juju(u) JõeSLKosAmbKodPalÄksKJn; d́uLei 1.ajaadvjuba (viimasega võrreldes hrl enam lauserõhutus asendis, kiiretempolisemas kõnes) kell oli ju kolm kui `rannast ära tulimeJõe; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegemaJäm; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `pealeKir; ju `valge väĺlasHää; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sisÄks; vanasti riśtiti iki lapsed ju tiĺliksest päräst äräKJn 2.rõhuadvkindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti map‿saa ju `outu `pεεleJäm; ju sa need nimed tεεdAns; ju vanu igi nääb, mis saabKhk; Ju jätab saju üleKaa; Sa oled ju täna jöudnd küllPöi; juu te tulete tagasiMuh; kodu ei saand nii peenikest [lõnga], ju see ikka poest `toodiRid; jues ja kuigas, nied ju ljönnudKhn; eks ma ole ju vana jubaHää; sina juu sõid jubaKos; eks sel Liinel on ju ia suuvärkPal; kivi ju vajub `põhjaÄks; tal (leival) ei olnd ju midägi iäd maetsetKJn Vrdjo, joh, juh