juhm1juhm g juhmiSLKTrmRõu; juh́mKhnM(juhm g juhmaHls) Plv; `juhm(i) g `juhmiR; n, g `juhmaHlj 1.a, srumal, taipamatu, nürimeelne; uimane on üks juhm, on ise enestas, ei võtta `kellegi õppetust `kuullaLüg; tεεb kudas sa ka nenda juhmiks oled jäändKhk; juhmi olemisegaPöi; näe, mo peä oo juhm sii, kuku paegal mahaVig; siniku põle ea `süia, need teevad juhmis ja panevad oksendamaAud; `joonud juhmist saab `aśsa, aga `loodud loĺlist ei saaTor; juhm inimene, ta ei `teagi mis ta teebPlt; juhmi `mõistusegeHelVrdjohm, johmetu, juhkam, juhmakas, juhmane, juhtund, juhvetand, jõhm 2. väike hall parm, sõgelane juhmid oo need `pisksed aĺlid parmu `moodi, aga ammustavad valusaste, `ooste kallal ikke ooAud