Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
jant1 jańt (
jant) g jańdi (
jandi)
Pha Vig Var Khn Aud Vän VMr Kad Trm Kod Äks KJn SJn Vil eL(p `jantu Se);
jäńt (
jänt)
Khk Mus Vll Lä Hää Saa Ha Pil1. vigurdamine, hullamine; sekeldus, õiendamine; tüli, pahandus jäta sa öige see jänt järele Vll;
alate üks jańdi pidämine Kod;
siss `tuĺli si̬i̬ jańt säl ette ja akasid kohot `käimä viimäti KJn;
kudass si̬i̬ laada jańt sääl olli Krk;
oi sedä `janti küll, mes säl `olli, kõ̭ik `olli nigu puder ja `kapsta segi Nõo;
ka koss om jańt maidaga Urv;
noorõʔ `naksi `jańti tegimä Krl;
niimudu tu̬u̬ rehe jańt oĺl `väega rassõ Vas ||
ebaharilik; huvitav Nii jäńt kot́t, mis ta ostnd Khk ||
fig ehalkäimine –
Vil Trv jandin `käima;
Neĺlabe `õhtu läävä poisi `janti Trv2. kelm, vigurimees üks va laiva jäńt Vll;
Neskeisi jutumehi üiti:
jańtmees, nii kui vana jańt oma juttudega Trm;
kuradi jant olõt sa külh Plv;
oi, olõt sa jant;
säne mehejańt, arädu;
tu̬u̬ oĺl `väega suuŕ jant;
mis sa `jantu kõ̭nõlõt Se Vrd jandal,
jannat 3. raha, vara sel va `jänti ikke oo Rid
jant2 jańt g jańdi SJn V1. jändrik, okslik puu; oksakoht puul [puu on] köńt ehk jańt SJn;
puujańdiʔ;
vana jańt om, ei `lahkõ Urv;
puujańt – katõ halo piuʔ, ni‿et sülega võttaʔ Se2. suur inimene v loom sõ̭ss tapõti sikk ärʔ, tet́ti sikajańdilõ ots Rõu;
tää suuŕ inemisõ jańt om Se Vrd jont2,
junt2
jant3 jant g janda väike puust leiliviskamise nõu sanna jant Võn