jummjumm g jummiSaEmmReiTorHääSaaJuu, g `jummiVNgLüg; juḿm g jummiVas 1. lühike, ümar ja jäme asi v olevus a. jupp, junn, tükk; sõlm; klomp; pundar palgi jummJäm; suured jummid tuhlistel all, on äga suured jumm `tuhlid; köövel sur jumm `otsas, see‿p lehe läbi; sured jää jummid `raanda `külge `külmand; tuulepesa, oksad kasvavad tiheli, üks jummKhk; möni tegi puu `jummisi ning siis [olidki] nööbidKär; Käsi öleni paisetand, sinine, köva kut suur jummPöi; kepil oli jumm `otsasJuu; juḿm (paksend) sooligu seehVas || puunott mine too `jummisid öuest `sisse [ahjukütteks] Khk; Paberipuud, titsipuud ja jummid („ümmargused arssinapuud“) kooriti Hääb. muhk, kühm; paise, kasvaja puul sedine jäme jumm selle koha pεεlJäm; `kasvejed, suured jummid (kasekäsnast) Khk; vöttas `söuse suure jummi naha ala, kut oleks paise oladMusc.tubakajumm `löugasMusVrdjunn1, juss1d. lühike, tüse inimene tämä (paks laps) on `umbes kut jumm; poisi jumm; tüdrugu jummKhk; `väike ja paks `jummis inimene, `jusku jummPhaVrdjomm3, jõmm1 2. puuriida risti laotud ots puu riida jumm oo `risti `otsa `lautudTor; jumm on kaksipidi, riida ots `pantse `jummiSaaVrdjumikas1, jumper2 3.intvottasid selle vanamehe ka `kaasa, oi jumm, siis sääl `räägiti `puole `üöniVNg