Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
järg1 järg (
jäŕg) g järje (
jäŕje)
eP(g järre PJg; kom järiga Ris);
jäŕg Plv, g järje (
jäŕje)
TLä Krl Har Rõu; g järe Vil M(
järg Hls)
San, in jären Nõo Krl;
`järg(
i) g `järje Kuu(g järe)
VNg Lüg Vai1. järjekord, kord minu järg on `mennä Kuu;
Nüüd järg Poola kääs (sõjast) Pöi;
Juhanes ku jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm;
lähäb `veskesse tä `ootab kas kolm `pääba `järge Mar;
mine viel järjegä (loe arve edasi) Khn;
siis kui selle `viimse järje sinised läksid, ta oli sinise paśsi mees, ta läks sõtta Nis;
sügise obuse `rautamise aal oli sepapajas suur `ootamise järg Kos;
nüit tule jäŕg miu kätte (pean varsti surema); ku ta (nakkushaigus) järege siin om, siss võtt ta läbi puha Krk;
masin jõus järjega joba Räesajagule;
nüid om jäŕg miu käen, ärä tüki vahele Nõo;
ma es jõvva `järge vällä `u̬u̬ta San;
järge, järges üksteise järel(e), järjestikku, järjest; reas; ritta `vaslabe, `tuhkabe, `matsabe oo ühes `järges kõik Muh;
`aetasse puhas `ühte `järge Mar;
vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges kõik Lih2. a. algus, hakatus mine tee poisile `künmise järg pöllal üles;
lapsel on luu järg kää (saab lugemisega hakkama) Khk;
kui soja järje `sisse soab, siis ta (pliit) akkab vädama Vll;
juba akkab `kohmama, lume järg akkab tulema Muh;
`keegi tegi järje üles, siis akkast jutustama Rid;
tääl nüid järg käe, sai järje kätte egä nüid põle lõpetost `enni kui ots käe;
järg (viljakasvu algus) `näitab küll elos Mar;
seda `viisi ma sai obuse järje `piale (sain endale hobuse) Kse;
ilm akkas kahutama, küĺma järg juba sies Kos;
ku juba järe kätte saab, küll sel küined on, kis võtta tahab Vil;
noh jäŕg (töö algus) om käen, `astke `platsi! Nõo ||
(taipamiset, arusaamisest) ma sai jutul järe `pääle, ma tää, kudass ta olli Krk b. tegevusjärk; koht, töörinne, kus miski pooleli jäänud, kus parajasti ollakse koes see järg jähi Khk;
`Sitmeadraga veeda pöllu pεεle pisigene vagu, külija nεεb siss küli `järge Emm;
käi oli `metsas järje peal, siis sai `jälle käiatud kui ta (vikat) nüriks läks Rid;
kus eile järg jähi sealt akatse `peale `jälle teise pääbä;
sööb sii ja söömäjärg oo lauale jään tesel Mar;
Järg jääri persses ja ots oina kõhu all (tööjärg kadunud) Kul; Kus ma täna järje jätan, sealt ma omme otsa leian (poolelijäävast tööst) Mär;
`kaugel te oma niidujärjega olete jo Juu;
sialt lõppes töö jäŕg ära Kos;
jutujäŕg jäi kolmandõ päätükü manuʔ Har c. teat aeg, ajajärk, arenemisjärk, periood mul oo vanaduse järg käe Muh;
vat kui vaaks jäi elm, ilus vehma järg (vihmajärgne aeg) Rid;
sügisene järg;
`paergo ike alles suine järg Mar;
ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel 3. a. pidevus, järjekestvus miä pean sedä `ammeti ikke `kinni, siis on järg kääs Vai;
Aŋŋerjad viidi järjega Berliini ära Khk;
nimi ike `ampsest ajast, vanast järjest Vig;
tuul on vesigares läin. se vesigares saab järiga Ris;
tal on viel `aiguse järg sies Kos;
lapse järg tal on, et võib `kohta pidada;
tal on loomade järg ia Trm;
nüid om vihma jäŕg, nüid tule `vihma `varsti jälle;
temä (siga) ei oole vi̬i̬l `järge (harjumust) saanu, ku ta järe saa, siss käi kardultess;
ei tää kedägi, temäl om jo `poige jäŕg, ei tää, ka tüdärt tule Krk;
viiś `aastat `ti̬i̬ńse üte järege Hel;
mul käib nüid ubina`ku̬u̬rmine ütte `järge mü̬ü̬dä, mõni ütsik päiv jääb vahet Nõo ||
ikka sii Saaremaal on olnd se elamise jäŕg mul Krj;
minu järg (elukord) on siin Trm;
ma piä sedä `järge (tööd, elukutset) ike käen Puh ||
ahervare, ase teu majad, nende järjed oo `paergu nähä seal Vig b. varu, tagavara kellel vanad vigadi `järge on, see saab `niita;
piab vilja `järge ede `oidma Khk;
`järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama Muh;
vana järg seisäb alles ees. ikke vana `järge saab alles `süia Mar;
eks teil ole ike alati se (silgu) järg Juu;
õenas tapetud ärä, arvata et si liha järg one `veeke Kod;
söögi jäŕg, si̬i̬ piab oleme;
ku vili är külveti, kudas tera järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama Hls;
`oiti tulejäŕg tuha sehen Krk;
mul om vi̬i̬l vana jäŕg i̬i̬n, mul ei ole ädä midägi;
nüid om ubinajäŕg i̬i̬n (küllaldaselt kooritud õunu), nüid om `aiga Nõo;
vana viĺlä `jäŕge om iks vi̬i̬l Krl4. olukord, seisukord, seisund (iseäranis majanduslikust olukorrast) tüö on üvä järje pääl Lüg;
tüdär ka on taas `vaise `järje pääl Vai;
oras on kasumise jäŕje pεεl Jäm;
ma vaada kuidas selle `aige järjed on Khk; [ta] pole seda vöin näha mitte, et ta öde nii viletsas `järges Krj; [moos] paers keema järje peal Vll;
küll oo vilets järg igast asjast Muh;
nad seal nii paljo `teenist, et nad elamese järjega läbi said Rei;
see järg tääl käe ikke et tä `poegima akkab Mar;
tal `praegu päris ea jäŕg kääś;
ta elab `äśti eal järjel Mär;
seda `muodi järg (rase) Ris;
kuda ta jäŕg on, kas on `jõukas koa Kos;
paraegu on meil iki rahujäŕg KJn;
mede kolooś olli edimelt ää järe seen Pst;
lehmäl om tõise järe (hakkab poegima) Krk;
kuiss selle `tü̬ü̬ge sul jäŕg om Hel;
temäl olna ka nüid lahedamb jäŕg elädä Nõo;
mul oĺl külh elu `vä˛ega kitsass, noʔ om jo elu vana järje pääl tagasi Har ||
vara, jõukus meil oli seda `järge Aud;
Vanemate järje pääl on `kergem elama akata Hää;
kel vähä suurep jäŕg olli, sulasel, `aeti talu pidäme;
ää järege (jõukas) tüdruk Krk;
sääl vana jäŕg i̬i̬n, mes säl viga elädä Nõo;
järje peal(e) 1.
(heast majanduslikust olukorrast) sai nönda järje `pεεle, `ostis omale `autu Kaa;
`aitas tä järje `peale `eese vara ja kraamiga Mar;
olli mitu `poiga, aga kikk saive järe `pääle Pst;
talu om ää järje pääl Krl 2.
korras, joones; korda, joonde (tööst) kangass on järre peale `säetud, muutku kuju PJg;
ken `tü̬ü̬ge järe pääl olli, sel olli iki enne `jaani sõnnik veet Krk Vrd jären,
järjes; oma~teise järje peal rase ta oo vist teese järje peal juba, jalad paestetavad Mär;
oma järje pial `jälle;
oo järje `piale saand PJg ||
fig Ädalesel pole εεd `järge (liigne kiirustamine ei ole hea) Emm5. (asu)koht, asend (millegi suhtes) pöhjamaa peab pigem olema külma järje pool ikka Jäm;
Ikka tera teisem, ta metsa `ääres järg, sool ikka koht kus sa looma lased Pöi;
seal ju silla `earne järg (talu asub tee ääres), seal köivad `ühte `inge inimesed Muh6. muid tähendusi peaks sellest tööst ka ühekorra `järge saama Khk;
siss tä sai täst `järge (võitu) Mar;
neil o kateksi jäŕg, na om üittõśtege sõbra;
ega si̬i̬ naaruasi ei oole, si̬i̬ om tõe jäŕg;
na püünive `endel mesilinnu järe `kinni Krk;
järge andma välja andma rugi `andas se `aasta eieti `järge;
nelja tahalik oder, nee `andvad änam `järge kut kahetahalised Khk;
Saab niid ulluks ää näha, kas tuhliseeme annab nii pailu järge (piisab), et maa täis saab Kaa
järg2 järg (jäŕg) g järi HaId Amb JMd JJn ViK I Plt Puh Lei(n, g järü; d́äŕg g d́äri, d́ärü, d́äŕge; d́äŕd), g järje Kei van Koe, pl järjed Lai; `järg(i) g järi R(`järgü Vai; g järü Kuu Vai); n, g järi Jõh IisR Khk Trm Plt, g järje van Saa iste; alus, tugi a. väike 3–4 jalaga pink, (ühe inimese) iste; ka jalapink `tuuli järg (viljatuulamisel sarja juures) VNg; järist `üöldi `neskest `pinki. `kolme jalaga. kaks õli taga, üks õli ies. `kasvand `neske puu. `selja taga õli puu, `selja tuest; `ennevanast õli neid `järgisi kaht `seltsi, ühed õlid va kurg`atra `sahkabust `tehtod, kolm `jalga all Lüg; järg on löhike madala `jalgega pińk, neli `jalga all; vanad inimesed `ütlesid järg, nooremad ikka: istu `istme `piale Kos; lehmalüpsi jäŕg HJn; `istusivad `lauda `süömagi, eks iga ühel old siis jäŕg all Amb; iga`päävased järid, neil õlid lienid samate seĺja taga ja, sakiliste sõrvadega Kad; lüpsi järil o saba taga. `ismise järil ei õle saba Kod; jäŕg oli vanast, nüid on pińgi nime all Pal; `kartulid `koorida olid `veksed järid Lai || esemete osana Keri`laua järg Kuu; `vergo ~ rüsä kudumise `argi `järgü Vai; vitsa `vestmise järg; tõine kõrd kui on vähämb [vits], siis vestab `nuaga põlve pial, aga suuremb vestab järi vahel; äksli raiumise järi Trm; käiä järg Kod || tool d́äŕg om kon istume, d́ärü päl istume laua munu Lei b. auguga pink, kus laps püsti seisma ja kõndima õpib kui mittu last on, siis on mittu `järgi ka Lüg; lastel oli aoguga järg. laps `pańdi järi `sisse ja `ümmer`ringi `pańdi `kańnisi. laps oli rinnast `soati järi sies ja `mäńgis `kańnidega Kos; lapse järg õli ümmärgune ja auk õli kua ümmärgune; laps järi aagun seesäb, järi aagun õpib `seismä Kod c. haraline känd või kahe jalaga poolpink paadi püstihoidmiseks `paadi järg on kolme `jalgne känd, mis `paadi all käib Jõe; Paat `tosteti `järgüje vahele `püstü; Ku paat `maale `saadi, oli `tarvis järüd `vasta `panna kahele `puole, et paat `otsikohe `seisus Kuu; vene `järgi `panna vene küle `alla VNg; paadile panna jäŕg `alla siis seisab kohe. kännust saab ka `raiuda paadi järi JõeK d. madal laudalus (neli jalga all, auk keskel), kuhu pannakse tulelt võetav pada paja jäŕg, et pada `sinna `sisse läks Kad
järg3 jäŕg g järe malk, puutükk ma järega `viśsi, miä juṕp sul käen oĺl vai puu halg Har Vrd jark1,
järk3