jalaline1jalali|ne g -seJõeHljKadsirbiga lõigatud vilja peotäis; väike sületäis hagu `leikas jalalise, vihu `piale ja `kińni; jalaline, kiin `alla ja `jälle `tõstsid au kubu `pialeJõe; `enne leigatakse vili jalalisesse, siis nied jalalised `kantakse kokku ja `siutakse `vihku, mitu jalalist ikke koe läheb `vihku KadVrdjalandane, jalandus, jalatäis
jalaline2jalali|ne g -seJMdTrmT, g -tseV(n -nõPlvSe), -leneMuhRei(jäla-) Plt, -lõnõKrl 1. jalgadega varustatud koĺmjalg on kolme jalalineTrm; puḱk `lü̬ü̬du puu `pulkest kokku, iks nii `mitma jalaline, viis ehk kuus `jalga nii kudass `johtu; korat kolme jalaline, raud`amba suun (= voḱk) Nõo; härm om `katsõma jalaline, timäl om katõsa `jalgaHar 2. jalgadel seisev, kõndimisvõimeline olen ikke veel jalalenePlt; `aige õi olõ vi̬i̬l jalalõnõKrl; lat́s um jalalinõhvPlv || rassõ jalaline (rase) Vas Vrd-jalgline, -jalgne 3. jalapikkune kuhja pesä olli, `lü̬ü̬di saevass `pisti, tollele `panti nellä viie jalalise toe `küĺgeKam; jalalise sülläʔSan