juhtuma`juhtu|maReP([ta] juhubReiÄks); -meHlsKrk, -mmaHar(pr [ta] juhuss) Se(juhuslikult) toimuma, ettekavatsemata midagi tegema v mingis seisundis olema, [kuhugi] sattuma `käisite `ehtu iel ja `pääva ajal ja kuida `juhtusJõe; nemad `juhtusid `sinna vie`kierise `sisse ja nemad `kaadasidHlj; ne [lained] panevad üle `puordi ikke `sisse kohe ku `poigite vaid [paat] `juhtu olemaVai; ons teite pool midad uuemad ka `juhtund olema; mis käde `juhtub, sellega annab `pihtaKhk; üks oli `kallim, teine oli alvem palgaga, nõnda kuda `juhtusPöi; ma ei ole `juhtun `kuulmaMuh; pole ma seda tahtnd, aga se `juhtus mu suhu, et ma sene `välja `ütliEmm; naarits elab metsa all ja kus `juhtubVän; olen teind iga sugust tööd, mis aga ette `juhtusTür; kui mõni odra pia `juhtus maha `jääma, `võeti `piuga äraPlt; ma `juhtusi `pääle, `juhtusi kogemede `sinna manuKrk; ma `juhtumise `kombõl `saie kokku uma sugulasõga; ei tiiäʔ, mia kätte juhuss tõsõl ajastajalHar; ku eśüt́äjä kät́te `juhtut, siss olõõi hüv́väSeVrdjohtuma