Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
jalajas jala|jas g -ja Jäm Ans Rei Hls Krk(n -jess, -je g -je) Ote(-jass) San(-jõss g -jõ) Krl(-jõs g -jõ) Rõu(-jass), n jälaja Rei Phl/ja-/, jala|i g -ja Trv, jallai g jalaja Hel Võn Kam San(g -je, -jõ) V(d́allai Lei; g -je Räp) = jalakas jalajit `tu̬u̬di mõtsast `loime päält Krk; jalajal omma suure laja lehe Ote; jallai om `hõlkse ei olõ nii kõva ku künnäp̀ä Har; kõdarit tet́ti tammõst ja `saarnõst, jalajast kah Rõu; jalajest paańütadass `lu̬u̬kõ Räp; meil om aiah hot́ maja pan˽pääle sääne jallai, väega kahhaŕ ja `häitsess Se
kadajas kada|
ja Vai,
kadai Trv,
katai Hel Ran Võn Kam Ote San V(
kattai Kan),
kada|
jas Kuu Jäm Saa Hls Krk,
-jass Pst T, g kadaja;
kada|
jess g -je Krk(n -je)
Hel(g -jõ)
San Har,
-jõ San Krl;
katsai g kadsaja Kra 1. kadakas (puu) Punased `hiuksed ja kadajad ei `kasva hüä maa pääl Kuu;
kadajel kübene ja oksa;
mis paiga mõts om, sääl kadaje kasvav suuress;
kadajess `tolmass ku `äitsness Krk;
ta om väegä äkiline ja käre, nigu kada˛eass lääb `kõrbuma, kui tigedäss saab. säristäb nigu kada˛eass `vasta Ran;
kadajass om ää tuleläeduss;
meil `toova ike `tru̬u̬pe puhastada kadajit;
ku kadaja tolmassiva, siss külveti `tat́rigu Nõo;
kadajide sian kasvap leppä Kam;
mõtst `lasti `tuvva kadajit länikide `sisse, ki̬i̬b vesi pääle, siss sai anumille ää magu;
sääl kasvassõ mõni kuus ja katai Ote;
kadaja omma˽mõnikõrd `väegõ maŕjatsõ San;
Puu anumid avvutõdi keevä vii ja kadajidõga Urv;
t́särises ku katai `kõrbas (kurjasti kõnelevast inimesest) Krl;
ku murd muil puil, sõ̭ss katsk ka kadajil Rõu;
vihaśs inemine kärisess nigu katai Se;
kada˛idega `sautas liha Lei2. kadakapuit`Talvel on `oite höä kadajuiegä `ahju küttä, ragiseväd küll `palju, vade `ahju tegeväd tuliseks Kuu;
puuratta aisa olli kadajast, aia vitsa, korvi varuse, pakkäglä pulga Krk;
lepä teivä [suitsu]lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv Vrd kõtai