[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jahe|leht jahe- Plv Vas Räp(jaahe‑); jahi- Har; jae- Võn San Kan; d́ae- Leiseakapsas (Cirsium oleraceum) mõtst `tu̬u̬di jae`lehti. musta `kapsa lehe San; jae`lehti koŕatass `tseolõ Kan; jaheleheʔ `sändseʔ hainaʔ – päält um roheline, alt `valgõ Plv; jaheleh́t kasus laǵa, peedi lehe `mu̬u̬du Räp; d́aeĺih́t mõtsan `ṕemš́šin `paagun kazvass Lei jahe|liha sült; külmtoit lihast, tangudest (ja kartulitest) [Pulma] edimädse päävä hummugus oĺliʔ alasi jahelihaʔ. tu̬u̬ oĺl sakõ `su̬u̬rma pudõŕ. sääl `keet́i neh liha ka sisehn ja lõiguti sõss pudru `sisse ku kõ̭iḱ pehmeʔ oĺl Rõu; kala jaaheliha Se Vrd jahelihapuder, jaheroog jahe|liha|puder = jaheliha Lehma sisikond sellest keedeti supi, millele lisati suurmid, kartuleid ning seda supi nim. jahelihapuder Rõu
jahelik jaheli|k g ‑ku = jahedavõitu ilm om `sände jahelik Nõo
jahi|kantsik nuut Jahikantsiku põimimine koos käepidega tunnistas `satlermeistri eri oskust IisR jahi|kinnas jahi `kindad on `kolme `sõrmega. `kolme tagumise `sõrme jaust on üks suur sõrm Jõh jahi|koer hagijas, linnukoer, looma ajav koer jahil jahi `kuerad on taas eri `muodi ‑ ‑ `lahjad, `pitki `jalgoga Vai; Marsiit `Koikla `möisast `anti jahi koer `sönna Kaali `möisa. säält se ́t ‑ ‑ jahikoira eest vahetati ää [siia ratassepaks] Krj; Kus igavene suur jahi koer oli kut ea mullikas Pöi; jahi koerad ‑ ‑ mustad kered, kollased siĺmad ja käpud Juu; Õõnes nagu jahi kuer Iis; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs (inimesest, kes alati on jooksus) Vil Vrd jahipeni jahi|kott (nahast) seljakott jahitarvete ja ‑saagi kandmiseks jahikot́id `selges, püśsitavaa·rid seal sees Juu; jahikot́il käib lakk `peale Trm jahi|laev = jaht – Jäm Emm
jahiline jahi|line g ‑lise hv Kuu, Khk Vll Mär Kos JMd Koe VJg I Nõo San(‑linõ) Rõu Vas; ‑lene g ‑lese Emm Rei Tõs Plt KJn Hls; ‑lõnõ Krljahimees jahilised tulad koerdega Khk; undi jahilene KJn; ei `tiiä kos meie jahiline nii `kavva om Nõo
jahu|kott rotid närind jahu koti `katki Pha; Pea `otsas kut jahokot́t (st uimane); Täna ta (ilm) on päeva läbi just kut jahu kot́t (st tuiskab) Pöi; ära jahu kot́i `õtsa istu Iis; punnaline jahukot́t Puh jahu|kraam jahuollus kańepist tetti `tömpi, `panti jahu `kraami seḱkä Ran jahu|käkk Jahukäkki tehakse sii `paergus, pisiksed liha pireksed pannakse `sisse; paljas kuiv jahukäkk (maitsetust leivast) Pöi; jahu käkid `tehti odra jahudest ‑ ‑ `söödi selle keedu vedelaga Lai Vrd jahu|pall, ‑pull jahu|käsi jahune käsi mõni teeb leevä jahu`käega, ei `kasta mäŕjäss Kod jahu|kört jahu `körti `pandud `lähkresse [teomehele] Kos; jahu köŕt on `mulle kohe erk Kad; [kama] veteĺ nigu jaahu köŕt; äripäävä söögiʔ oĺlivaʔ suurõmbalt jaolt ruvvaʔ ja jaahuköŕt; jaahu`körte keedete kesvä ja rüäjaahast Räp|| hapupiim rukkijahu lisandusega – Var Vrd jahu|leem, ‑lõnts, ‑plönn, ‑rokk, ‑supp jahu|laga van jahukaste too see jahulaga säält εε, ma söö see εε Khk jahu|lake jahu|rokk, ‑jook `sarvi`luomadelle `anneda jahu lakket VNg; sui ei sööt sigu `keegi. mutku `ańti jahu laket Pai; `Peńnele tet́ti iks jahulaket Rõn jahu|laudu ”hollandi veski teine kord maast arvatuna” – Var jahu|leem jahu|supp, ‑kört; ‑rokk Lapselt sai jahuleent lörbitud küll Pöi; `lauba omingo keedeti jaholeent `õhtoste kardulide `kõrva Mar; jahu leem aab kõhud `laśsi. `enne lapsed kasusid ikka aganase leba ja jahu leemega üless Kse; jahuli̬i̬m oli odra jahudest Var; ikka jahu lient `viidi põllalõ kua [kündjale] Khn

mahlakas mahlak|as Emm/-gas/ San/-ss/, g -a Pöi Tor Juu Koe VJg Trm Kod Plt Krl; `mahla|gas g -ka Kuu VNg/n `mahlaka/ Vai mahlarikas, mahlane puu on `mahlagas Kuu; `mahlagas `marja Vai; tuleroos, mahlagas, kui pöledab, `panta pεεl Emm; se ikke ea mahlakas kaśk, tuleb `easte `mahla Juu; paĺju mahlakid `kaśka Trm; mõni kõiv om `äste mahlakas, tiäst ju̬u̬sk paĺlu `mahla Krl || piltl värvikas Mahlaka jutuga, `ästi mahlakalt reagib Trm Vrd mahlalene

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur