juhatama1juha|tamaüld (-tammaLügVaiV, -damaEmmRei, -tem[e] MSan, -tõmmõKrl; joha-VilKrl) 1. osutama, (kätte) näitama; midagi teatavaks tegema; [kuidagi] juhtima, läkitama küll kiel miel tiet juhatabKuu; `kupjas juhati `moisas tüö kädeVNg; p‿löva ise midagid, piab keik asjad käde juhatamaKhk; kes teid tähe juhatasMuh; loomad oo kadund, juhata mulle loomad ülesseMar; ma tulen juhatan teedRis; kas tiate juhatata `mulle inimest [tööle] Trm; kana loĺl juhatab ärä, kos kõhan tämä pesäKod; üte naisel olli [raha] juhadet Tindi `kalmess (ill), iki `ü̬ü̬se unelKrk; tõene peedäb `endä ärä ja tõene juhatap kätte, et kae `sinna läitsNõo; mine juhada timä mõtsast läbi; juhada, kost `maŕju saaHar; tõsõ juhatamise `perrä `tuĺliPlv; `näütäss sõrmõga, juhatass et min˽sinnäʔSe; jumal juhatas, (nagu) jumalast juhatatud(millegi õnnestumisest, kordaminekust) jumal juhati meid `onnega kogoVai; see oo mu̬u̬le jumalast juhatetMuh; `jummal esi om juhatanu `mulle serätse õnneNõo; Esä trehvas `õkva parasjagu sinna, nigu jumalast `juateduRõn; jummaĺ juhat́ mu hüä õnnõ päle, käüḱ läts `hösteSe || vana inimese jutt, ega si̬i̬ koheki ei juhateHls 2. õpetama, juhendama; nõu andma isa juhatab last `tüöle; `arstid juhatavad, üks salv on ühe [haiguse] `vasta, `tõine `tõise `vastaLüg; mõni ei `oska ise maja teha, `ütleb et, tule sa juhata mendMar; tüü tegimises piab juhatamene olemaHää; Mat́sina (Matsi naine) juhatas, et tuada `aptegiss `rohto; juhatas ärä, et pane kartulid patta ja aaduta `kapsadKod; üttepuhku pidi mia egät tü̬ü̬d juhatemePst; kes neid [kurgi] om juhaten, et na sedäsi rian lääveKrk; juhatõmise `perrä iks tegiKrl || juhatab laalu `kooriTrm 3. juhtima, suunama a. veokit v veolooma juhtima kes obest juhats, istuss iki ääl pu̬u̬l; mud́u ei saa obest juhate ku `ohje ei ooleKrkb. [millelegi teat] suunda andma vett ei saa muud́u juhataʔ, siss piät suuŕ kraav́ `kaibma ja tõsõst paigast minemä `laskmaHar Vrdjuhtima1