jahejahe g -daR(g -jaKuu) L(jahõKhn) KIT; n, g jaheSVilMKamSanV(p jahe˛etHar, jahehetVas, jahehõtRõuVas); n, g jahõKrlVas; n, g jahhePlv; n, g jaahePlvVasRäp; jaah́(h) g ja(a)heVasSe; jahe g jahja ~ jahehõ p `jahja ~ jahjad ~ jahehõtHar; n `jah́hi g jaheLeia.avilu, külmavõitu kui tuuleöhk tuleb, on vähe jahemMus; täna oo `sõuke ea jahe ilm `loogu võttaTõs; ilm on läind jahedaksJMd; kui ilm jahedalle lähäb, siis one ta (kala) põhjasKod; `võeti pada liidi päält maha ja `lasti liiḿ jahesse minnäHel; miul nakap jahe ondeNõo; ilm nakass jahedale mińemä; ilm om jahess lännüKam; sann om jahess lännüʔSan; [kui ahi oli liiga käre] `laśti `veikese ollaʔ, nikagu `ni̬i̬lduss - - lätt jaahembahePlv; Külm es olõʔ, aga veitkene jaahe nakassVas; ilm lät́s jaahebastSe || kergemeelne, tuulepea `Sioksõ jahõda mielega inimest mte sua `uskuKhn; jahe miiĺ (pahameel) Vasb.s`vällä `mennä, sääl õled jaheda kääsLüg; kalaʔ keedete ärʔ, viide leemega `vällä jaahe kätteRäpfigsel on jahe taga (tunneb hirmu) Lai; perse jaah́ (surnud) SeVrdjahedane, jahetsõp, jahjatsõp