[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jalas1 jala|s g -se S(excl Muh; n, g -si Jäm Ans; jälas Vll Pöi Hi; -sõ Khn) L HaLä Jür Jä Ksi VlPõ, -kse Kuu Hlj VNg Vai Kei Kos Amb JMd ViK Plt, -sse Jõe RId Muh Lä Iis Kod; jala|ss g -sse Hää TaPõ(excl Kod) KJn Pst Hel T Krl, -se Hls Krk, -sõ V(n -śs Plv Lut), -ssõ Võn Kan Räp, -ssa Trv, -sa Rõu; d́ala|s(s) g -s(s)õ Lei a.  talvesõiduki (ree, saani, kelgu vms) osa: kaks paralleelset eest üles painutatud puud, hilisemal ajal ka rauda, millele sõiduk toetub ja millel libiseb rie jalakse `küĺles on `tallad Kuu; kena kui kelgu jalas Hlj; kui jalakse rind `katki `lähte, siis onegi `otsas; rie, `saani, `kelgu jalaksed VNg; jalassed `painutatti ikke ise; jalasse `paine pakk; jalasse all on viel `rauad Lüg; jalakse `painu Vai; vanasti `eeti puu `talladega ree jalased olnd; `körge ~ järsu joosuga jalas Khk; jalase ots piab ikka kõver olema, kutsutakse ree kärss Pöi; jalased `piavad `keskelt vähe `kummis olema, siis oo ia `kerge; ku regi `ümmer lääb, siis oo teene jalas `rohkem räsas Mih; jalaste `sisse käibad kodarad Nis; jalakse `tõusandes JMd; tammepuu jalastega regi VMr; jalassed ot́siti kõverad puud metsast, vahel juuriti; vanast old jalassed õige tugevad, kui rege ei rautatud Lai; sel jalasel om ää `tõusmine ~ tõus Krk; kui jalass läbi `kullu, s `panti kõeo puust talla ala Ote; ma `karga jalassõ `otsõ pääle Räp || (eri jalasetüüpe) `juurinõ jalaśs Plv; juuritud ~ kasvanud jalas juuritud puust loomuliku kõverusega jalas `kasvand jalassed, kõverad `kasvand kõhe Lüg; isekasond jalas mes juuritod oo, mes täis kasond jalas ikke oli Mar; kasund jalastega regi Vig; juuritud jalas, kasund puu oli Mih; juuritud jalased põle aśsad kedagi Tor; `kasvand jalased Nis; mul omal koa on lakas peris kasnd jalastega regi, jumala paenutetud; juuritud jalastest tehtud regi einavedu tarvis suvel Trm; kasunu jalass Plv; kasunu jalass `saadi kõõv́opuust, saarõl om juuŕ `pistü maa `sisse Räp; kallatud ~ koolutatud ~ murtud ~ painutatud j. painutatud jalas `painetud jalast `üölla Jõh; nüid ikke kallatod jalastega tehässe reed Mar; koolutud jalast saare puudest Mih; `murtud jalased HMd; kallat jalased Nis; nüid on old kallatud jalased Kei; minul on `praegu viel üks paar jalakseid lakas, mis on viel isa `aeksed painutetud jalaksed VMr; paenutetud jalass nisamute kasest ja saare puust Trm; painutõt jalass Har; painutõt jalass om iks painutu; kerä `pääga jalass Räp; keeräśs `pääga jalasõʔ Se b.  mitmesuguste esemete (nt adra, toobri vms) vedamise hõlbustamiseks nende alla kinnitatav laud eistokkid on `väiksed `jullad. neil on jalassed all - - ia vedada `müöda jääd Jõe; `tuuri jalasega tuuasse vett. jalas pannasse `tuuri `alla Tõs; mõnel om puu tettu ja raud `sinkli pääle lü̬ü̬d, si̬i̬ pandas adra ala, tu̬u̬ om adra jalas Ote; pluga jalass, jalass om tuu kiä lasõ‿iʔ timmä süvästele, mink pääl timä sõit Lut || adra jalas (raudadra saharaua alumine serv) Kod || isa kävi `metsäst `etsimäs `kätküve jalaksi Kuu; jalasäĺl Trm c.  pl suusad – Lut Vrd jalane

jalas2 jalas R(-ss Vai) Jäm Khk Muh Hää Saa Kos Jür JJn Ann Koe VJg Sim Ksi Lai VlPõ, jälas Emm hrl ühendis [püksid, saapad, sukad jne] jalas karbused jalas Khk; pätid olid jalas lagun Muh; karva `nahka `pasled olid jalas Kos; on ühed igavesed korikad jalas, `pasled ja narsud Jür; takune seelik oli seilas, kaltsud jalas jahja labajalas olid tallukad ja viisud Sim; [Käib] justkui viisud ~ pastlad jalas (lohakas kõnnak) Lai; `paĺlad kingäd küll jalas Kõp; nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil || `talvel `käivata `suksed jalas || fig ei õld püksagi jalas (vaesest inimesest) Lüg; püksid naise jalas võim naise käes Ei säel majas `korda ole, kus `püksid `naise jalas IisR; Majas aa püksid naise jälas Emm; sel mehel on püksid naise jalas Ksi; seal talus on püksid naise jalas Plt; kuresaapad jalas paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas Lüg; kui kure`saapad jalas - - määriti rasvaga ja mageda `võiga Sim; kevade on lastel kure`saapad jalas Plt Vrd jalan, jalgas, jalges