtsid kaksikusse kangast kududa, siis pidi olema `pandud üleni kaksikusse VMr; kaksik kangas, kui paaŕ [lõngu on] ühes `niies Rak b.  kangaviga `Kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud Lüg; sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt Jõh; `kangal oo kaksikud või paarid sees, kui niies oo kaks `lõnga kõrvu sees ja üks niis oo jään vahele Aud; kui lõng kat́ti on, siis lähäb kaksikuks, kui sa ää parandad, siis kaob kaksik ää Juu; [kui oli] üks kaksik ja üks piivahe, sie oli nagu kogemata `kombel VMr; kui lõng mõnikord `kangas `kat́ki lähäb, siis on pial kaksik Sim; võisid kua edasi kududa, kui kaksik sees õli, aga sialt sai kangas paksem, kaksikut paĺlu `siśse ei `jäetud Trm; kaksikitega kudutud riie one sõre ja `löŕtsjäs Kod; `riidel võis `olla mõni rikand või kaksik Lai
3. pl tähtkuju – Kad
4. käik nipsumängus (kivikestega) – Kuu
Vrd katsiku

kana- kana-
1. kanade kogum `moisas on kana`kasvatus VNg; Sepal oli korra suur kanakasvandus, sajad kanad olid Pöi; kana`vaŕmis on mitusada kana Kos; mis sa siin neist tikatad, `vaata, kanakari põllu pial Sim; meil tahetass kah kana`vaŕmi asotadaʔ Plv
2. kanadele tehtud või määratud`orred nie`onvad `pienläsed puud kana`lautuss Kuu;`lehmä `lauda `nurka `lüiä kana penn; nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba Lüg; kana kuut `sängi all, kus kanad magasivad Jõh; kanapuur `tehti `lauta Pha; Kana`aidu on sii kahesugusi Pöi; Akkame kana`peńni `katsuma (liisku võtma), kes seda teeb Juu; kana aid tehässe `varvess Kod; Kanadelle `ańti alamad `viĺlä, kanadel `oĺlid kana`kõrned KJn; kit́se käesivä `sinna kana`aia pääle `sü̬ü̬mä Nõo; Uus kanamaja tetti - - talliti̬i̬ `vi̬i̬rde Rõn; kana kuuŕ mõ̭nõl om laudadest seintega Har; kana kuut́ oĺl varvust - - laudan vai rehe all ja köögihn kah Rõu
3. kana(de) oma Kanasitt `karvane ja vares `valge (ilmvõimatu asi) Kuu; Siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust Lüg; Kanaarjus ikka pisine ja ele, kui nad tiivil on Rei; `leitsin õuest kaks suurt kana `sulge Tõs; moa on kana`suĺga täis JMd; kana kurn on luadud nagu kullerkupp Kod; nägu nagu kana sitt (kahvatu) Lai; kärnäst pääd `mõsti kanasita lippege Krk; Sa tahad iks sitast siidi tetä ja kanapasast kalevit Hel; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; `hiitü˽nii välläʔ, jäi `valgõss nigu kana sitt; ta om kanaputsai, olõ õi ta haniputsai Har; kana sitta pandass sibulidi `pääle Lut
4. kana(liha)st Tehke `öhtaks kena kana rae omale Pöi; Kana praat om makkus Krl

lõhvatama lõhvatama Mar Kse lahvatama lõke lõhvatas põlema, akas `järsko põlema Mar