Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
järel järel spor R,
Khk Vll Muh Emm L K I Krk Puh Nõo I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimä Lüg;
rattad jugavad nõnna järel et Muh;
otsi `peale järel, kus pool ta (mees) on Rei;
ikke vahid oo tääl (vangil) järel Mar;
ilp ees ja talokas järel Mär;
igas `kohta vädas mind järel Mih;
Mart jõngib emal järel Han;
umikad järel [laeval] Ris;
siis nägi nõelale järel `panna `niiti Amb;
iga üks läks oma `eega edasi, `parma rida oli järel Ann;
viab teist `puusa järel Koe;
`vieti sõńnikut, siis `pańdi paar naist `jälle järel lahutama Rak;
üksvahe käis riśtinimi ees ja perekonnanimi järel MMg;
koer akkas järel `litsuma säiatsile Pil;
suured puu lusikad oĺd ja pikad varred järel Kõp b. (välj järgnevust) kui on `kuivand viht, pane `kuuma vette‿s on kohe `kollane vesi järel VNg;
siis ku lei, siis iga kõrd veri õli järel Jõh;
Kui aga vεhegid midagid aa, kukkuvad [tüdrukud] üks ees teised järel kikitsema Emm;
kui kivi märjaks lähäb siis on vihm järel ka PJg;
niikui si kähväkäs käis, `oĺli ka müristämene järel KJn;
`niitjad läksid üks i̬i̬s, tene järel kõik ühetese `poole Kõp2. (ajaliselt) taga, mahajäänud kell on järel Kuu;
aŕst `ütles, et tema on viis `aastad teistest järel VMr3. alles, säilinud; elus kui luud on ära kulund, siis on paljas tüng viel järel Jõe;
`järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama;
`rõuge armid o järel Muh;
tohi mette suppi järel jätta Käi;
maja on ära põlend, ahjo vaŕss on järel Kul;
loomi rasvad sulatakse ära, kõrnad või närud on need, mis järel jäävad Hää;
tõnispää siis piab pool looma `toitu järel olema Ris;
vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad;
seal põle muud järel jäänd – kivivared ja rusud Plt4. (ühendverbide komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küsüme sen `leske `naise kääst järel, kas tämä `andab `selle koha ärä Kuu;
kes sind sial järel torgutab Phl;
ma taha järel küsta Kse;
`kulle järel Saa;
järel `proomima Plt b. (välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) peaks ta ometi sadamese järel `jätma Käi;
tuul on järel Rei;
`Kärda minek jεεb kohe ~ järel Phl;
jähi järel, ei tule `vihma Rid;
pidi korra järel `jätma (jätma minemata) Lih c. (välj jäljendamist, järgimist, nõustumist jne) Poiss alpis teisi järel Emm;
laps akkab järel tegema Kse;
ma `kiitsin seda nõu järel Hää;
ta kordab mu sönu järel Risd. (välj nõrgenemist, lõdvakslaskmist, möönduste tegemist jne) `anna sield [nööri, köit jne] järel Kuu;
loomadel on `iirid, kui need saab pigistud, siis need `anvad järel;
ta süda oli järel ann;
ku lähäb `tööle, ega sialt (sõjaväkke minekust) järel saa Ris II. postp (genitiiviga) 1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes jne va koer käib mo järel, saa mette `sammu `astuda Emm;
tema järel piab alati koristama Rei;
mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel, kui vähegi vikat oli Rid;
`Saada `väätse loha obuse järel Han;
`oidja see nagu karjane käib nende [laste] järel Pee ||
fig Sa oled `jüsgü loll kohe sen `poissi järel `juoksemas Kuu;
midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg Vrd järes b. (välj teat järjestust, järgnevust) jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk;
uńdi kari läks riidu, nagu lattorni tulega oleks `keegi läind üksteese järel Ann;
tõene tõese järel lähväd, nagu kured Kod2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) taal oli seitse last, kõik riborada üksteise järel LNg;
pühad on üks teise järel Trm ||
(välj korduvust) Eitliku ilmaga pagi tuleb pagi järel Emm;
`Aet́i `laaram `laarami järel seda va oma`koetut (viina); Üks raap teise `pääle, õnnetus õnnetuse järel Hää b. hiljem, pärast ilm pehmeneb pakase järel kohe Kuu;
`tuhkapäiv oli kohe `vastla`pääva järel VNg;
kirskala tuleb kõhe jäie (jääde) järel Lüg;
see ja see naine on lapse järel `kaplis (pärast lapsesündi esimest korda kirikus) Rei;
sõjade järel tulevad katkud, `aigused ja tõbed Kse;
vihmakaśs karjob, siis selle järel tuleb `vihma Mih;
sauna järel õlut põle `ültse ia Ris;
sõja järel ei oln riiet võtta HMd;
`äästamise järel ja küńni järel käisime ärjabete `põldude peal kiba `korjamas Rap;
piĺl ikke pika ilu järel Tür3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `Mendi peräst `jälle `kumbasime järel `kursi pedäjes edesi Kuu;
`rasva ja `suola ja `siebikivi, sie piab `kaalu järel panema VNg;
tie oma nägemise järel Lüg;
igä üks otta oma `märgi järel `merrad üles Vai;
sene aro järel on nii ja nii `paljo töötegijaid taris Emm;
need [talunimed] on mehe nime järel `saadud Noa;
Ei `keegi saa immu järel elada Han;
`Akna`laasi lõigataks otse seńti`meetre järel `väĺla Hää;
`praegu ei saja küll minu silmade järel HMd;
kalasi peal kujuti, korra järel kujuti Kei;
kui ma oma vanuduse järel akkan `arvama Kos;
nied kaks miest olid minu mälestuse järel alles viel HJn;
mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK;
kuulu järel piab sie koha ää `müima JMd;
kuude järel (kas noorel või vanal kuul) jah ikke piab leigatama [puid] Ann;
vana [kalendri] järel neĺlateist`kümnemal mail Tür;
vanal aal `üüt́i `lehma värvi järel VMr;
loed `paasmid, siis on `asvli järel `tiada, mitu küinart tuleb [kangast käärida] Lai b. sobiv, kohane, vastav see tanu o pea järel `tehtud Muh;
saabas on jala järel Rei;
terne põle mo `tahtmese järel `ühti Vig;
sii on siĺmakas [võrk], `sõuke paras räime nina järel Hää ||
käsi ei `paindund kirja järel sugugi, siis tegin varese `jäĺga Ann;
ei minu kiel selle järel `paendu (ei saa välja öelda) Koe 4. ära tooma(s) sind on ka paras surma järele `saata (öeldi aeglasele inimesele), et kes kaua surma järel käis, siis oli `aega veel elada Lai 5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Üĺgasi mõisa järel on sie nukk Jõe;
egä siss need kõik ühö mõisa järel ei ole Mar;
te ajate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig;
`Leetse küla järel olime HMd;
kõrts on teeśe `mõisa järel KJn6. järele a. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) ta oli justkui imeja laps mu järel Muh;
mis immu sul senne järel on Emm;
küll sa oled koa kommide järel maias Ris;
ma ei ole nende (porgandite) järel, ei ma tänavu `teindgi Ann;
lehm jäi `ammuma mu järel [kui ära tulin] Pee b. nemad on kodunt ära. nende järel ei `maksa `uatada Hlj;
`valvab `toise järel VNg;
`aidnik `oatab aa järel Muh;
küll see (mees) aga naiste järel lipitseb Mar;
ma ole iga päe õpetaja järel küsinu, tend põle aga viil tulnu;
ma `vaata ju sii laste järel Hää c. (lõhnast) `aises viina järel Rei Vrd jären,
järges,
järgi1
järele järe|
le R(-
lle VNg,
järä- Jõh)
eP(
järälä VJg;
järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes;
kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg;
`jõudis järele `tääle Mar;
minge `peale ees, ma saan järele küll Mär;
peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu;
tulekera old ies ja teene järele VMr;
`võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim;
veab `jalgu järele Iis;
kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod;
kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal;
tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks;
tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu;
kell on järele ~ järel Tür;
kell jäeb järele KJn ||
ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj;
isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg;
jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg;
`Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh;
arm o järele jään Muh;
`Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn;
ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann;
siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele;
kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad;
`pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal;
końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai;
ma ole järele `passin kohe Muh;
mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar;
rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih;
ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei;
pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd;
pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn;
küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll;
läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad;
me `võime seda järele `kaaluda Ksi;
metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid;
tä `eese sõnast järele ei jätä Mar;
`tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän;
kas valu `ańdis koa järele Juu;
pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn;
valud jäid järele Trm;
tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod;
Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg;
kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm;
küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei;
akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg;
isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu;
mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg;
tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai;
mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid;
ole sa targem, anna järele ometi;
kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar;
side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär;
lase köit järele Trm;
nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg ||
vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle;
`Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg;
tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar;
teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa JuuII. postp ( genitiiviga) 1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar;
mis sa ot́sid mu järele Aud;
läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad;
võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg;
niidavad üks teese järele Pal;
käib üksi jäĺgi mu järele Plt ||
ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg;
päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh;
sui köib talbe järele Mih;
üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg;
`iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh;
jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm;
rukki järele sai `tehtud odra Pai;
`äikese järele oo külm alate Kod3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama;
`laiva `luovi `tuule järele VNg;
lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg;
loo järele on neid `seitse tükki Emm;
ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar;
esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd;
läksin juhatuse järele Juu;
`vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos;
linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe;
pere tańsib ema piĺli järele VMr;
mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm;
`kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm;
`numri järele one vikati teräd;
i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod;
kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi;
nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai;
tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg;
kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai;
`amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä;
`kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar;
ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär;
kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr;
siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai;
sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt ||
ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg;
`lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig;
Uadu tuli oma `oena järele Juu5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg;
`Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll;
kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm;
ta on Äksi kihelkonna järele Pal;
Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai 6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj;
ta oo maias viina järele Muh;
kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar;
mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih;
igav lapse järele Iis;
vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm;
nõnna iso marjade järele Kod;
vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh;
`vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar;
`oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär;
ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu;
milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr;
`mõtle selle järele sie on just tõsi VJg
järge1 `järge Sa Muh Emm Mar Mär Kse Var Khn PäLo Ris KJn Räp Se;
`jäŕge Kos Krl järeleI. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. (ruumiliselt) taga, tagapool; kannul(e) fig sa elbid nii ruttu `keia – ma‿b jöva `järge Khk;
vää `terve eluaa seda `lontrust `järge Vll;
Sest oli iä, et tuul oli `järge, saemõ `muulõ vahõlõ `sisse Khn;
noorik `sõitis siis `peimega ees ja tesed pulmalist `järge Aud;
ma sai sullõ `jäŕge Krl;
tulõ `järge, är‿jäägu `maaha Räp2. (ajaliselt) tagantjärele, hiljem nutab `surnud taga. kurvastab seda nii pailu `järge Jäm;
kaua sa täda `järge ikka `leinad Khk3. alles, üle suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk;
`Leiba jähi oomikuks `järge;
Paljalt märg paik veel jääb järge Kaa;
`kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha;
`tuhlid nõnda ää mädanend, paljas juuk `järge veel Pöi4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küll ma kuula `järge Jäm;
enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk;
vaadate Saaremaa külad `järge Kaa;
passitas `järge kas koer on ullus läind PJg;
`kullõ `häste `järge, taa jutt ei olõ jo nii Se b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijäämist; loobumist jne) `linnaminik jähi `järge `jälle, jähi nöuks;
`aigus akab `järge `jääma;
sai `jälgede `pεεle. mette‿s jäta `jälgi `järge Khk;
sadu om `jäŕge jäänüʔ Krl c. (välj jäljendamist, kordamist, heakskiitmist, nõustumist jne) laps teeb vanamale `järge Jäm;
kui sa oma söna oled `itlend, siis mets `itleb selle `järge, siis kajab Khk;
Peeter oo kange lindude ning loomade ääli järge tegema;
See oo üks järgetehtud pilt Kaa d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) lae riivib `järge, kui `ankur `järge jooseb;
obu annab `järge – äb vä˛a teise `körva;
ilm akab külmale `järge `anma;
süda on täis küll, aga jo see `järge ka annab Khk;
Kuub on lühike, peab alt püsut `järge `andma;
Küll Sander akab järge andma;
Inimene peab teisele ikka järge andma ka Kaa;
Jöńn jumalast `loodud, kes see tahab `järge anda Pöi;
`luhva `sooti `järge Khn e. `saatavad raha, neljasse tuli kutse `järge KhkII. postp ( genitiiviga) 1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul(e) tule niid nobemidi, sa‿p joua mo `järge Jäm;
keib paigal mo `järge kut koer jooseb `järge;
tule mo `järge, küll ma `näita Khk;
köis jääb vahest lohisema rataste `järge Vll;
Ma lähe täna ise adra `järge Pöi;
ragi lohistatse puadi `järge Muh;
meto tükki ühötse `järge Mar;
üksteise `järge, kannul PJg2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) midu sidu püha ükstese `järge Khk b. pärast pika vahega [lehm], siis vassigu `järge lüpsab natuse;
kevadine püi aeg see on jüribe `järge, `ristabe `aega Khk;
kut ma kahe `järge (pärast kella kaht) tuli `siia Mus;
vihma `järge `jälle `kange tuul Pöi;
`niide panemise `järge saab kangas `soase `pandud Aud3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes uiema moe `järge `tahtvad `käia Jäm;
äks rohi kasu ikka `rohkem maa `εεduse `järge;
laev triivib tuule `järge;
poiss on nii Anne `järge (sarnane) Khk;
ma tee ise oma `tahtmise `järge, minu aru `järge piab ta olema;
`Määruse `järge pidi kõigil lokulaud ölal olema;
Tuulingud kutsuti sii pere nime `järge Pöi;
`päeva `järge vaadati `aega Kse;
mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp b. sobiv, kohane see jökk on nii mo ihu `järge;
jala `järge kiŋŋad Khk;
Jahupuder oo vanainimese amba järge asi Kaa;
See ösna vana inimese `amba `järge (maitsev) Pöi 4. (midagi või kedagi) tooma või viima `oome minnasse massina `järge Khk;
mene arsti `järge Kär;
Seda paras surma järge saata, siis aigel aega patust pöörda (laisast) Kaa;
ma tuli nüid või `järge Tõs5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) köŕts on selle küla `järge Jäm;
Indu küla on Ansiküla kihelkonna `järge Ans;
see Eeringsaar - - oli `Loona `möisa `järge Khk;
`Vatla oli `Virtsu `järge Var 6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. ta igatseb oma lapse `järge Jäm;
menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste `järge Khk;
kanad on nii `kangest kanepi seemeste `järge Kaa; [veised] oo `maiad leva `järge Vll b. ta peab mo `järge `ootma Jäm;
vaada lapse `järge Khk;
Äi tee kes su titu järge peab vaatama, ise paneb aga kodunt laksutes minema Kaa III. partikkel (tähenduslikke seoseid sõnaga järg1)
a. korda, puhku ma söö omingust `järge alles Muh;
olen ika veel umigust `järge `voodis Emm b. (millestki) peale, alates `öhtist `järge pεε `aige veel Khk c. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik see oli ühnä omingost `järge (hommiku poole) alles Mar;
kevadest `järge (kevade poole) Mär;
siis piab minema omikust `järge `poodi Ris;
`paerga on ommikust `jäŕge aeg Kos;
sii `juhtus nii sügisest `järge KJn Vrd järgi1
järgi1 `järgi Jõe hv Kuu,
Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha,
Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ,
eL;
`jäŕgi Tor Vil spor T V järel, järele, järge1I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs;
ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää;
vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür;
käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv;
aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba;
tuul `perrä van ~
tuul `järgi u;
ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk;
niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran;
niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai;
latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har;
joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls;
kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv;
saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk;
nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh;
mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs;
jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud;
nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks;
no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel;
kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran;
`järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo;
jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig;
Katsutaks `järgi, kudas leib on;
siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää;
om vaja `järgi `ru̬u̬vi;
`kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls;
akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss;
me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk;
ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud;
Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd;
Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil;
vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää;
mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi;
õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst;
aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls;
ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe;
Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää;
ree jalas ei `painu `järgi Hls;
si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk;
ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran;
ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb;
jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo;
nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid VänII. postp (genitiiviga) 1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks;
niit́ oli nõela `järgi Plt;
obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn ||
jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää;
temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo;
no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har ||
(välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid;
`ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud;
mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg;
`ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm;
raudratta tulliv puurataste `järgi Krk;
`rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran;
vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus;
sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha;
ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs;
`ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi;
`Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää;
`päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb;
ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv;
`koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi;
kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää;
lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk;
timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä;
tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran;
sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San;
näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl;
sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs;
Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää;
kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag;
rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil;
ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk;
mea säe ta oma käe `järgi ärä;
ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi;
si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk;
küll om jala `järgi `saabass Nõo4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg;
Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo 6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive;
ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk;
ta igatsess kodu `järgi;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme KrkIII. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd;
ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi;
ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk;
välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran Vrd järge1