jahvatusjahva|tu|s g -seMärTorKosJJnVJgTrmTrvTLä(-ssNõo) San; -tu|s(s) g -sõV; -du|s g -seKhkReiKrl; `jahvadu|s g -kseKuu; java|tu|s g -seLügJõhIisRI; -du|s g -kseVNgVai; jauhatu|ss g -sõSe 1. a. jahvatamine se `veski tieb kaiksugu javadust, sel on kaiksugu javaduksedVai; rugi jahvadus oo parajete `keimasKhk; püüli javatuse päävIis; [mölder] võtab jahvatuse iist mattiTrv || figPükste jahvatus (lapse karistamisest) Kuub. jahvatatav; jahvatatu, jahvatamise saadus `veski käi, nüüd on `palju javadust `tuoduVNg; mis jahvatus sul ooTor; suur javatus eden, ei suanud `kõrdaKod; Jahvatus tulõsi `veśkillõ viiäʔ, kõ̭iḱ om joba otsanUrv; Tiidsal `võetass `vasta kõ̭gõsugumast jahvatust; sulahanõ tuĺl jahvatusõga `veśkiltHar 2. lobisemine siu javadust ei enämb ei taha `kuullaVai Vrdjahvatis, jahvats