juhtumines < juhtuma; juhtum, juhtumus; juhus ma sai seda üsna `juhtumise `kombelJäm; mool täna vaba, rii pεε, see üks `juhtumise asi kui `seoke ede tuleb; `juhtumise `kaupa läksid merele äkist ning said ulga kaluKhk; Magesi `tehti ikka ega sügise änamast ikka `oastane jägu, see oli `juhtumine kui sui `tehtiPöi; see oli üks õnnetu `juhtumeneMar; `juhtumese `viisi sain selle inimesega kokkuTor; aga `juhtumine tegi seda, et ei tuld sel korral `uńti `sinnaKos; si̬i̬ olli õnne `juhtumine, õnne kaupKrk; nikagu ta `autu sais, siss `juhtumise kõrral saat minnä jälle `liinaHarVrdjohtumine