jongutamajongu|tama (jongo-) RisKodVõn(-tamma) Ote; `jongu|tama, `jongotam(m)aR 1. riidlema; sõimlema; torisema; jonnima; haukuma ärä `jonguda, kui olen `alba `teinu, siis `ütle kohe `välläVNg; `Veskilised `läksiväd `kõrra perä ise`keskes `jongotama; kuer juo `jongotab `õues; üks `kiisklemine `ühte `puhku ja `jongotamineLüg; midä siä `jongodad sitta süü perästVai || segast, mõttetut juttu ajama kõnõlõ, et aru saab, mis sa jongutat tanVõn 2. võngutama; liigutama; rabelema; looklema jongotab `lauda, ei lahe kirjotata; ärä jongota pingi `õtsa piäl; mõni käib kahele puale – si̬i̬ käib ja jongotab; ti̬i̬ ti̬i̬rotab ja jongotab kõveriteKod; latsele üteldas: ärä jonguta nii paĺluOteVrdjonksutama 3. seksuaalakti sooritama küll täna `üösi jongutasin `kangestRis