jala|täis 1.samm; sammuvõrd; jalatalla suurune [maa]; jalalaba pikkus; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte tie väga sant, ei saa jala täit `sõitadaLüg; siä‿t tohi jala täid `meile `tullaVai; pole jala täit `tühja maad änamKhk; tä ikke asjaks koa juba, lühendab ikke so jalatäied ää jubaMar; `kirkus ei oln mette üks jalatäis `ruumiRis; löhendasid mo `sammusi koa, mo jala`täisiJuu; ei lähä mitte jalatäitVJg; ike õlin `kärme ja `krõksjas, ma enese jala`täisi ei pannud `kaĺlissKod; oss mul ollu üits jala täüs `maadigi; ei jõvva jala täüt ääp `astu edesiKrk; vanõmbat inimesed mõõdiva [päikese] `varju, et mitu jalatäit ta om. seda`viisi `kaeti kellä `aiga; piḱemb inimene, jalatäis kah piḱembRan; ei olõʔ jala täüt maadPlv; [laps] jalatävve võtt tagasi vanal inemisõlSe || figta (laps) ike jalatäiess mul, õiendab `mitmed aśjad äräKod || [hobuse] jala täis [naelu] kogus, mis on vajalik hobuse ühe jala rautamiseks, 8 naela mõni võttab jala `täie `naulu, mõni kahe jala `täie. igas jalas käib kaheksa `naulaLüg 2. reha ja jala abil kokkuvõetud kogus (kuiva) heina, lõigatud vilja, reha-, hangu-, sületäis puar kolm pihutäit [rukist] sai kokku korjatud ja `kinni `seotud, sie oli jalatäis; paar jalatäit, siis oli mul [rukki] vihk `vaĺmisVMr; eśti oli pihutäis, siis jalatäis, siis vihkSim; suivili oĺli, mõni `ütles `parmad. jalabäl `aeti rihaga kokku, jalatäis jaSJn; niidetu aena võtat jala`täide ~ jala`täisi kokku, siss panet unikudeNõo; rondist `võeti [hein] jalatävve `viisi, `pańti rukka; rihatäis vai jalatäis, tu̬u̬ om üt́s, rihaga `võeti kokku jala `pääle; rehe rihaga `võeti [vilja] kaar kokku, pää ütele poole, tüve ütele poole, mitu jalatäit `pańti kokku puutävves sis `viidi rõogu manuKam; Sõ̭ss `võet́eva linaʔ rehhiga jalatäüte üles ja köödete kuppoRäp; jala`t́äüsi om hüä `kuurmahe ja `sarda `pandaʔ; tulgõ teḱke jala`t́äüsiSeVrdjalaline, jalandane, jalandus, jalantäis