[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 3 artiklit
jaht1 jaht (jah́t) g jahi üld (n`jahti VNg Vai, jast van Kod, d́akt Lei; g jahe Tõs Tor, jahõ Khn); jäht (jäh́t) g jähi Pöi(n jaeht) Muh Emm
1. küttimine, jahipidamine; jahiseltskond siis `pieti jahid iga sügise VNg; käib jahi pääl Lüg; Jänesid aa vehe, nendele pole lubat jähti pidada Emm; `eńni ika moisa isandad `käisid jahil Ris; krahv ja krehvin läksid `jaśti Kod; kusa jahil olet ilma `luata, siss saat sa `trahvi Nõo; lät́s `mõtsa `jahti; ei nimä ni ruttu rebäst jahin kätte ei saaʔ. repän väsitäss ruttu jahi välläʔ Har; mõtsah `jaht́i `peetäss Se || fig `käisin `piira jahis; lähän `piirda `õtsimaie, `piira `jahti Lüg; ma pidasi küll selle `pεεle `jahti, aga ikka jähi `ilma Khk
2. sekeldus, jändamine, õiendamine; hullamine, mässamine; kisa, lärm; tüli, nääklemine küll oli `jahti selle asjaga Pha; [lapsed] pidävad alati `jahti sii Mar; linaga oli `jälle `jahti küll Tõs; muutku ole selle lehma `jahtis Aud; tuul läheb validaks, akkab täna `jahti tegema (s.t tormama) Hää; [lapsed] tiäväd nagu `jast́i ja `tõmmavad Kod; mis `jahti tii˽tan ajat (öeld lastele) Krl; Tüli tühä päält, jaht jahumati päält Räp; näil om jaht́ (tüli, riid) Se || hrl pl joodud `jahti `peeti. pulma jahid ja lapse `ristimene Pha
3. sugukihu, -himu, vastassugupoole himustamine; (loomadel) indlemis-, jooksuaeg lehm otsib `puĺli, on puĺli jahis VJg; koerte jaht́ (koerapulm) Pst; esätse `jahti mõistap ta küll (liiderlikust naisest) Krk; lita piab `jahti, kiḱk külä koera om `perrä `võetu Hel; `pernaene ei ole `uulnu, täl tullu esi jahid Ran; aja tüdrikiide `jahti takan Krl
1. küttimine, jahipidamine; jahiseltskond siis `pieti jahid iga sügise VNg; käib jahi pääl Lüg; Jänesid aa vehe, nendele pole lubat jähti pidada Emm; `eńni ika moisa isandad `käisid jahil Ris; krahv ja krehvin läksid `jaśti Kod; kusa jahil olet ilma `luata, siss saat sa `trahvi Nõo; lät́s `mõtsa `jahti; ei nimä ni ruttu rebäst jahin kätte ei saaʔ. repän väsitäss ruttu jahi välläʔ Har; mõtsah `jaht́i `peetäss Se || fig `käisin `piira jahis; lähän `piirda `õtsimaie, `piira `jahti Lüg; ma pidasi küll selle `pεεle `jahti, aga ikka jähi `ilma Khk
2. sekeldus, jändamine, õiendamine; hullamine, mässamine; kisa, lärm; tüli, nääklemine küll oli `jahti selle asjaga Pha; [lapsed] pidävad alati `jahti sii Mar; linaga oli `jälle `jahti küll Tõs; muutku ole selle lehma `jahtis Aud; tuul läheb validaks, akkab täna `jahti tegema (s.t tormama) Hää; [lapsed] tiäväd nagu `jast́i ja `tõmmavad Kod; mis `jahti tii˽tan ajat (öeld lastele) Krl; Tüli tühä päält, jaht jahumati päält Räp; näil om jaht́ (tüli, riid) Se || hrl pl joodud `jahti `peeti. pulma jahid ja lapse `ristimene Pha
3. sugukihu, -himu, vastassugupoole himustamine; (loomadel) indlemis-, jooksuaeg lehm otsib `puĺli, on puĺli jahis VJg; koerte jaht́ (koerapulm) Pst; esätse `jahti mõistap ta küll (liiderlikust naisest) Krk; lita piab `jahti, kiḱk külä koera om `perrä `võetu Hel; `pernaene ei ole `uulnu, täl tullu esi jahid Ran; aja tüdrikiide `jahti takan Krl
jaht2 jaht Jõe Kuu Hlj Khk Emm Rei Rid hv Tor, Ris; jah́t Mus; `jahti VNg; g jahi; jäht g jähi Emm; jäh́t Muh ühemastiline purjekas Pane `paadile jahitaglas `pääle Kuu; `jahti on `taklatu VNg; ühe mastiga oli jah́t Mus; vekse jahidega `käivad `Soomeski Ris Vrd jahi|laev, jaht|laev
jaht3 jaht (jah́t) g jahi võrgu-, mõrrakivi, jada vörgo jah́t; mõrra jaht Mar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|