jonnima`jońnima (`jonnima), (ta) jońnib (jonnib) KhkVllTõsHääSaaKosIisMMgLaiPltKJn; `jońma, (ma) jońnieL; `jonnima, (ma) `jonninRkiuslema, oma kangust, kiusu ajama, kangekaelsust osutama, oma tahtmist peale suruma `jonnib `vasta, ei akka midagi tegemaHlj; midä sa `jonnid minugaLüg; Mańn kolõ `kangõ `jońmaKhn; Jonnib nagu üts tit́aVän; ku taha, `oska ma ka `jonniHää; kül‿sie jońnib täna, ei jää magamaJMd; mõni laps jońnib, jońnib, on nii pahur laps, ei seisa `kuśkilPlt; Jonnib nagu vihastaja laps Vil; nakap `jońma, pikäli maan ja sinine ku joovikNõo; üt́svahe tä `jonnõ, es sü̬ü̬ʔRõu; ei jätäʔ umma `kiusto `maaha, jońn `pääle edeseRäpVrdjonima, jonnitama, jonnitsõmma, junnima, jõnnima, jännima, jönnima