järges`järgesSaMuhLHMd I.adv 1.(ruumiliselt) a.järel, taga, tagapool vee juga oli `järges kut ta loigust läbi `joosis; paĺjas kabja lagin oli `järgesKhk; kubjas oli sul `järgesKär; vidajad `olla küll, suured tulejuad `järgesMus; teod ehk nilvakad, nilv on neil `järgesVll; toond lehm lüpsab, taal o vassikas `järgesJaa; uśs läks `põesa, ät paljas kabin oli `järgesPöib.(üksteise) kõrval, ligistikku näd eläväd sii ligi `järges joMarc.(välj teat järjestust) ma laśsin vahest kaks tükki `järges maha [jäneseid] Noad.teat korra järgi, järjest [laulu sõnu] ei ole jo `järges enam midagi `mieles, mõned `üksikud sanadJõe; kui `toimne kangas oo ja ei ole `järges tallatud, siiss oo `kartsad seesMih; akkasid `järges [heinu kokku] `tõmmama. järk järgultVJg 2.(ajaliselt) a.järgemööda, järjest kaks `korda `järges käi küla üle [postivedamisel] Pha; kolm nädalid `järges pesin iga `lauba ühü surnu ääMih; kui teene püha veel `järges oo, siis saab natike puhataAudb.pidevalt, järjest tä köib `järges `linnasTõs 3.alles; elus Kui sa ikka seikse laksu saad, siis sust pole ka muud kut paljas märg paik järgesKaa; nüüd põle meitist `rohkem `järges mitte, kolm on veel `järges, teesed on kõik surndPöi 4.(kedagi, midagi) toomas ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andisVll 5.(välj suhtumist kellessegi, millessegi) meite loomad keik merest vett joovad. `kangest `järgesPöi; II.postp 1.(ruumiliselt) a.järel, taga, tagapool; kannul koer tuli mo `järgesJäm; vat kui sii pöllal `künta[kse], sis on nad (kajakad) `parves vao `järgesVll; obuse `järges olid adrad; Kui päeval (päikesel) oli sapp ees, tuli `kurja `ilma, kui sapp oli juba päeva `järges, siis oli `mööda läindPöib.(välj paiknemist, asukohta) [millegi] kõrval, läheduses, järel kaela `järges oo turja końtMär; Valuste [küla] see [siitpoolt minnes] Sipa `järges koheLih; silma `ammad oo puri ammaste `järges, eespoolPJg; kaasi pliida on selle `järgesRis; `enne oli seal üks pood, selle `järgesHMd 2.(ajaliselt) hiljem, vahetult (millegi) järel `tuhkabä on ju - - `vastlabä `järgesJäm; [kangad] pi(di)d `enne suurt kevadest tööd ää kojutud keik olema. see oli laisk kes kangaspuud[e] `järges läks pöllal `künmaPha || ma oli kõege noorem ja vend oli siis mu `järgesAud 3.(välj suhtumist kellessegi, millessegi) Ta on nõnda selle [asja] kui kass röösa piima järgesKaa; esiti olid nad nii `kangest usu `järges; möni [siga] on nii `kangest inimese `järgesVll Vrdjärgis