[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

ingver `ingver Vll Rei Mär KuuK(‑k‑) Plt, `inkver, ‑är, `ingvä(ä)r Kuu, g ‑i; n, g `ingveri VNg Jäm Khk(‑k‑); g `ingveri Mar/`e‑/ Trm Kod, ‑e Muh, `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|vi̬i̬r, ‑vir g ‑vere Nõo; inger|vi̬i̬ŕ g ‑veere Plv; -`ingvi̬i̬r Kan; n -`ingveri Emm; pl -`ingverid Mar, `ingrid Rei
1. (taim) a. harilik näär (Pimpinella saxifraga) `ingvere `juuri oo `parkas põesaste all; `ingvere juured, nee pannasse viina `sisse [jooksvarohuks] Muh; `engvere juure olevet `süäme valu rohi. `engverel om purganti `mu̬u̬du lehe, arvebe laia jämme lehe kundsu Krk; `eńgvere `juuri mia vanast panni viina `sisse, ku sehen valu `olli, siss võti toda `eńgvere juurega `viina Nõo; ingerveere hain, juurõʔ Plv b. soo-piimputk (Peucedanum palustre) Kuu
2. apteegiravim (hrl hariliku nääri kuivatatud juur) `ingveri kaabidaste `silma Jäm; `engveri telgad Mar; `ingveri juur, koabivad `silmä Kod; `apti̬i̬glin müvväss ka `eńgvere `puĺbret Nõo
3. (väikesest kogusest) Toid sidä `leibä `lauale `ninda `inkväri `ohtu Kuu; `anda justkui `ingveri VNg; nõnnagu `ingveri iva and Kod; ku‿ta annab sulle midägi, siss annab `väega veedi nigu `eńgvi̬i̬rd jälle Nõo

nupp nupp g nupu eP(-o Kod) M hajusalt T, Rõu Se, nuppu Hlj Lüg Jõh IisR, nubu Kuu, nupi hajusalt S, Hää Har Rõu; nuṕp g nupi, -ṕ- Nõo Kam San Rõn V; nuppu g nubu VNg Vai; knupp g knupu Ris

1. a. eseme ümar vm kujuga tipmine osa raamsae nuppust `kierettä sae `lehte Lüg; rätik oo `oeti nupu `otsas; kunningal peab kepi nupp olema teemandist Khk; `ankru tutil oo nupid `otsas, nupid ep aka `pöhja `kinni Mus; aseme `samba `otsas koa nupud Vll; Mõnel oli `katla kaane peal nupp Pöi; Ariliku tingaga mastil äi ole nuppu Emm; kepi nupp tuli otsast ää Mär; Mõnõd tegäd sängü sammastõ `otsa nupud Khn; sängi nupud, mes iluduse aśjad `piäle testod Kod; mul oĺl ka nuia otsan nuṕp Har b. kark, näsa poiss tegi lasnale nupu koa `otsa Jaa; vigla varre nupp Krk; `lapju nośu ehk nuṕp San; `laṕju `hannal nuṕp otsan Krl; kos‿tu nupiga vikl om jäänüʔ Har
2. (pool)kerajas, kooniline ese, moodustis a. tomp, mügar, kühm karduled - - ajavad kueva ajaga nuppa ja `punna `külge Mär; `kärpseseened oo mürgist, punatsed, `valged nupud peal Mih; kammeljadel on knupud `seĺgas Ris; nupud `piäväd `lahkess `ki̬i̬mä, `kiissel piäb õlema klaar Kod; kevadi maa õitseb - - nisuksed nupud lööb, nigu uśsikesed üless aand Plt b. vinn, punn; kubel need `visked olid arjased, nisused mustad nupud Rid; arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; Väiksed nupid, mäda pää `otses, neid nuppisi ei tohe pitsitada Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse Juu || (munanditest) oinas on see, kellel on nupud ää leigatud Pee c. nööp puu `pöörad `pükste ees, kuld nuppud `kuue ees Hlj; `enne vanasti olid nupud, isi `oskasid valada - - sulatati tinä, valati vormi `sesse Juu; `õmble mu kasukalle nupud ette JMd; nupud pudenevad maha, korra pistetud lõngake läbi Äks; need on aasad, mis nuppudesse käivad Lai d. mängunupp `Tampka nupud olid `jälle puust `välja `reitud Pöi; ruudide `piäle pannasse nuppa Tõs; Kas sa eile nuppu käisid tõstmas (malemängust) Tür e. tikitud paksend `käiste `trümpide `pεεle - - löŋŋaga `tehti `valmis, `valged tagid, sedised nupud Jäm; `käised - - pεεl oli löŋŋast nupid Kaa; `Seuksed ristilesed ja aralesed `oĺlid ka, täpsid või nupud `otstes (särgikirjadest) Hää; Seereköüdüseʔ - - nooĺõ tet́ti vi̬i̬l langast nuṕiʔ (tutid) `otsa Rõu f. (millestki nupjast) puu `külges kasvavad kut nupud (pahast) Vll; mina tahan aga punasid nuppa (pilvikutest) Kod; jälle sai puraveki nupu Krk; mõni rõevass om jälle `tiṕline, tipi nigu nupu pääl kõ̭iḱ Nõo
3. pung või õis; kupar, tõru vm muu vili linudel, ku `küpsest `saavad, siis on punased nuppud `külles Lüg; `Tammel on nuppud, `enne on `õiled Jõh; `latva `otsa `kasva üks nuppu, nubu sies on `siemened (linast) Vai; `ounbude `öitse nupud `aksid just `lahti minema Khk; kobra `lehtede nupud on rässid Vll; jões kasuvad küll rohud, nupud `otsas Muh; ärjabä ein `üita, on punased nupud Rei; linad `kasvasid kui lipud, kubarad ja `kuldas nupud Phl; takjal oo suured karosed nupud, mis `kinni akkavad Mar; [metssead] söövad tamme nuppusid Kul; `valge ärjabä ja punane ärjäbä, teesel‿o `valged nupud `otses, teesel‿o punased Vig; sojaga läävad paari päevaga nupud `irvi Saa; õied `aavad nuppusi `väĺlä Ris; `kartuli nupud on vekesed munakesed pialiste küĺjes Trm; õõnap̀ud one nupun, kased urvan Kod; see nupp lääb ju `lahti KJn; lehe nupu tulev alle `väĺlä Krk; `päh́kne tuleva nuppega maha Puh; ku ädäläle ei lasta `karja pääle, siss om nii ilusa nupi, `äitsäss nigu üits lilli meri; lõeguti nu̬u̬ nupi vai pää ärä - - kuevatedi ärä, tambiti kańep `väĺlä Nõo; pudsu om uhaku nupi otsan, tuul aap pudsu `väĺlä Kam; nõiakõllal um nupu seehn kõllanõ tolm Rõu; `hambahaańa - - nupuʔ saisvaʔ kõrrast rinnah kui `hambaʔ Räp; `häerme nuṕi omma jo väläh Se
4. pea; mõistus, taip Tä on hüä nubuga, ei sie `kussagi `kimpu jää Kuu; mul on üva nupp pääs Hlj; ei õle `õige aruga, nuppust nikkastand (peast põrunud) Lüg; Mies ise suur, aga vahi `missike nupp `õtsas IisR; Taal on juba nuppu Pha; kessel oli ea nupp, tegi `valmis, teised said lugeda ja naerda Vll; Teine `äigand teisele kiviga nupu `pihta Pöi; Kui asi sitasti leheb, void nupu kauta Emm; Kas so oma nupp siis äi noki Rei; tääl oo tark nupp ots, mes see nupp kõik `kinni võtab Mar; ei ole ead nuppu Var; nut́ikal lapsel on iki nuppu otsas Saa; `löödi nupud otsast ää Kei; sul on ike tubli nupp `otsas JMd; No on ea nupp loodud, et neskeste naljadega akkama suab Trm; tämä one nuposs ärä, aruss ärä Kod; selle mehe nupp on alb Ksi; tal on nupp `õige koha pial Lai; egäl oma jagu nuppu Krk; ää nupp om, kes `oskas kikke kõnelde ja seĺlate Hel; aŕk all, paun pääl, paona pääl riśt, risti pääl nuṕp, nupi pääl mõts, `valge `pääga poiss aab eläjit mõtst `väĺlä = jala, kõtt, käe, pää, `juusse, pääari Nõo; Sul um taa tark nupp otsan, taa võtt kõ̭iḱ kińniʔ Rõu; Nupp i̬i̬h, nu̬u̬ĺ takah, hiire`keldre `keskeh = kaśs Räp; śjool mehel om nuppu Se || tuli sügise nii suur sadu - - kuhjadel [ainult] nupud olid väĺläs Äks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur