jahvatisjahva|tis g -tiseVllKseKos; -dis g -diseKhk; -tes g -teseMarMärVigRisHMdJMdKoePltPuh, g -tseKJnVil 1. a. jahvatatav; jahvatatu, jahvatamise saadus kas `veśkil oli täna ka paĺju jahvatestMär; `viisin jahvates `veśkilRis; jahvatakse liht jahvatestHMd; mul on jahvatise `viĺla kaks kot́ti; lase ma lasen oma jahvatise läbiKos; `veskel on kõiksugu jahvatestKJn; terädel on kiid jahvatse juuresVilb. jahvatamine oli suur jahvatese kord eesMär; jahvatese kord tuli minu kätteJMd 2. lobiseja sa nao va sur jahvatesMar; on üks va jahvatesKoe; küll see aga on jahvatesPlt Vrdjahvats, jahvatus