julk1julk g julgaLKI; n `julk(a) g `julgaRId; g julgusporL, Kos; juĺk g julgiSa(jü-Mus) Muh ?Juu/g juĺgi/ a. midagi lühikest, piklikku; teat osa millestki; jupp, ots, tükk `paljad löŋŋa julgid; [teeb] nii pisissi kaaritäsi kut `julkisidKhk; ma annan `sulle ühe julga `voŕstiVJg; paĺgi julkKJn; suka `villu kaastiti, tetti `seantse julgada, veeretide kaasti seĺlä päälTrv || puupulk, -kaigas noppisime ned puu julgad metsäst kokku ja tõime koeoMar; pani julk oavalt puud pliidi `allaKos; tule `näitset sa `kuskilt ei saa, ütte `kuiva puu `julka ei ole `kuskilKrk; julga löömine(karja)poiste mäng, milles pikema kepiga 15–20 cm pikkust puust „julka“ edasi lüüakse `julku `löömaKse; julgu `löömine. `tehti rink, kes rinki `sesse julgu lõi, sai `lahti sellest löömast `jälleHan; `tehti aed, kepigä `löödi `julka, kui `aeda läks, akkas `klõpsusi `löömä, pani kepi `peäle julga ja üpitas, mitu `klõpsu ta saiJuu || väljaheitepabul laps `kõnnib `julgad peräsLüg; tegi kõva `julgaJõh; Va kassi raibe teind oma julgid `siia mohaPöi; läks nii et julgad taga (kiiresti, põgenes) Mär; `Uhke kui koer `keskmise julgu päälHää; Jumalaga! (humvastus) Julgad taga Lai; Ägäb nagu koer viimse julga pääl Vil; om nii tõte (tõsine) kui Pit́su perämätse julga päälRan; Kõnnib nagu julk oless `persen ollu Trv; `lamba julgaʔ; lätt nii mis julga ti̬i̬ takanRõu || piklik hunnik ku ärä rehitseduss sai, siss pannit põhu `julka, põhk `viidi julgast `küiniPuh; õle rehitsedi `julka; rüä kõrt riibutass `julkaOte; riha oĺl käen, `jalga `vasta `võeti tu̬u̬t́ `põhku, sõ̭ss rehitsedi sain `vi̬i̬rde `julkaUrvb. väike vahemaa, jõnks, nõks kui oled selle jäo [kangast] ää let́tind, lased [käärpuid] `jälle üks julk edasiJuuVrdjulikas, julp