juhamajuhamaJõhL(juh́amaMih) KI 1. sõiduteelt kõrvale libisema, viitama kui juhevets o teist `moodi läind või ää tulnd, siis `vanker juhab, keppob `kraabiMar; `juhtmed o [vankriaisadel] väĺlap̀ool, et ei akka juhama, et otse teed joosebLih; `vanker juhab teine puole voi teine puole, käib `viltuJõeK; regi akkab libeda tiedega juhama, nigu `ringi `kierab, viab enese obuse `kõrvaSim; vanger juhab kahele puale, viśt one juhi `kat́kiKod; läks [jalgrattaga] `orgu sumat `sisse, ta juhas kääs, ei saand pidadaLai 2. kõikudes käima, taaruma `ju̬u̬nud inimene juhab kahele puale, laenetab, võtab ti̬i̬d laialt; ku inime vanass suab, siis kakerdab ja juhab; `veikesed lapsed `vońtavad, jalad juhavad allKod || ju̬u̬red kokko juhavad, ladvad kokko langevad ? rhvlKod Vrdjugama, juhjama1, juhtama, juhtma