jalus2jalus(s) KuuLügJõhIisRJämRidHääJürJMdJJnAnnVMrKadVJgSimIisTrmPalÄksLaiPltKJn; jälusRei 1. (jalgade) ees, juures, all; figtüliks; takistuseks, koormaks Joba se olis sen `tütrigu ärä ottand, vade `toine poiss on jaluss iessKuu; Kakerdab säel inimeste jalusIisR; Mes sa tuuseldad mo jalusJäm; sa kuer oled mul jalus ees, mine minemaAnn; pinsak on jalus moas, võta ülessTrm; || fig [kellegi] meelevallas et ma küll sõja jalus põle old, aga eks oli `puudust ikka kaJJn; sii tüdrek on juba ma˛ilma jalusKJn 2. jalgade ümber v küljes `kammits jalussKuu; obesel - - preid jalusÄksVrdjalgus, jalun