[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kangestus kangestus Tõs Kos KuuK Hls, kaŋŋestus g -e Jäm Khk jäigastumine, kramp südame kaŋŋestuse käde surema Jäm; `liikmete kangestus paneb mehe `sängi Kos; `luude ja `liikmete kangestus KuuK; temä `ku̬u̬le kangestusess Hls Vrd kangõtuss

nakkama nak(k)ama, da-inf nakata Trv T, nakadaʔ (-taʔ), `naadaʔ (-taʔ) V; nakkame Pst Hel, da-inf nakade Krk; nakkamõ, da-inf nakadõ San Krl

1. mingi tegevuse juurde asuma; uut olukorda alustama sääl nakati katust `lü̬ü̬mä Trv; ommeń ommugu nakkami sitta vedäme; ku munele naks, lää laḱka takst (tagant), ari lää ilusess Hel; `kümne `aastaseld nakassiva koolin `käimä; paĺk nakanu `liikma `samle säĺlän, noh, piḱk suur uśs nigu paĺk Ran; lassi kõtuli, siss nakassi nellä käpä pääl ronima Puh; mes te ajast viidäte, nakake tühü; mia naka viśt esätsess minemä, vundsi nakava kasuma Nõo; nüid nakaski `saotama Võn; kuuskümmend `aastat tagasi `naksiva puu`vankri kaduma Ote; t́ä naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ Kan; sõ̭s võt́i plaani ette, et mul ka vaja tõist ellu nakada elämä Urv; nakka tühü Rõu; ei tiä˽kas ta pańg um `naano `ju̬u̬skma vai; ärä `naaku minno `pilkama Plv; lei jo `piĺve ja naass sadama; tu̬u̬ um sisaligu hanna `jäŕgi naet (hakatud) `kutsma, um sääne nigu sisaligu hand Vas; nakam jo˽`päivä nägemä, pilveʔ `kaosõʔ, ilm selehüss Lut

2. väljendab mingi olukorra, tunde, meeleolu tekkimist küĺm nakass, ihu `oĺli kõik kananahan Ran; miul nakass tast alle mi̬i̬l peris Puh; piäb ärä `sisse minemä, miul nakap jahe; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi Nõo; mul `naksi häpe, timäl mitte medägi Har; kos noh timäl küĺm või naada, täüs ku puuḱ Räp

3. a. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi külge, kinni jääma nakkap ümmer kaala Trv; kes neid (mesilasi) ei putu, ega noele `külge ei nakanava (ei nõelavat) Ran; nii küĺm põhi tuul, `õkva nõna `küĺge nakap Puh; puder om `põhja nakanu; ega `õige `õlma ei naka `üitsegi vns Nõo; tema `amba nakasõ `kõiki `paiku (salvab igaüht) piltl Krl; putr om kõ̭iḱ paa `perrä nakanuʔ Har; kala om [võrku] `naanu; hüä peenikene võrk, kohe kala `hüśte nakkass Se; muŕdik nakass kaala munu Lei b. (meelde jäämisest, aru saamisest) ei nakaʔ talle raamat Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal - - pähä ei nakka Hel; telle midägi `küĺgi ei nakaʔ - - tä [on] vana puupää Krl; piät pääd nõrgutamma - - inne ku ta sul `mi̬i̬lte jääse ja pähä nakass Räp

4. a. mõjuma, toimima, mõju avaldama ku `mińti kohegi, siss rinna piimäge tõmmati latse nägu üle, et ega siss ärä ei kahete, kuri silm ei nakka Trv; ta om nõnda kõva, miu ammass küll ei nakka tas Krk; karm om pähä nakanu Hel; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; vassar ei naka kivi `küĺge Puh; ta‿m nii valluss asi, et `süämede nakap (poja surmast); leevä koorik om nii kõva, et ammass ei naka `küĺge Nõo; kurjaʔ sõna ei nakaʔ manuʔ, ei saaʔ midägi tetäʔ `õigõlõ inemisele Har; kae, kumarusi alate olõt, nakass `säĺgä (jääb kangeks) Plv; mi joud nakka ai śjoolõ `tü̬ü̬le `küĺge (jõudu ei jätku) Se; tu [tuul] nakass `šüämneni läbi Lei b. (joovastumisest) naese ja viin nakava kõege kõvembide pähä Ran; ei ju̬u̬˽ma `viina, mullõ nakass pähäʔ Har

5. mingile tööalale asuma temä `ollev kaupmehess nakanu Trv; ma oĺli kaŕa`põlgja ja sõss `naḱsi sulasõst Räp

6. tekkima, algust saama reie luu nakab põlve mant, lääb seeniss kui `perseni; laastu katuss nakass enne, kui `sindre `lõikajit vi̬i̬l es ole Ran

7. teistele üle kanduma, nakkama mulle ei nakka `üt́ski `haiguss Har; `herneʔ nakasõ tõsõlõ Plv; Kes suidso tarõh ommaʔ ärä˽suidsotõdu, noile `paktee·ria˽`külge ei nakaʔ Räp

8. pääle nakkama 1. algama; alustama märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle; veerest nakati `pääle, kuhjapesä poole kokku `riibmä Ran; pühäbä nakass sünnipäiv `pääle, nüid käip kõ̭ik nätäl; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle Nõo; ei tiiä, mis kellä `aigu etendüs pääle nakass Har 2. tegema, ette võtma poolakidega põle kedagi `pääle nakata Trv; ei tiiä, mes `pääle nakata Nõo; Nood́õlda olõ õs midä pääleʔ `naadaʔ Rõu 3. suuteline olema, toime tulema minu veli taht toda talu `osta, aga ammass es naka `pääle Ran; si‿m nii kõva, et viil ka‿i naka `pääle; miu jõud ei naka küll tolle `pääle, t‿om `väega kalliss Nõo; vasta nakkama vastupanu osutama; mitte kuuletuma temä nakanu `vasta, klobinu mehe läbi; si̬i̬ ei kuule sõna, nakap `vasta Nõo; [ta] naśs `vasta, saadõdi `soldaniss Rõu