jorinjorinKuuIisRKhkVllMärHanTõsHääRisKosJMdTrmLaiKJn, jorrinPuhV(joŕrinHarSe, jorriń g jorinõKrl), g jorina 1. ühetooniline pidev häälitsus (urin, ruigamine jne); ebaselge laulu- v jutukõma `kuulsin üht jutu jorinad, ei saand aru kedagi `ühtiMär; oli üks jorin, ei tea mes ääl see oliRis; aavad suure jorinaga juttuJMd; ma ku̬u̬li jorinat, lät́si `kaema, noʔ `oĺli tsia unikude tükkünu, jorisi pääleHar; joŕrin kuuluss, tiiä‿i kes tulõ, tulõ suurõ jorinaga; saa‿i `arvo tuust jutust, jorinat aasõSe 2. pikalt kestev tüütu loba; pahur, torisev, näägutav jutt ma‿p taha su jorinad ilmast-`ilma kuuldaVll; `nende vahel on `ühte`puhku üks torin ja jorinJMd; ei ole rahu, joriseb, `tüitab teise ära oma jorinaga ~ jorisemisegaLai; kas ta umma jorinat jätt, aja päälegiHar || toriseja, viriseja ajab `piale oma jorinad. on üks va jorinKJnVrdjora, jori, jurin, jõrin, jörin