juhtama`juhta|ma, (ta) `juhtabR(da-inf `juhtadaKuu; -maieLüg) Nõoviitama, teelt kõrvale kiskuma (sõidukist, eriti vankrist); taaruma, vänderdama tie on `viitlik, `juhtab `vankri `korvaleJõe; libeda `tiega regi `juhtas `kõrvale; regi `viitab, `vanker `juhtab, ei käi `ruopas rattad, `tõisep̀uold jõhivits `pitkemäl; `juhtab rattaga ühest tie `äärest `tõise; joppastand mies `juhtab; ei saa `õigest `kõndida, jalad `juhtavad allLüg; juht läits `katski, nüid nakap vanger `juhtamaNõoVrdjuhama, juhtma