[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

julk1 julk g julga L K I; n `julk(a) g `julga RId; g julgu spor L, Kos; juĺk g julgi Sa(jü- Mus) Muh ?Juu/g juĺgi/ a.  midagi lühikest, piklikku; teat osa millestki; jupp, ots, tükk `paljad löŋŋa julgid; [teeb] nii pisissi kaaritäsi kut `julkisid Khk; ma annan `sulle ühe julga `voŕsti VJg; paĺgi julk KJn; suka `villu kaastiti, tetti `seantse julgada, veeretide kaasti seĺlä pääl Trv || puupulk, -kaigas noppisime ned puu julgad metsäst kokku ja tõime koeo Mar; pani julk oavalt puud pliidi `alla Kos; tule `näitset sa `kuskilt ei saa, ütte `kuiva puu `julka ei ole `kuskil Krk; julga löömine (karja)poiste mäng, milles pikema kepiga 15–20 cm pikkust puust „julka“ edasi lüüakse `julku `lööma Kse; julgu `löömine. `tehti rink, kes rinki `sesse julgu lõi, sai `lahti sellest löömast `jälle Han; `tehti aed, kepigä `löödi `julka, kui `aeda läks, akkas `klõpsusi `löömä, pani kepi `peäle julga ja üpitas, mitu `klõpsu ta sai Juu || väljaheitepabul laps `kõnnib `julgad peräs Lüg; tegi kõva `julga Jõh; Va kassi raibe teind oma julgid `siia moha Pöi; läks nii et julgad taga (kiiresti, põgenes) Mär; `Uhke kui koer `keskmise julgu pääl Hää; Jumalaga! (hum vastus) Julgad taga Lai; Ägäb nagu koer viimse julga pääl Vil; om nii tõte (tõsine) kui Pit́su perämätse julga pääl Ran; Kõnnib nagu julk oless `persen ollu Trv; `lamba julgaʔ; lätt nii mis julga ti̬i̬ takan Rõu || piklik hunnik ku ärä rehitseduss sai, siss pannit põhu `julka, põhk `viidi julgast `küini Puh; õle rehitsedi `julka; rüä kõrt riibutass `julka Ote; riha oĺl käen, `jalga `vasta `võeti tu̬u̬t́ `põhku, sõ̭ss rehitsedi sain `vi̬i̬rde `julka Urv b.  väike vahemaa, jõnks, nõks kui oled selle jäo [kangast] ää let́tind, lased [käärpuid] `jälle üks julk edasi Juu Vrd julikas, julp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur