jaoline`jao|li|ne (-le|ne) Rei(`jaulene) MarVar/jau-/ PäKodKJneL(-lõnõKrl, -linõSe); `jäo|li|ne (-lene) Sa(`jäu-) MärKoePlt, g -seePHlsPuhSanVas, -tseTõsHar, -dseRäpSe 1. osasaaja, osanik Ma oli ka üks paadijäulineJäm; ma selle asja `juures ka `jäuline; varub kohe `jäuliseks `juureKhk; ma ole koa selle `jaolene, tahan koa sahaMar; ja siis need, kis seäl `jaulest oo, `ootasid seälVar; nagu `jaetasse kedägi, egäüks tahab `jaoline õllaKod; `vaata mul `jäolestPlt; ma sai ka jaolisessSan; timä taht `jaolinõ ollaʔSe || masina ühisuses on muist kahe `jäulissi, muist ühe `jäulissi [osanikke] Khk 2. [mitmest] osast koosnev; [mitme] sugune käbalas, sehoke `jaolene, aga tä on iaPJg; kahe jaolene maa oo pooless `võetudTor; `piibel on `mitme jaoleneHää; sie kuoĺ on kolme jäuleneKoe; esiʔ jaoline (teistsugune) Vas; tatõŕsäläʔ omaʔ katõ `jaoledseʔ: sińtside ja kõllat́sede häelmedegaʔRäp; `mitmõ jaoliist [kangast] sa kuatSe Vrdjaguline, jagunik, jaolik, jaomees, jaonik