juppjupp g jupiePeL(n juṕp), g juppiVNg(n juppi) LügIisR 1. väike lühike (jäme) olevus, ese v osa millestki a. tükk, väike osa, väike kogus, hulk, raas, pala suured jämed palgid said `vöötud ning teind juppideksAns; kägarik pöld, koes sihantsed saue jupid sihes on; kauss kukkus `mütmeks jupiksKhk; [pudrujahu peab tasakesi laskma, muidu] jäävad jupid `jälle, ta jääb jo juppiVll; oheliku jupp oli `vankre iesKos; sai vorstijupi kätte, nüid näsib `süiaJMd; karu äke `tehti kuusest. `rauda ei õld mitte üks juppTrm; lõnga jupp; paku juppKod; sõir oĺl `väikeisiss jupõss lõigut, sõirajuṕi˽`pańti `sisse, tu̬u̬ oĺl `peestüssUrv; heerińg um soolanõ, juṕi `sü̬ü̬deʔ, päävä `ju̬u̬dõʔRõu || natuke, pisut mulle es jää mitte üits issändä juṕpNõo; sulanõ ei olõʔ [palka] inne `väĺlä `võtno kui `aaśtaig oĺl är˽teenit, sai juṕi rahha; mükerd tõnõ juṕi `aigu ujah ja sai sõ̭ss kolm `lutsuPlv; jupp maad `sõitaʔSe || väljaheitepabul `lamba sita jupid mustad, pisised pitklikudJäm; Aga ta läks nõnda et jupid olid päran Saa || jupp rinnus, noh söömine‿p lähe alaKhk || pliida jupp (pakk pliidi ees puude lõhkumiseks) Rei || jämedam koht lõngas löŋŋal jupp sihes, jämeks läindJäm || mustad iduaugud kooritud kartulil kartohkal omma juṕi seeh; ar˽sa juppõ `jätku‿i `sisseSeVrdjupats1, juppal, jupstükkb. lühike riietusese; jope lühike särgi juppSaa; palitu juṕpTrv; `uńdrik nigu juṕp `ümbreKam; kasugu juṕpKrlVrdjubi2c. väike laps v loom poisijuppKse; taast jupist saa˛ai eläjät; üü, sa vana latsõ juṕp, mis sa ḱäut siih jalohSe || fig [Omast ei tagane,] kas tükk või juppEmmVrdjuna, junk, junn1, junts, jups1, jõmp1, jänk2 2.figlihtsoldat; jaoülem sõjaväes vahi mees siis `tõstis keppi, `välja `joosi kümme juppi (laulust) Muh; jupi jumalRakVrdjupi|jumal, jupp|jumal