[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 18984 artiklit, väljastan 100.

a1 aa kirjatäht; häälik `oskand `ültse `tundnd [tähti], aad ega ied VNg; `saivad juo aa-pied `selgest, siis `pandi `aabetsist `vierimäie Lüg; aa oo esimene `pookstav Muh; Alliste olli vanast `aage Hls | (tähtede õpetamise vormeleid) aa, pee, akka pähe, kui et akka, `viskan lakka Lüg; aa pee akka pähä, kui ei akka, löö nuiaga takka Mar; aa pee aeda tee Juu; aa, aa akka pähä, suur raamat `sorka pähä, `piibel, `piibel pistä pähä KJn; (ei) iid ega aad mitte midagi iid ega aad `selle `kohta `kiegi ei `rääkind Jõe; sa‿i `oska siis iid ega aad `üöllä sääl, kui akkad arutama (kalade poolt puntrasse aetud võrgusilmi) Kuu; Kui ma seda asja kuulsi - - äi mina osand änam iid ega aad `ööda Kaa; Ma‿p tää senest mitte iid ega aad Rei; aa ja oo peamine otsustaja, tegija ega meil olegi ka `ninda `tüölisi `ühta, mina olen sie aa ja uo VNg; Ah sina siis oledki siin see aa ja oo Tür

a2 a (aa) R Muh Käi Noa Mar Vig Kir Vän KuuK Amb JJn VMr Kad Kod MMg Äks KJn eL( V)

1. aga, kuid, ent a. (lausete või lauseliikmete vahel) pisikene plekk `lambikene, a `sellega `tehti keik tüöd VNg; enne ristiti kojas, a nüid viiasse `altari ette Muh; isä ja emä lapsed o vennäd, a nende lapsed o nõod Vig; mis ta temaga (seebiga) teind oli, a ta oli kohe niisukene must JJn; nüid läit́s - - kosime, a ei ool `vastu võet Krk; nüid pisu`anda ei `lendä enämb, a vanast ollu neid küll Puh; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsass Kan; `tsu̬u̬ga parandõdass, a sukka piat nõõgõlma Rõu; Kaadsa oĺliva˽`veiga laja a `lühkeseʔ Se b. (iseseisva lause algul) a ot mina ei `kolbandki `sinne `kohtu ette `rääkima, muudkui vend käis VNg; a ken sedä `tiedä Vai; a pane angerjas pange `sisse vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; a uad, siis nied kiedeti ikke piimaga `jälle jah KuuK; a vot meie ütelsime Kod; a mis‿säld maha tuli Trv; a tõene kõhn ei lase endä üle võemust saada Nõo; a ku ma sõ̭ss käräti et, käpä˽mant Kan; aa maʔ timmä rõbahti; a kaarnass `ütless: minno rebäne havaśs Se; a to muidu, vastasel korralVõn Se a to kiä tulõ, ei kuulõki‿iʔ Se
2. adv aga `vihta taht́ a kodo viiäʔ, `tihka‿i viiäʔ Vas

haab1 haab g haava Kuu/`h-/ Har Rõu Plv Vas Räp Lei; aab HJn Kan, g aava SaLä Mar Amb IisK I Äks Plt KJn M hajusalt T, Krl, `aava Jõe Lüg Jõh Vai/n `aaba/, aaba Käi Mar Vig Krl Lut/h-/; n, g `aaba VNg; aav g aava SaId Muh Hi(h- Phl) L Äks Ksi SJn Vil Kam Ote San Se/h-/, aave LNg LäEd Mih(-be) Tõs Ris(-be); oab Kos HJn Trm, oav Pöi Kei Juu(v-) Koe, g oava; uab Khn Amb JMd Kad, uav Kod, g uava; vuab VJg, vuav Juu, g vuava Juu; vaab g vaava Trm Lai haab; haavapuit siel `kasva pali `aabu VNg; `aavast saa künäsi Vai; meie oues ep kasu `aabi Jäm; väriseb kut aava leht Khk; Aava `laudest `tehti vilja `vaatisi, koolutati sarja ja sööla keresi Kaa; Aava mähk on nii tuline viha Pöi; aaba lehed keik värisevad Käi; Minnakse lammastele aave okstest kubusi tegema LNg; (jänes) `aabe sees eläb, sööb aava koort Mar; aave lehel oo `amba jäljed pial Tõs; Uava südämed [on] enämiste määd Khn; aav on ilus puu, aga pude Saa; riagitakse, et vuava puud ei põle Juu; üle kahe ruumi`mietri mul on `pieneid `aabi HJn; vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; vuava puust tehakse tuletikkusi VJg; `aabasid küll metsas Iis; vana vaab ja kaśk, need on kõige `raskemad `juurida Trm; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; aab kui kuiv on, on vi̬i̬l parem kui kuuśk Äks; [värihein] võdiseb nigu aava leht Plt; suu om ninda mõrru ku aava ku̬u̬ŕ; täo om paĺlu tulekahjut, aava om punatse Krk; aava lehte pääle olliva lehepõnni maḱka, seivä aava `õkva roodsikuss Nõo; meil om siin `ümbre`kaudu su̬u̬, meil ei ole `aabu Ote; sügüselt läävä haavaʔ vereväss Har; haava lavvakõsõ˽`painduʔ ja olli˽`väega `valgõʔ Vas; haavaʔ omaʔ keväjä karvatsõʔ, siss `häitseseʔ Räp; jäneśsil kõ̭iḱ haava ossaʔ üred́üʔ ärʔ; haava makku ubinaʔ - - sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ Se

aabahutma aabahutma äkki haarama ta läpe es midägi, aabahut́ ärʔ ja lät́s Vas Vrd habahhutma2

haabane `aaba|ne g -se R(h- Kuu), -n g aavatse, `aavadsõ Lei; haabanõ Lut

1. haabne `haabased puud Kuu; `aabased mattid ja `sarjad ja puolvakkad ja. `aabasest `laudust `tehtud Lüg; `aabane `palki Vai; `aavadsõ pou tuaʔ (tuhad) Lei
2. (sinakas)hall, haabjasKuu

aaberuut aaberuut g -ruudi Kaa Pha, -ruudu Trm; aberuut g -ruudi Kär (taim) `meitel poiss töi aberuudi, pani `kasvama Kär; Aaberuuti kasutati söögi tegemisel, kuivatatud lehed ööruti puruks, siss pandi värske kapsa liha supi ja tangu vorsti sisse Pha

aabets `aabets Jõh, g -i Lüg(g -a) Vai Khn aabits kas `aabetsi tähed `selged juo Lüg; Enä, kukk `jälle Naanilõ (Jaanile) `aabetsi vahõlõ raha sjõtn (öeld väikese lapse lugema meelitamiseks ja pannakse salaja raha aabitsa vahele) Khn

Haabi haabi (sinakas)halli lehma nimi Haabi oĺl hahk lehm, vesi haĺl ja sinikass hahk oĺl kah Haabi Rõu

haabi `aab|i Nai, g -ja Jõe Kuu(h-) Hlj väike paat enne vanast `üeldi `aabi, `väikene `aerudega. `keskelt lai ja kaks `otsa teravad, pohi lame `niigu porand Jõe; pisikesed `laeva`paadid olid `jullad, `enne `kutsuti `aabjaks Hlj Vrd aabju

aablane `aabla|ne RId LNg Kse Var Amb Kad VJg Sim IisK(-ai|ne), `oa- Muh Var Amb Sim Trm, `ua- Rap JMd Trm, g -se vaablane ku üheksä `aablast `torka, siis inime enämb ei `kannada Vai; `aablane on `kange `nõelama Kse; `aablased, suure `koltse `persega Var; `aablased, erilase `taulised ja `nõelavad irmus valusasti Amb; mina olen küll `uablast näind - - üstkui mesilane JMd; `aablaine on suuremb ku mesilaine ja erilaine IisK; kui maduuśs või `oablane `naelab, siis see kõht paesetab üless Trm Vrd aavlane

haadama `aadama Jõe, h- Kuu

1. ahnitsema `aadab kokku raha või mis `asja tahes; `ennemalt `üelda ika `aadab, aga nüüd - - `raadab voi `ahnitseb Jõe Vrd haagama1
2. tööd rabama no küll ta vehk ja `haada sidä tüöd tehä Kuu

aade2 `aade (ilma)enne [kui suvel] Nie `ehtu`puolised `päiväd `oite `selged ja `vaikised [olid] - - sis vanad meil alade `ütlid: `külläp‿se nüd o paha `ilma `aade; Midä sügävämb `aade, sidä `suuremb maru Kuu Vrd aat

aader1 `aad|er g -ri R Jäm Khk Krj Pöi Muh hajusalt , Vän Hää Ris KuuK Amb Kad VJg Sim Trm TMr San, -re Hi hajusalt , Tõs Tor Ris Ann Koe Plt KJn M TLä; `oad|er g -ri Trm, -re Juu(`voa-) Kos; `uad|er g -ri JMd Kod, -re Koe; n, g `aadri Vai, `aad́ri Krl Har Vas, `aadre Nõo, `aad́re Plv; p `aadrit Urv Har Rõu Plv Lei

1. veresoon `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni Lüg; teesed `öösse `vaatasid `jälle mind, et ma `aadred `lahti ei aja, niikaua kui ta ää `pahtus Ann; `aadrest tulli verd Krk; `aadre (aadriveri) tuleb soone sehest, aga kupp tuleb naha vaheld Nõo
2. aadrilaskmine `aader võtab ikka suure ulga verd `väĺla Ann; `aadre aab läit́s `valla Krk; aadrit laskma veresoonest verd välja laskma ei sie `aigus `muidu parane, kui pida`aadri `laskema VNg; Oli `aigus `miśki, paha veri tuli `suondesse, siis küla tark lasi `aadrid ~ `aadrit IisR; vanast oli neid `aadri`laskjud `rohkem Khk; Kui mõni koht seda`viiti `umbe valutama akkas, siis `mindi `aadri `laskja `juure Pöi; `tarvis `aaderd `lasta Käi; `enni `lasti `aadri rauaga `aadrid, kui jalg või käsi `aege oli või pea keis `ümber Mar; ma ole kord piävalu `vasta `aadert lasn Var; tegi öhö täkke, `laśti `oadert Juu; temal `laśti `aadrit, sel lapsel - - et siis pidi tulema sie - - ehmatand ja nisuke pahem veri `väĺja KuuK; minu ema `laskis `tihti `uadrid `lasta JMd; pihod valutavad, `tarvis `aadrid `lasta VJg; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; obesel ka `aadert `lasti, ku oben `jalgest kõva olli Krk; ega vanast `tohtret es olegi, `aadret `lasti Nõo; [saunas] `Pańti kuppõ ja˽`laśti `aadrit Rõu; tä laśk `aadrit riśtildämisi (kordamööda ühelt ja teiselt käelt) Plv || piltl `Aadert laseb teisel, pügab teist Hää; vaea `aaderd `laske `uibule - - siss nakab [õunu] `kanma. lõegati paar jutti `siśse tüvele Ran; poisiʔ, läke `aadrit `laskma (ehale) Urv
Vrd aater

aadiku- nuum- paad `kińni ja koessotad aadiku `lu̬u̬ma; ei tiä, mes `aat́kosiga tiäb õvvesiass, [öeldi] inimesse `kõsta, kes tü̬ü̬d ei ti̬i̬ Kod; ega aadiku siga tia, mis õue `siale `tarvis lähäb Lai

aadri|naine aadrilaskja kupunaesed `olliva ja `aadrinaesed Ran

aadri|raud terariist tärke tegemiseks veresoonde `aadri `rauvaga `lastasse `aadri, `vetruga käis, `tõmmasid nokka üless Lüg; `enni kedä rumalad koerad `keskund, need (inimesed) `olle `aadri rauaga `surnuks lastud Mar; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid, `uadriravvaga. eeste lei ja siis tõmmaś Kod; siis `viidi `aadriraud kah [lavale], kellega verd lastass [pulmanaljana] TMr Vrd aadre|raud, aater|raud

aagenpits aagenpit́s Sim, aages- (ua-) Kod, aagess- Kam, haagõss- Plv, g -pit́si; `aagenpits g -pit̀si Jõe VNg Lüg Jõh; aagenspits Jür; p aagensipit̀́si VJg (tants) `kannaga, `varbaga `aagenpit̀si `tallada VNg; `aagenpit̀si tants, vahestavad `tõinetõist ja `käiväd `ringi rattast Lüg; uagespit́s on üks tants Kod; millal me aagenpit̀́si tańsime Sim; haagõsspit́̀si vastastikku tańdsiti, käśsiga ja `jalgugaʔ Plv

haak aak eP(h- Phl; [v]ua-, [v]oa-, vaa-) TLä Kam, aaḱ M Võn Ote Rõn San V(h-), aek Muh Tõs, g aagi; aak g `aagi R(h- Kuu; n `aaki VNg Vai)

1. väike konks, hrl kinnise vms osana; selline konks koos aasaga a. (uksel, aknal jne) panen `ukse `haaki Kuu; veräv on `aagist `lahti, siis `luomad `lähväd `väljäle Lüg; karjamal `seoksed väravad, kos pole `aaki mette Khk; Tuulingu `külges keti `otsas [oli] oak, tiiva sihes oli oas, `kange tuulega päŕs üksi äi pidand, siis pani `oaki Pöi; veta uks `aakist `lahti Emm; `akna aagil koa aas Vig; aak on jämedast rauast `taotud Nis; oak läks kat́ti, oagi nokk tuli ää Juu; `kaśtidel õlid koa ennevanast vuagid, käisid vuagiga `kińni Kad; pane aken `uaki, ärä jäta uagiss `lasti Kod; aak pannasse ubaduse `sisse KJn; kergita uśs aagist `valla Puh; `värjäʔ haagiga kinniʔ Har; panõ kraḿp haagilõʔ Rõu b. (riietusesemetel, jalatsitel) `riide `haagid `panna `kinni Kuu; kamassi `aagid, `vaskised Lüg; `püksi `aagid - - `tõisep̀uol on aak, `tõisep̀uol on `vastuss Jõh; `kuubedel olid pisised mustad aagid; sest`saati, kut saabas `lahti käib, on aagid Jäm; `enni olid naistel `aakidega `saapad koa, `aakidega olid paĺlo paremad `kinni `panna kui `pussidega Mar; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; maśsil (kamassil) olid kummid, nüid on vaagid Nis; `kampsunite ies olid suured riad `oaka Hag; kuuel on oagid ja vastuksed JMd; `uaka one küll, aga vassuśsid ei õle Kod; i̬i̬st oli ta (pikk-kuub) kate aagiga `kinni Trv; kui mina `kasvi, siss ei ole üttegi `aaki es `amme `nöpsi Nõo; suurembil `rõivil ommaʔ nüüd ka kaala all aagiʔ Kan; mõlõmba˽piat olõma, nii immän haakkui ka essnn haaḱ Har c. muu konks; kida, kisk Minuti viis vai `kümme, `lüömäiel (enne löömist) lasid [seinakellad] kovast `haaki `vasta `polti Kuu; `aadri `rauval on ka `piskene aak sääl `vetro `külles; [kanga] `templi `aagid Lüg; varna `sesse `tehti aagid, viis-kuusteissend `aaki, siiss ega lusik käis ühe aagi sees Käi; kaalkoogud on teina haak teise `otsas Phl; [meremees] lü̬ü̬b aagi [ankru] ket́i lüdist läbi, siis on `kergem vidada Hää; koĺgil piab uak olema, muidu ei sua obust ette `panna Hag; õngõ aaḱ Võn
2. hammas, sakk a. (vokilühil) vokkil on `lühvi `külles `traatised `aagid Lüg; lühü `ravva `küljes on lühü `aagid - - niit `juokseb lühü `aagi ehk `amba päält Jõh; oagi pealt lähäb lõng `värtne `peale Juu; aagi om voki siiva küllen, `väikese kõvõra traadikese Kam; pooli `pääle aagi `viisi lätt lang Urv b. (hobuseraual) raud sai `kapja järel ära `paśsitud, `aagid said `alle `lüödud Hlj; taliraud, nendel o vällap̀ol `ääres aagid Mar; obusele pannase talve iarauad `alla, tehäse raua `otsa ja ette vahedad aagid Tõs; obose raual kaks `oaki taga päka all Juu; aagid olid igal raual. kui teine aak `löödi teravast, siis oli talveraud Lai; obese ravval om aagi, käänets ruvidega ala; `talve pannass teräve aagi Krk; aagi om nüriss lännuva, ärä kulunuva, sepp lü̬ü̬b obese ravva alt ärä, siss lü̬ü̬b aagi teräväss. üits aak om i̬i̬n suur, ja kaits `aaki om taka Nõo; suvõravva oĺli ilma haagilda Har
3. konksuga tööriist a. vitsahammas aak, kenega puu vits pütti `pääle `panna VNg; varutamise `aagid Jõh; vitsutamise vuak Kod b. pootshaak silla jakk (jätk) `olli keśkpaegan sillal - - `lasti palgipaŕv läbi, jakk tõogati kõrvale - - `aakega juhiti `õkva Ran c. sõnnikukonks aagi ommava kolme arulise ja kate arulise, aaḱ ehk sitakonks Ote d. vahend rattarehvi pealetõmbamiseks akkad `rehvi `pääle `tõmmama, siis on aak, obose `ravva `muodi Lüg e. palkide kinnitusklamber `palgi tahumise aak, kui `palki tahutasse, et palk `sõisab `paigal Jõh; Tahumisel lüiakse paĺk oagiga `kinni Pöi f. tempel aaḱ, mis `rõiva sirun hoit Kan
4. sälk, täke `lõikata üht `riiet `sirgest, ei `lõika - - `aakisi `sisse Lüg; Niidu `aegu lõigati `lambale oak `kõrva, siis `tundis sügise oma ää Pöi; kivi läks vigadisse ja aak tuli tera `sesse Käi; Sarikatele ja ülemistele `palkidele raiudi aagid `sisse Rei
5. mõrra osa, külgmõrd mõrral oo karjaaead, aagid ja vesiaead; aagid nagu uksed, kaks keppi, teene teenep̀ool `ääres Tõs; aak oiab mõrra `kinni Hää
6. piltl a. (äkilisest suunamuutmisest) `ussid olid nii `kanged old - - et `vaata tie `aakisid, ei `joua `ussi iest ärä Kuu; jänis `viskab `aaki, püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; mõni vana lu̬u̬m ti̬i̬b `aake, `viskab `kõrva Hls b. (hambakuju muutumisest) obune `peale viie `aasta akkab `aaki `lõikama, `amba üks nurk kulub ära ja teine jääb pikaks Hag; uńdil `ambad uagin, siis ei sua osa (liha) `kuśkilt võtta Kod c. lätt tõõsõga `haake (tülli) Räp

haak|suuh(t)õ harvade, lihtsate pistetega Ma˽`tõḿpsi tu̬u̬ mulgu haaḱ`suuhõ kokko Rõu; Ku olõ‿iʔ `aigu `kõrdapiteh `nõklu, siss tõmmatass niisaa haak`suuhtõ Vas; haaḱ`suuhtõ - - ütelt ja tõõsõlt pu̬u̬lt kokko võtat Räp

haalama `aalama, da-inf aalata Jäm Hi(h- Phl) Ris Kad VJg, `aalada R(h- Kuu)

1. köit-, trossipidi vedama või tõmbama `aalab `laeva `purju üles Jõe; `Haalamme `paadi `silla `korva Kuu; `nuoda `tembamise `juures `aalada `nuora `venne Vai; kui `suures `laevas `ankurt üles tõmmatse, siis `öötse ka `aalama Mus; tolge `aalage mend öles Emm; `laeva aalatakse silla `εεre Ris
2. ahnitsema `aalab süä Lüg; se alalde `aala varandust kokko; midä sest varandusest ikke `aalad ja `püüad Vai; mõni luam on näŕp, ei süe, teine `aalab igalt pualt VJg || näppama tämä `aalas sene Vai
Vrd haalima

haalima `aalima Kuu(h-) VNg, (ma) aali(n) Jäm Khk Mus Pöi Emm Hää Ris; `aalma Tõs Khn Nõo; `aaĺma Kam Võn, (ma) aali(n); `haaĺma, (ma) haali Kan Urv Plv Vas Se

1. haalama `haalida jo `purje Kuu; kui odeda `laiva `kuiva tokki üles, siis `aalivatta VNg; lae aalitase kai `vastu Khk; siis viiakse trośs `teise `kohta ja akatakse `laeva `teise `kohta `aalima Pöi; sii põle `laevu, keda aalitse Tõs; Tiimer tulõb kai `iäre, aalimõ iest ää Khn; antspakk - - `laeva aalitaks `juure sellega Hää || ma aalin üles maast ennast Ris
2. a. ahnitsema; ka haarama aali `oksi käde ning vii tuba; aalib siit ning sεεld, aeab `asju kogu Khk; ar `joudsõ `haaliʔ kõ̭iḱ kardohkaʔ Se b. ahnelt sööma, õgima Sööma kallale pääseb, kukub aalima Khk; kui `võ̭õ̭rade `paika lähäb, siss aalip nigu mitu `päivä ei ole iva`raasu nännu; `aalse kõ̭iḱ `nahka Nõo; No om `hindä nii täüś `haaĺnuʔ, peräkõrd lätt `lahkiʔ Urv; eläjä˽`haaĺõva˽`sü̬ü̬mist Plv
3. kahlama, sumpama ahingaga `aalis `pöhja katta, sai suure aavi käde Khk; ulk `aega `aalisin lume sies Ris; jõvva ma˽nüüd tat su̬u̬d pite `haaliʔ Plv; Maʔ `naksi õkva üle nurmõ `haaĺma Vas || loivama `üĺgel on loivad, nendega ta aalib Khk

aam1 aam g aami Khk Mus Pöi Emm Rei L Ris Juu VMr Kad/v-/ Sim hajusalt TaPõ/ua- Kod/, Plt KJn Ran Nõo, `aami Kuu(h-) Lüg Jõh; aaḿ g aami M San Krl; n, g `aami VNg Vai; oam g oami Kei Juu Koe Trm; voam g voami Juu Kos; vuam g vuami Juu JMd VJg; haaḿ g haami Rõu Plt Vas Lut suur vaat `Tollistest `laudadest `aamid ja puu`vitsad pial Lüg; oluve `aami `panda olut `käima Vai; vanast olid suured viina aamid Khk; `Aamide `viiti `juudi õlut ää; `Mõisas `tehti `viina, kõik `aeti `aamide sisse Pöi; aita mind `aami üles `tösta Rei; aami vits läks `kat́ki Mär; Aam aami pial, vaat́ vaadi peal, oravasaba `otsas = pilliroog Han; `enne `veeti suurte aamidega `viina Tõs; `aami läheb kolm neli `vaati Tor; pugu on tal (kanal) nagu suur oam küĺle peäl Juu; viina voam on suur, viie-kuue`kümne vedrune Kos; ikka minnakse `suures `vuoris `vuamidega, kui `viina viiakse JMd; suur vie aam, obune ei jäksand vedada, kui vett täis `pańti VMr; süönd täis nagu aam Sim; oam õli kõige suuremb - - `kuńni viis `jalga lavvad pikad Trm; maśsina `juure vedäväd vett uamiga Kod; õlle aami ja vaadi, ni̬i̬ olli tammest Hls; aamil `olli otsa sehen mulk, puust puńn `olli i̬i̬n; suure lehmä olliva nigu igätse aami Nõo; Lännü˽ka˽paksuss ku˽haaḿ Rõu; viina haaḿ Vas || suurem tünn lina seeme oli `aamide sees Vig; Vili `aeti kot́ti ja `viidi `aita, `pańdi `oamide ja `kerstude `sisse Kei

haam1 aam g aami Jäm Khk Mus Pöi(oa-) Muh/oa-/ Rid Mar Var Tõs Aud Pär Hää, `aami Jõe Kuu(h-) Jõh; uam g uami Khn kahv sured `aamid olite, `kellega kalu `tosteti kot́ti Jõe; Oda haam, nobi neid kalu `parda `äärest Kuu; aamiga noritase mere pöhast midagid `asju Khk; `oamidega tõsteti kalad pära seest `välja Muh; aamiga `meite pool tõstetasse kala mõrrast ja noodast Rid; aamid, mõrralinast, võro `ümmer ja vaŕs järel, et `tõsta saab Var; Aug mutis, võta ruttu uam, muedu läin Khn; kalad tõsteti aamidega - - paadi `sisse nagu kuĺbiga Pär

haam2 haam g haami Se(-ḿ) Lut puust kraan, haan haaḿ om treiat puinõ, last mulk `siśse ja pant pulk `siśse; `löh́tril om ka haaḿ, kost vesi ju̬u̬sk püt́tü Se; haamiga lastass `taari `ussõ Lut || (nooda osa) kala `püüdmise man oĺl ka haaḿ [tindi] nooda imä ḱüleh; haami `tõmbass vallalõ ni pulga i̬i̬st ärʔ, ni `saigi jo mulk vallalõ, võrk vallalõ Se

haamer `aam|er Kul Kir Rap KuuK Tür SJn Rõn, g -ri Jõe Kuu(h-) Lüg Vai hajusalt S , VMr Sim Iis Trm Äks Ksi Plt Puh TMr Võn, -bri RId Äks, -re Emm Rei Mar Mär Vig Var Ris KJn Kõp Vil M Ran Ote, -eri Lei; `aam|õr Vas/h-/, g -ri Khn, -rõ San; `aamb|er JõeK, g -ri Hlj Rei Han VMr Rak VJg Sim Trm, -re HJn Amb Ann; n, g `aam|ri Kam Ote Se, -bri KodT; `oam|er Nis Kei Trm MMg, g -re Hag Juu Kos Jür; `voam|er g -ri Kad Lai/-mb|er/, -re Nis Kei Juu; `uam|er Koe, g -ri Juu/`vua-/ Kod, -re Tür; `uamber VJg/`vua-/, g -ri Kad, -re JMd

1. a. varrega löögiriist, vasar obuse `rautamise `aamer one `kärniline `otsast VNg; ühekää `aamer on tulise `rauva tagumise jaust; `aambri silm, kust vars läbi käib Lüg; `aamri vars oo katti Khk; ega sa mu `aamrid põle näin Muh; lai ots on `aamre pöhi Emm; pane `aamriga naalale `pihta Käi; ma olin suure `aamri‿päl [sepa juures] Rid; tahavad raud `vitsa, et tapeaks venima, siis `peńnivad `aamrega Mär; `aamer ja tangid `peavad ikka olema Kse; tahumese `aamer Var; `Aamõr sadi varvastõ `piäle Khn; koputan `aamrega naela seena `sisse Vän; sepp pisikese `voamrega `näitab, kus `kohta piab suure `voamrega `lööma Nis; `peale lööma `oamer ~ kahekää `oamer (suur sepahaamer); `rautamese `oamrel on ots `lõhki, sellega tõmmatakse [kõveraks läinud] `naela `väĺla Juu; `oamrel on pińn, varreauk ja perse Kos; alasi pial `aambrega pinnib ta (vikati) teravaks HJn; suur `aamer, `miska kivi klombid KuuK; anna mulle `uambred, ma lüen naela seena `sisse JMd; `aambrega tagusime kaḱki [pähkli] koore, muidu ammas ei võtt Ann; osutan ikke `enne `uambriga naela `pihta, siis alles lüen Kad; suured `aambrid õlid - - lõid `lõhkise kivile `külge, siis lagunes ära Trm; `uamrite varred sepädel on pihlikess; üks kammer, kolmkümmet kaks `uamrid, `ühte `puhku `taovad = hambad Kod; kui ikke abilene on, [siis sepp] lü̬ü̬b suure `aambriga Äks; inimesed aamerdega tagusid [kivi] Plt; kengissepä `aamer; temä panep terävest `vastu (ütleb vastu), `justku `aamrege `lü̬ü̬ss augu `sissi Krk; suur sepikua `aamer, kellega kate `käegä lüvväss Ran; `aamriga koputadass suurembid `asju Ote; `aamri om sääne suuŕ Se; haamri alla minema (vara oksjonil müümisest) Ei `mõistand elada, `lasti talu `aambri `alle `menna IisR; na paelu ikke puperdast, et `aamre `alla ei läin see koht Aud
2. püssikukk `triklist alt tuleb `tõmmata, siis `aamer kukkub maha; `aamer [on] sie kõver konks - - sie käis `sinne `vasta `tongi Lüg; `tõmmab `aambre `venna Mar; püssi `aamred Tor
3. (kellal) ku särsak käib, siis tõssab üless `uamri, siis akab `kõmma `vassa vedroda Kod

*aamerdama2 aamerteme Krk Hel; (sa) aamerdat Rõn

1. vallatlema latse `kiiave ja aamerteve Krk
2. hulkuma, ringi käima mis sa iki aamertet - - käit `ilmapidi ilm asjanda Hel
3. lärmitsema si̬i̬ aamerdass siin `irmsade Rõn Vrd ammerdama

aam|palk aam- R(h- Kuu) L Ris Kei HJn Amb Tür Pee VMr Sim IPõ VlPõ M, voam- Nis Juu Kos Kad Lai, uam- Khn JMd Kad Sim Trm Kod Ksi, vuam- Juu VJg

1. laetala; parrepalk `võeta `ruodjammed ja `panna aam`palkide `pääle üles, et `põhku `kannab; `parside `õtsad `käisivad aam`palgi `pääle Lüg; aampalgid jah elo majas ja `lautel Mar; kaks aam`paĺki on lõsnad, parred käevad sial pial Mär; aam`palke pial oli lagi Tõs; `Piastlik tegi rihalusõ uampaĺgi `külge pesä Khn; voampaĺk on seinast üks jalg moad `eemal Nis; vuampaĺk piab jäme olema Juu; Sari `siuti aam`paĺki ehk `parde Amb; aampaĺgid, nied tahavad `rohkemb mehe `jõudu ja `seadmist VMr; uampaĺgi ots mädanes äe, kukkus `alla Kad; kõige viimane paĺk, mis üle aam`paĺkide `pańdi, oli venitus Sim; uampaĺk käib läbi maja, et seenäd laiali ei kuku Kod; aampaĺk oli rehe aluse või sara pial, rehetoas oli tala Lai; Maja ehitemise man aampalgi pääle käive tõiste palke otsa Pst || (muu tala, palk) aampaĺgid pannakse laepuude peal, et need paegal `seisavad Ris; aampaĺgid ~ venituse paĺgid Trm Vrd aam|tala, aan|palk
2. alustala a. (põrandal) aam`palgid `onvad laud põrandal all; aam`palkidelle - - `pannasse kived ehk munakad `alle Lüg; põigiti oo maja all - - maja aampalgid Mar; Paranda `laudõlõ pannaksõ kua uampaĺgid `alla Khn b. (sillal) silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; sillade all on aampaĺgid Hää; silla voampaĺgid - - pannakse pikuti `alla, teesed põegeti `piale Nis
3. voki rindpuuKei

haan aań (aan) Emm Rei Mär Ann VJg Äks KJn SJn Vil eL(n, g h-), aen SaLä Krj Ris, g aani; aan g `aani Hlj VNg(n `aani) Lüg; oań g oani Juu HJn Koe; uań (-n) Kod Plt, uäń Khn, g uani; vuań g vuani Juu JMd

1. (puu)kraan all [kaljaastja] `põhja rajal õli aan, naga on pulk, mis `aani sies käis Lüg; taari kiha aen Jäm; keera aan `kinni Rei; kaĺla nõul oo puust aanid Mär; aani `tõmmasid poole `peale, siis taar `joosis Tor; ölle `aśtal aanid `külges Ris; oań on puust, oani pulk tõmmatakse ää, õlut tuleb Juu; panin `aśtelle uue vuani JMd; andres paneb kadrina sulale aani ette (andresepäeval läheb ilm külmaks) VJg; tõrukesele tihasse aań `küĺge Äks; kaĺlaanumatel oĺlid ikki aanid ees KJn; säält aanist `lasti õlut `vällä Krk; aanil `olli mulk sehen ja mulgul `olli pulk i̬i̬n Nõo; All põhjan oĺl õ̭nnõ aań, kost sai `taari `laskõ Krl; lasõt haani vallalõ, siss ju̬u̬sk esiʔ Har; [pesu] `Tõrdol oĺl haań all, haanist `laśte vett `väĺlä Se Vrd haam2
2. püssikukk Tule püssil oli aen pääl ja sii aani ots oli kahe aruline, sääl otsa vahel oli siis tulekivi Krj; temma aan üles Rei

aanikas2 aanik|as g -a LäEd PäLo

1. pesemata lõnga või kanga saast; nende leotamisel või keetmisel tekkinud must vesi `lõngel oo jo ikka aanikas sees; aanikas oo `seuke punane. enne `liutatse aanikas `väĺlä, siss pannatse `keema Kse; lena aanikas oli nagu tõrva vesi Han; aanikas tuleb `lõngest `välla, siss lõngad oo `valged Var; lõngad pannasse tuhaga `keema, kui lõnga `väĺla võtad, siss see aanikas aeseb Tõs
2. kapsavedelik või -kupatusvesi `kaapsa aanikas Kse; `Kaapsa piad lõigati `lõhki, `pandi toori `sisse ja kallati keev vesi piale - - see vesi oli aanikas Han

*aanike g aanikse = aani|hein ku `kange köhä ja kurgust `kinni olet, siss ti̬i̬ aanikse ti̬i̬d Krk

haar1 aar g aara Rid KuuK Amb JMd VMr Trm, `aara R(h- Kuu; n, g `aara VNg Vai), aaru Ris Amb ViK Iis Trm, `aaru hrv Hlj VNg Lüg; oar g oaru Amb Trm; uar g uaru Amb Kad Trm; vuar g vuaru Amb VJg

1. mingist tervikust hargnev iseseisev osa, haru Monel `männül on `oitegi jämejäd `haarad; `Vergu `ankuri kaks `köüe `haara, üks läks `vergurivi `külgi - - `toine tuld üles kuppu `mergiks Kuu; `niisukesed `aarad olivad kahel puol [noodal], `meie pidime vedama neist `aarudest Hlj; `päästa sie `ohja`aara`lahti; mine `uoda tie `aarude pääl VNg; Siu `paulaga `iukse`aarad (patsid) `kinni; Mõnel `amba `juure aar `risti, `raske `vällä `tõmmada; kerik on kahe jõe `aara vahel Lüg; `tehti `saksa `saani `kõrkjadest - - `aarad `jälle `murreti, siis jäi `lieni `muodi; köis agode `külge, `tõine aar läheb `ümber `saatu [heinaveol] Jõh; tie `lähtö `kahte `aara Vai; sel (põdral) oli kaksteist kümmend `aara [sarvel] KuuK; kuusel `paĺju `aarusid põle; keri`laudade all on kerijalg, kolme uaruga `kasvand puu Amb; köis - - `pańdi sia `sõrga [saadude vedamisel]. sie aar oli siinpuol rangi `ruoma ja teene aar oli teenepuol rangi `ruoma VMr; aarud on ikke päris jõest `kitsamad ja lühemad Kad; `tõmma ohja vuarust VJg; mut́il on aarad; püksid on `oarude vahelt `lõhki Trm || (jalast, reiest) `aarad on juo `töntsid, piab keppiga `käima; võttas obose `aarude vahele - - läks `selgä obosele Lüg; kukkus `aarudest saadik (kubemeni) vette Iis
2. (esemete osa) a. kida, kisk; eseme haraline ots `ankuri `haarad Kuu; ahukse `aŋŋu `aarad olivatta `puised, `metsas `kasvaned; lang `panna [võrgu] käbi `aarade vahelt läbi, käbil on kaks `aara taga `otsas; `kartuli `koprad - - pikkemad `aarad kui reha `pulgad VNg; kahe `aaraga `ahju ark õli, senega kõhendetti puid `ahjus Lüg; `kaivo ark - - kakas `aara, vinn käib `aarade vahel Jõh; `vindi (laevakruvi) `aara läks `katki Vai; õng on kahe aaruga Amb; kolme vuaruga ang VJg; tuuli angu aarud olid üks jalg [pikad], kolm `aaru oli Sim; `västrel on kahessa, ühessa `aaru Trm b. haspli tiib `Aspli`aarad, neli `aara, `aspli `aarade `otsas on `sorgad Lüg; `asvlid - - aarud pial Amb; `asplil - - iga aaru ots (otsad) on kiku, et lõngad `sinna `piale lähvad Sim c. kompassinõel `aarad `käivad `õhta `päiva `puole ja `ommiku `päiva `puole Lüg
3. suund; koht Mihed `tousite üles ja akkasitte igaüks menema ise `aarale Jõe; `läksite küll `mitme `paadiga, aga - - igaüks läks ise oma `aara, kus `kiegi `motles Kuu; `tuule `aarad: `põhja, ida, kesk`ommiku, `lõune; Mina õlen siin `aaral`kauva eländ, tulin `siie `aarale juo `viie`kümme `aasta iest Lüg; lähme igaüks oma `uaru siit menema Trm
4. piltl Egass näis `kuolit inimisist `toisina midägi suurt `haara (kasu, tolku) oleki Kuu

haar2 aaŕ g aari Kam Ote San V(h- Urv Plv)

1. veskitiib `veśkil oĺliva - - neli `aari - - tuul aie `aare `ümbre Kam; tuuĺ `veśki aariʔ Kan; Ma koi pikä `kanga `veski `aarõ pääle `purjõ `rõivast Urv; maru tuuĺ om tuulõkivi mõlõmba aariʔ maha veenüʔ Krl; aariʔ kääväʔ Plv; tuuĺkivil om nelli `aari Se
2. (muu tiib, laba) Noid `aaŕõ oĺl [võimasinal] iks kuuś ja˽säidse jah Urv; vesirattal nu aariʔ võĺli śeeh Se
Vrd aer1

aarak aara|k g -ku Hls Krk(-gu) peotäis, sirbitäis kui ürjäti rügi `lõikame - - kolm edimest aarakud [lõikas peremees ise sirbiga]; ketsi (kes) suurest aaraś sai kolme aarakuge vihu kätte Hls; ku ää lina, sõss kolm aarakut võta ja `ommigi peo kähen Krk

aarakline aarakli|ne g -se IisR/`aa-/ Amb Kad Sim haraline `Aarakliste `sarvedega sõnn oli IisR; kierake sialt aaraklise männa juurest paremad kätt Amb; kolme aaraklised angud; vanamies tegi pudru`nuiasi ja aaraklisi `mändasi; ta (kastehein) kasvab pikk, ja aarakline ots Sim Vrd arakline

haarama `aarama hajusalt R(h- Kuu), da-inf aarata Jäm Khk Vll Rei Phl(h-) Rid Hää Kos/`oa-, da-inf oa-/ Koe Trm Kod KJn; `aaram(e) Hls Hel, da-inf aarade Krk; `aarma, da-inf aarda TLä Võn Ote; `haar(d)ma, da-inf haardaʔ V; (ta) `aardsõ San

1. kätte või kinni võtma, krahmama, krabama Mies tahi `aarada redeli`pulgast `kinni Jõh; `aarasin kääst `kinni Vai; `aaras `teiba käde ja `tahtis mind sellega äiata Khk; `aaras selle maraka muast ja kukkus `eĺpima Koe; `aaras `ümbert `kinni Trm; mina peän kaks `korda sedävisi `aarama, enne ku ma [puu ümbert kinni] saan KJn; ku paks rügä, sõss saat suurelt kokku aarade; sirbiga aaraten lää mitu aarakut `piiu Krk; joosu pääld aara `kińni, ega muedu [last] kätte ei saa; äkki aarat, suu palutat Nõo; susi `aarnu leevä kõ̭ge väädsega ja joosnu `mõtsa Võn; mina aari timäest kõvaste `kinni Ote; kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskä San; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkvaʔ ärʔ Kan; lähä kińni˽`haardma, kala karaśs üless ja - - niʔ oĺl i̬i̬n tagasi; pini - - haaŕd (kiskus) mul seeremaŕja `lahki Har; ega taa `hulka rüḱä no `suuhhõ haarda olõ õiʔ, uma nätäĺ `päivi lätt ärʔ `põimisegaʔ; vahel unõtuss mõ̭ni sõ̭na arʔ, nigu suust haardass arʔ Rõu; võt́te haaŕd `ümbre kaala kińni Plv; ku `istma naaśs, ma haari tooli alt arʔ Vas; hurt haaŕd jala talla alt tüḱü `vällä; lää jo illakult, hämärät ka haara (hakkab pimenema) piltl Se; rüä külb um suur tü̬ü̬, sattõ küpär `maalõ, läpe‿i· kübärät haardaʔ maast Lut
2. (hoogsalt tegutsemisest) `haarkõ no˽rutatõn [hein kokku], vihm tulõ Har; [ma] Pia ruttu `haardma (kiiresti sööma), tõsõʔ `u̬u̬tva Rõu; haaŕd Lońnilõ arʔ ummõlda˽kleidi Vas; nimä ka `haardva perä (viimast) `kaara kokko `pandaʔ; ma haari tü̬ü̬d tetäʔ Se
3. (haiguse külge hakkamisest) ta haard alati taad `haigust Rõu; hädäline haard kõ̭gõ olla˽tõbinõ - - `tervess ei˽`saakiʔ Vas; minno haarõt́ `haigõss Se; timä nii haarõtass tõbitsõst äkitsält; tuulõga ar haard (tuul läbi tõmmanud); leib um hallaga haart (külmast kahjustatud), selle kaso‿i·ʔ Lut
4. jätkuma, piisama kas taad haard sullõ, tiiä‿i· ma ka; haard sullõ tan süvväʔ Lut
5.  hinge haarama hinge tõmbama, jõudu koguma pernaasõl oĺl `väega paĺlu tü̬ü̬d, ta is saa `aigu `hõngu haardaʔ Har; saa ai˽`hõ̭ngu haardaʔ, üt́s hainang alasi Rõu; anna tälle (hobusele) `aigu `hõngugi haartaʔ; min‿no lesädäʔ `veitkess, `haara `hõngu Se; tuld haarama väga lühikest aega külastama ka sa tuld tuĺli `haardme, et ruttu mineḱ om Har; sa tuĺlit nigu˽tuld `haarma ja joosõt tagasi Räp

haarduk `haardu|k g -gi Kuu; `aardu|k Jõe Jäm Juu Kad(`ua-) VJg, `aardo|k Tõs Aud Hää Ksi, `aardü|k Lüg Jõh Emm Phl Mar Nis Koe Ksi, `aaldu|k Hää(-do|k) Juu Amb/`oa-/ JMd VMr, `oaldru|k HJn, g -ki; `aardü|kkü g -gü Vai pesulapp Mes pere`naine sa oled, kui `haardugid `aeva kadund Kuu; sene `aardükiga `pesti `saunas Lüg; `aardükkü - - moned on rohost Vai; tal pole `aarduki `seltsis Jäm; `aardükiga näd pesevad `endid Mar; kus see `aardok sai Tõs; `aardok - - kujuti ikke `valgest lõngast, ihu pesemises Aud; `aardok on neĺla `kańtlene kot́t ja `sinna `pantaks seebi tükid `sisse Hää; võta `aardük kätte, pese seĺg `puhtaks Nis; villane `oaldruk on veel kõige parem HJn; meil on mitu `aaldukki JMd; kui ma alles laps olin, ikke `peśti `aardükiga Koe; `uarduk on `tehtud `riidest või niine robuskist või `võetakse kohe üks vana kinnas; vahest kohe teind varrastega `aardukki Kad; et sa `sauna `minnes `aardükki maha ei jäta Ksi

haa|riit haopinu vanad sõnad oo ikke puuriit ja aa riit Mär; `kõrged aa riidad olid PJg; aariit aidaveeren Trv; võta aa riida mant Krk

aarikane `aarika|ne Hlj VNg Jõh Vai, -kai|ne VNg Vai, voarika|ne Kad, g -se haruline [harkadra] `raua puu oli `aarikane Hlj; `putromänd oli `aarikaine; `ärga `tehka et tuon `aarikaise (vitsa) tuba VNg; `kartuli `koprad on kahe ja `kolme `aarikased Jõh; [pääsukese] saba on kahe `aarikaine Vai; ei niisukesed voarikasest puust küll keppi soa Kad Vrd aarakane, haarikune

aarikas1 aarik|as g -a HJn Amb vaarikas metsaarikad on `peened, teised on aea-aarikad HJn; meil on aarikaid ja `pohle Amb

haarikune `haariku|ne g -se

1. haruline `Haarikune puu, sest saab korenda `hargi; `Tuulekala, pikk ja terävä nenägä - - `haarikune saba Kuu Vrd aarikane
2. tige, kuri Alade‿o `silmäd `haarikused, ku valatab `toiste inimiste `pääle; Ega sis inimine saa `aeva `olla `toiste `vasta nii `haarikune; `silmäd `haarikused (kõõrdi) Kuu

*aarima ?krahmama mies old `jälle - - nii südamettu inimene, ottand sen tegi, `aarind sield `laste `ümbert ärä ja pand kodu menemä Kuu

haariskõl(l)õma haariskõl(l)õma V; tgn aariskleja Kam

1. siit-sealt haarama; hooti puhuma tuule pööre - - võtap kõik põhu kõrre ja õle kõrre nigu `ki̬i̬rdu, om serände aariskleja tuuĺ Kam; lehmä tüḱk mugu haariskõlõss, mitte ei sü̬ü̬ʔ ilosast Kan; Mi‿sa nii haariskõllõt - - ti̬i̬˽tü̬ü̬ `kõrdapeten Urv; inäp kiä tüḱü üi˽taad maad haariskõllõma; tuuĺ nakass haariskõllõma - - ei saaʔ inäp tuulõtadaʔ, tuul haariskõllõss Rõu
2. `haigõss haariskõlõss (haigus hakkab külge) Se

aaru `aaru reha `enne õlid puu `aŋŋud ja puu `aarud Lüg Vrd aru3

aaruklane `aarukla|ne g -se haruline Kui `pilved õlid `aaruklased, siis `oadeti tuult; kanermud ja `kaislad, nie `aaruklased Lüg Vrd aariklane, aarukline

aas1 aas g aasa S L Ris Kei Ann Sim Iis Lai KJn Kõp eL, `aasa RId/n -a Vai/; oas g oasa Pöi Juu Kos Jür Koe; uas g uasa Hag Kod; voas g voasa Nis Juu(vua-) Jür(vua-) Koe; vaas g vaasa Jür Muh Plt; pl aasud Mih PJg

1. a. silmus, keerd; sõlm eida pailale aas `sisse Khk; `keerti [lehiseviha vitsa] ladu `rulli seda`viisi, et aas `otsa jäi, vitsa tüi `pandi aasast, aasa august läbi Mus; löŋŋa aasad jäävad `uĺtusääre `sesse Pha; Selp̀uu `pandi `otsapidi kööve oasa `sisse ja pitkuti öle `koorma; öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain Pöi; [lõnga] viht `võetakse `asvlete pealt maha ja keeratakse `keeru ja teine aas pannakse teisest läbi; võrgud `pandi nagide `peale ja paela aastest `pandi pulk läbi Rid; koera `kaela aas; sea`sõrga aas; obose `ända aas Mih; pane `aasa, ää pane umm`sõlme Tõs; lõng on aasa `sesse löön Aud; [pastla] kõeruspaelad - - pannakse `piale `sõlme ehk `voasa Nis; kui [võrgud] rehast ära `võeti, said `aasa `pandud ja siis `seĺga `võetud Kei; aasa sõĺmid, teene `poole jääb aas. esimene kord `tõmma läbi, teene kord jääb `aasa Ann b. piltl Küll me viimaks ikka aasa pεεle saame ka, mis viguriga see massin keima läheb Kaa; Jänes teeb öhe `ööga `sõuksed aasad (kõverad jäljed) `valmis, et sa‿p `oska arvata ka mitte Pöi; jänes teeb aasa, eksidab ennast koertest εε Emm; Taal (kergeusklikul) naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ, selle tää ususs `kõ̭ikõ Rõu; küll maʔ võta tast aasa (hakkan sõnast kinni) Plv; tuu ku kiä aja `kriukõ, siss üldäss: aja no mullõ `aasu `siśse Se
2. a. suka-, kindasilm sukal oo aas maha jään; kaks `aasa parempidi, üks `jälle pahampidi vahele Phl; `laśti nii `paĺlu `aasu maha kui `pöidlale `tarvis läks, viis ehk kümme `aasa Rid; siss akatasse tättä (sukapöida) ahendama, `aetasse `aasu kokku Mar; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris b. lõngasilmus kinda siseküljel `Aasadega kinnas on paks ja soe Pöi; laba`kindad - - kahe kolme lõŋŋaga [kootud]- - vaasad `tehti `sisse, et soe `olli Muh; narmastega `kindad, sees olid nisuksed aasud; aasad `paatusid ää, ta (kinnas) läks kõvasse PJg; paksud lõnga oasad `kinda sees Juu; aaskinnastele tehasse aasad `siśse Lai c. niie pikem silm kui niie aas katti lähäb, siis jätäb lõnga kibasse Mar; niitel on kua aasa pual ja silma pual Iis; niie vaasad on kesk paigas, kus silmad jäävad Plt; aasa tetti `enne ja siĺmä tetti peräst, aasast `võtsid niidi läbi ja `eitsid `sõlme Nõo; `nit́sil omma aasa sõlmõʔ alah, silmä sõlmõʔ üleväh Plv
3. kaarekujuline niidist, nöörist, metallist jne moodustis; tripp löŋŋast tihaste [kuue] aagi aas Jäm; [lõngast] aasad pistetasse `külge [kangale], `pulkade `kaela, siis tuul ep `viska`keerdu täda Khk; [mõrra] Tiival on luded - - sihes, lude `küĺges lõŋŋa aas, sealt käib vai läbi Pöi; rihma ots pannasse aasast (põikrihmakesest) läbi Muh; Pirgi ülemene ots oli purju nurga küljes aasa sees Emm; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; [võrgu] pullu aasad Kei; voasad aame [kangale] `külge, kus pulgad läbi pannakse ja `pliekima pannakse Jür; lõpepuu oli `nööridega [kanga] paku külles, sial olid vaasad Plt; siiva aasa [veski] purju küllen Krk; niidist tetäss `nöpsi ja tetäss `aasa ka kos nöps `kinni pannass Nõo; vanast oĺliʔ `aasuga nüpsiʔ. `aasa pite ummõldi nüps `rõiva `küĺge kińniʔ Kan
4. a. metallist kinnitusvahend, obadus `kaalukonks kuhu vihid paned, rippub `aasas Lüg; `seinas on aas [kuhu loomad köidetakse] Jäm; eidad aisa konksu aasa taa, aas igepaku sehes Khk; [vartadel] suured jämed nuiad olid, raud aas `otsas, vörreldega `kindi Pha; Ramp on see raud, missega uks tabas on, üks ots on aasaga ukse `külges, teine aasa `kaelas ja taba peal Pöi; [adra] `aisadel oo lemmelavad - - kus sihes aasad köivad - - [adervarre] sagarad pannasse `aasade taha Muh; värava haagil o aas Phl; ike, sellel oli raud aas `küĺges, sealt tõmmati ket́t läbi; [paadi] tüüri aasad Rid; telkäl oo aasad, aaste sees käib [sedelga] rõhm Mar; `akna aagil koe aas Vig; kodara uasad oeavad kodarast [ree] paku `külges `kinni; nukipulk oeab juhevitsa `uasa `kinni; kui [vankri] redel on väĺjap̀uol `rõukusid, siis on redel `rõukude `külges `uasadega `kinni Hag; pane värät `aasa Hls; pannass aasast mõla vaŕs läbi. ravvast aasa (aerutullid) loodsikul; alasse nina – sääl ümmer tetti kumerikut `asja nagu `aasa või rõngast; luku aas, mis rambi `sissi pannass Krk; usse `panden peris `aasa Hel; aas om kos lińk `siśse käib, väĺlänpu̬u̬l [ukse küljes] Ran; lü̬ü̬ aas usse piida `sisse, om ää ust `krampi panna Nõo; tu̬u̬ om hi̬i̬ haagi aas, kohe ussõ haaḱ `sisse pandass; kohe lińk pääle lastass, [on] aas; `kirvõ aas (keel) tu̬u̬ om kuuast ligi, `kirvõga üten tükün Har b. korvi, ämbri jne kõrv kurnal oli kolm - - `aasa Khk; `raanda sang `aasadega Mus; korvil‿o `pissed aasad Muh
5. pastlapaelte silmus; pastla tärge; silmus viisu äärel `pastli paelad eidetasse `aasa, teine aas teinep̀ol `kõrvas Mar; pannakse aas ja siis [pastla] pael pannakse sialt aasast läbi, siis tõmmatakse `ümmer jala Nis; tsuvva aasa Hel; tõmmatass aasulõ kapl `perrä Krl; ilma `paŕkmalda tsuuanahalõ piat lajaʔ aasa˽`puśkma Har; `Vi̬i̬ri manu˽jäteti niid́sist aasaʔ [viisul] Rõu; paiu koorõ pańd nii katõkõrra [viisu külgedele], siss `jäie nigu aasaʔ; `aasu tetäss tsuvvalõ `peikliga ja `aasu läbi `aetass nü̬ü̬ŕ Vas; viižõ aasaʔ, kohe kabla `perrä aiaʔ kat́si pooli; tsuvval omma `tsäĺkmeʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ; pangu‿i· liig`aasu piḱki [viisule]. kõkõ perämäne aas oĺl liigaas kundsah Se

aas2 aas g aasa ViK(vua- VMr VJg) Kod/ua-/, `aasa RId; n, g aasa Sim Iis, `aasa VNg Vai, voasa, vuasa Trm

1. (seina- või nurga)riiul `aasad õlivad `kambri `seina `pääle `lüödud. kaks puu `kiili, laud pääl, sie õli `leivä aas; `nüörist saab ka `aasa tehä Lüg; senel kabil on neli `aasa Vai; piimapüt́id olid jah `vuasade pial VMr; riiulil oli neid `sahtlid `rohkemb, aasa oli ühe`ainsaga - - aasa oli pikem, riiul lühem Sim; laaluroamat ja suka `vardad õlivad ike voasa peal Trm; uas õli üvä lai laud, kolm `vaia täl all. `luśkad ja leib ja püt́ikud panid uasa `piäle Kod
2. sard, rõuk `erne `kahlad `panna `aasa; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `õtra aas; tuul käib `aasast läbi ja `kuivatab siis nied `erned ärä Lüg

aas3 aas g aasa Khk Vll L Tür Pai Pee Trm Lai Plt Kõp, `aasa Kuu Lüg IisR, aasu Hag Kos JMd Kad, `aasu Hlj VNg; oas g oasa Pöi Khn Hag Kos; uas JMd Kad, vuas Juu, voas Juu JMd, g -u lammirohumaa; looduslik rohumaa (hrl heina- või karjamaa) `luhta ein, kui mõjal ei `kasva, siis jõe `aasades ikke `kasvab Lüg; vassigad löövad aasa pεεl `köpsu Khk; Seal jõe `oasade sihes kasus äbemata kena rohi Pöi; aasa peal söövad loomad Mär; lähme aasale `niitma Kir; ilus rohi kasvab aasa pial, kus vesi üle oo ujutan Var; mine niida jõe aasa seest PJg; aasa maa oo madal ja ea maa Tor; oasad sinatavad jaani`lilledest Hag; vuasu pial on ia ein Juu; jõe `voasudes kasvab ea rohi JMd; suur lai tasandik, kus jõe aasad on, vesi jõest aab üle Pai; jõgi nii laug, et sugugi ei jokse, uasud alati vett täis; suure `viega on uas kõik `luamas, üsku meri laenetab Kad Vrd aasu

aasants aasan|ts g -tsi Saa, -tse Hls(-dsi) Krk pastla külgaas; pastla ristpael siss `aeti kõrvast rihm läbi ja sellest tuĺli siss aasants, teise küĺle pääl oĺli teine aasants, mud́u es seisa [pastel] jalas Saa; `pastla aasants katikus lännu; aasandsist om rihm läbi Hls; `tärkmest kävve aasantse läbi; pastalt paigats senigu aasatnse `vastu piav Krk Vrd aasalts, aasandus, aasats

aasanõ aasanõ kelm, riukaline kriuk mi̬i̬śs ja aasanõ `väega, kõ̭õ̭ tege `halvu tüḱkä Se

aas|niied pl ühes tükis sõlmitud niied aas`niied, ne `onvad `paula `külge `solmetu VNg; Aasniis `tehti `kolme `pulgaga pakkul, alumine puol, aas õli pikemb, ülemine `reite osa lühemb Lüg; `kuutasse `kangast aas `niisidega Jõh; aas niied oo ühös tükkis Mar; aas `niisi tegevad ikke kaks inimest, teene teesel pool - - üks teeb ees `aasasi, kera kää. siis teesel oo niie nõel, see teeb `sõlmesi Mär; aasniied pidid iga `kanga jaos olema Aud; aas niied olid `ruopide pial `tehtud; ned aas niied põld nii iad kui sõĺm niied, ei saand `kitsamast ega laiemast `panna Sim; uasniied ja tõesed one silmniied. uasniied one `tervess lõngass Kod Vrd aas|nitse, ahas|niied

aas|sõlm aasana, aasast tehtud sõlm aas söĺm tehasse `sönna `kohta, koest tarist `lahti teha Khk; aina otsad eidetse aas`sõlme Muh; aas sõĺm võib `olla samuti `kahte `moodi, kas oo pordusõlme `moodi või oo `õige sõlme `moodi - - aasast tõmmatse `lahti Tõs; voassõĺm on see, kus voas `sisse jääb Juu; ummsõĺm ja teene on aassõĺm. aassõĺm tuleb `lahti SJn Vrd aasa|sõlm

aasta- 1. aastaks palgatud, aastase lepinguga seotud Sulane oli `aasta palgaline ja oli `aasta `peale kaubeldud; Sii olid kahe sugused `laskjad tuulingutel. Olid `oasta `laskjad ning korra taris `laskjad - - `oasta `laskjad olid nee, kes `oasta `otsa lasid öhes tuulingul Pöi; sii oli `aasta sepp. kaks vakka rukist sai `viia, siis tegi sul kõik `aastase töö `valmis Tõs; ei ole `uastasulane, on `kuulene Plt; `aasta `otsa oli kaits `aasta tüdrukut Trv; meil om suvilise ollu ütte `puhku, `aaste `ti̬i̬ndret meil ei oole Krk; vanast ollive kiḱk `aastakarjatse, ega siss suve pääle `kennigi `kaupa es ti̬i̬ Hel; `aasta `tüt́rigul es ole `viĺla [palgaks] Ran; `aastapoesil `olli rahapalk Puh

2. aastas saadud või makstud; aastaks piisav See iŋŋe maa `aastasaak jähi seaste nõnda pisikeseks jälle; Kakskümmend viis rubla öle sööma, see oli siis suur `aastateenistus mehel Pöi; `ti̬i̬nder sai oma `aasta palga, mõni võt́tis `viĺlä, mõni võt́tis raha KJn; esä viis [sepale] kaits vakka rügi, siss `olli `aasta tü̬ü̬ [tasutud] Ran; mul om juba `aasta ao `valmiss `raotu Nõo; hobõsõ päält maśsiva talopoea [sepale] `aaśta `palka viläga, liha ja linnoga Räp
Vrd aesta-

aasta `aasta R eP(`[v]oa-, `[v]ua-, `vaa-) M(-e) T(-e San) V(-ś-); `uassa Kod; aast g `aasta Rei Phl Rid Ris Trv

1. kalendriaasta tänavune `aasta Jõe; tuhat `üheksasada `viiendal `aastal õli mäss siin Lüg; `mullu `aasta oli `vihmane Vai; selle `aasta sees liiad päävad Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; seda `aasta oli `eina nii lahve Mus; `maksas viissada rubla `uastas `renti Vll; Seda `aastad annab ösna mäleta Pöi; iga `oasta ei ole `pähkid oln Muh; see `aasta [on] tuhlid `pitkade vartega Käi; vana `aasta `lahkob ää, uus akkab `jälle `algama Mar; Aastad põle vennaksed Han; tänava `aasta oo `vaene `aasta, viĺlad ei kasva Tõs; selle `aasta poesid `võtvad igänes `naisi Khn; mul on pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; si̬i̬ `aasta on kuju sui Hää; `möödaläind `oastad sa tead, aga ega eestulevad `oastad tea Juu; sis sain `oasta tuhat üheksasada üks `Kreile tiumeheks Kos; uue `aasta laupäe `käidi kirikus ja `süödi `vorsti JõeK; minevane `uasta oli kuiv JMd; `müedaläind `aastal nää - - `värvis tua ja HljK; ei õle `uassa `uassa vend; uude `uassa `lauba `ü̬ü̬si `läśti `kuulama neljä ti̬i̬ aru `piäle Kod; kägu tuli küll `ilda `väĺlä si̬i̬ `aasta Äks; meneval `aastal kukkus käe luu kat́ti KJn; minevane `aasta oli seande alb Trv; kiḱk `aaste ei ole mitti velitse Krk; kuju paastukuu tu̬u̬b ää `aasta Hel; si̬i̬ `aasta om `pindlise kaali küll Ran; ää küll, siss piäme `u̬u̬tma seenigu tuleva `aastani Puh; kõneldass et `vastsen `aastan lännä raha sitass Nõo; sii `aasta `viĺlä ka iks sai - - ärä elädä iks saab Ote; katõl`kümnel edimätsel `aastal oĺl sääne kevväj, et `apriĺli kuul oĺl põld haĺass Rõu; si̬i̬ `aaśta om jo läbi Räp
2. a. aastapikkune ajavahemik neli `aastad oli sojas Jõe; saab elätud `aastast `aasta vaist `viisi; sie luom tuleb üle `aastajättä ~ jättädä; `enne õlivad pääld `aastatsõdurist Lüg; `aasta `kolme iest Vai; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; Tedri `lasti `aasta `ömber Krj; `aastal paaril pole `lambud pidand Pha; Kahe `aasta `pääle sai [teenija] musta kuue; See kivi on sii `oastaid seisnd Pöi; öhö `aasta mihel oln Phl; `mõtle, mu lehm läks ju ühe aast tigedaks Rid; vaat sedä ei tea, paĺlo `aasta eest [palka] saab Mar; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; sest oo `aastud juba Kir; tä oo `mõnda `aastad juba `aige Var; mees köis `aasta läbi `mõesa - - oli siis teomees Mih; Nämäd `ollõ ega `aasta kaks siga tappa suan Khn; Mia kaksteist `aastat `ti̬i̬nisi Lättis Hää; üks aast sai palitu, teine aast sai kasukas [palgaks] Ris; Sepu talus oli vel mõni `vuasta tagasi püśtköök Nis; ta tegi `oasta `peale kauba, lähäb selleks `oastaks `sõnna `teenima Juu; käisin `aasta `ümber `palja jalu JõeK; kägu põle kuuld kolmel `aastal juba Amb; küll tema on selle kahe `uastaga ennast muutnd JMd; ega ma enam saa sind `aastal otsal kiusata JJn; kaśs toob kahed pojad `aastas Ann; mu vend oli `Ta·ĺlinnas sepast kakskümme `vuastad VMr; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; ma põle teda `vuasta `otsa näind VJg; pitkä vihaga, mõni one `uassite `viisi vihane Kod; `uastat kaks `põĺli kakstõist eläjät `sisse MMg; ühe `aasta `katsusivad noodaga `püida, aga `lõhkusivad oma suure nooda ära Äks; selle ehitamisega venitati `aastast `aastasse Lai; sedä `aega on ikki enäm `aastad KJn; kohuss `mõistis neväd viies `aastas vangi `ru̬u̬du Vil; sellest saa sadasit `aastit, kui si̬i̬ maja ehitide Krk; peremi̬i̬ss ei võta ka enämb `aasta `pääle `ti̬i̬ńme Hel; küll sa mõni `aasta tulet mu `kaema Puh; täl `olli neil `aastil iks `jõudu küll; sinna om `rohkõmb `aastat, ku ma õge iluste `näie Nõo; naa joba ka `mitmid `aastid ärä elänüvä ja nüüd vi̬i̬l pidäsivä˽pulma Ote; `lambit pöetäss `aastal mõ̭ni kolm neli `vu̬u̬ri Kan; `uibu ei kannaʔ egä `aasta ubinõid Har; egä `aaśta takast ta iks kõrra maal käve Plv; `aaśta peräst saamõʔ jäl tõõnetõist nätäʔ Räp b. (vanusest, east, eluaastatest) mina `käisin `seitset `aastat, kui akkasin `veljega kahekeste `karjas `käima VNg; en tiä, pali `aastaid senel on `turjal Lüg; mul ikke neid `aastaid jo on Vai; `aastud `selga saand, jo siis seisab kodu Ans; kaheksakümmend kolm `oastad mul on juba õlanukkade‿päl Pöi; eks neid ole küll, mes sada `aastad vana ja üle selle Mar; esimese `aasta peal oo varss, teese `aasta peal sälg, kolmanda `aasta peal obone jo Mär; Täma `aastad suavad enne `jõulu täüs (sünnipäevast) Khn; kuue `aasta vanadune see võis `olla Tor; neĺlateist `aastalt läksin pagari poisiks Hää; aast jääb vanemaks, tõbi lähäb suuremaks Ris; [laps] imes kolme `oastani Jür; sel ju `aastad `õhtupuolsed (vanatüdrukust) JõeK; teene [laps] läheb `enne `aastad jo [kõndima] ja teene läheb teise `aasta `sisse VMr; paĺju `aastaid turja pial Lai; eks mul ole neid `uastaid kua Plt; ta om kuvvede `aaste sehen - - mõni päe vi̬i̬l kuvve `aastess `puuduss Krk; `tarkuse `amba tuleva paari`kümne `aastani Ran; `aastit om paĺlu, `aasta litsuva `pääle; kui vana tu̬u̬ sõ̭sar `aastile om Nõo; katess paĺlu, `aastass veidi (alla kahe aasta) Kam; Sul om ka ta ńagu nii köbrän, `aastillõ sa jo ni vana ei olõkiʔ Urv; peigmi̬i̬s oĺl `katsatõiss`kümne `aasta vannu Räp; aastates eakas, elatanud sie on juo `aastates vana mies Lüg; ta on jo ikke `aastates mies VMr
3. millekski soodus või ebasoodus aasta (liitsõna järelosana) `mullu õli `pähkli `aasta; tänavu - - on ia `õuna `aasta Lüg; kui εε eina `aasta, siis sene platsi `pεεld saab ikka viis kokka εε vidada Käi; Kui `paĺlu kuuse kasusi on, siis tuleb ia kardule `oasta Kei; kui lepp kasvatab pikad urvad kevadel, siis `üöldakse, tuleb ia rukki `aasta, aga kui ta kasvatab ümmargused, siis tuleb ia odra `aasta Amb; Meelasta (mineval aastal) olli ää viĺlä `aasta Hls; om `küindlekuu sula, tuleb alb kesvä `aasta Hel; ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta Nõo
Vrd aastak, aesta, ajasta

aast|aig aasta üits aastaig jälle `mü̬ü̬dä jumala abiga Nõo; katõsatõi·śskümme aaśt`aiga `eĺli mehegaʔ; siss oĺl `kangõ põud, kutsuti põvva aaśtaig ja muhu aaśtaig, hobõstõl oĺl muhutõbi Urv; tal jo paĺlu aast`aigõ pääl (on vana) Har; mõni kat́ssada aast`aiga vana Rõu; inämb kui aaśtaig saa joba kui peremi̬i̬śs `ku̬u̬li; `säitsme aaśtaja `vannu oĺli Plv; inne oĺl [teenijail] kõ̭gõ aaśtaia `pääle kaup; kaśsil `mitmõʔ pojaʔ aaśtaiast; ta om päält aaśtaia jo vana; aaśt`aiga sinnäʔ tagase vi̬i̬l ei olõʔ; aaśtaig `ümbre `tsõõre om timä jo põnnu (põdenu) Räp Vrd ajast|aig

aastak `aasta|k T, g -ga (-ka) V(-ś-), -gu Vas Lei Lut Kra; `aastek Hel San(-g); aaśtõ|k San Urv, g -gõ Krl/-s-/ aasta minev`aasta es saa ma üttegi si̬i̬nd, näiss, mes tinavune `aastak tu̬u̬b Puh; ma olõ kat́s `aastaga neid sukkõ pidänü, `väega kõva suka omava Võn; ku sa olet ütsindä, `kiäki ei kõnela, siss om päiv piḱk nigu `aastak Rõn; to‿m must üit́s `aaśtõk vańõmb San; inne tu̬u̬d `küĺmä `aastakka oĺl ää `aastak Urv; mitu `aastõgõ käve ja oĺl iks peigmi̬i̬ss, siss äḱke võt́t tõsõ Krl; ega `aaśtaga hiit põdõŕ sarvõʔ arʔ Rõu; neo oṕisõ˽`kümniid `aastakku, vanast olõ õs `ku̬u̬li olõmahkiʔ; `aaśtaga peräst oĺl maja vaĺmiss Vas; lat́s läts tõõžõl `aaśtagal `ḱäuma; üte `aaśtaga latsõʔ, üte vanuʔ; `aaśtagass läts sulasõss Se; tuu om kümme `aastagut nuorõb `vasta minnu; paĺuss täil `aastagut om Lei; üle nädäli päle `taĺsipühi, `vastanõ `aastak tulõ Lut Vrd aestak

aasta|kaup tööalane kokkulepe aasta peale `miestega [oli sepal] `aastakaup, `maksasid vana `tüöde iest kuus `puuda `vilja; Tie ruttu, ega siin `aasta`kaupa õle (öeld sellele, kes asjata aega viidab) Lüg; ümardajaga tehakse `aasta kaup Krj; `aasta kaup, et teenib `aasta täis, kaks `aastad ja kolm `aastad ühös talos Mar; vanasti tegid sulased-tüdrukud `oasta `kaupa Kos; sulasel oli peremega `uasta kaup Plt; `aaśtakaup [sepaga], sõ̭ss oĺl hobõsõ päält vakk rüki, vakk `keśvi, vakk `kaaro, viis `nakla linno Võn; Ega mul suuga (sinuga) aasta`kaupa ei olõ tettü (öeld sellele, kelle korraldusi ei taheta täita) Räp

aastane `aasta|ne g -se R eP(`[v]oa-, `[v]ua-) M, -tse T; `aasta|nõ Võn Krl(-tõni) Rõu, g -dsõ Har Vas(-ś-), -tsõ Plv(-ś-); `aaste|ne San, g -se Hls Krk(-e|n); `uassa|ne g -se Kod

1. aasta või teat arv aastaid vana `seitsma `aastasi `lapsi `voeta `kuoli Jõe; üks `mustlane `ütles `mulle - - kaheksa`kümme `aastasenna sured VNg; oomikust `ilma ning `aastast naist ep tεε mitte `kiita Jäm; viie-kuie`kümne `aastastel on veel se jutumurre Mus; `oastane, see kutsutakse säluks Pöi; ma `olli kuue `aastane - - kudusin kevadeks vörgu `valmis Phl; jo tä `aastaseks saab Mar; `Seitsme`aastane siapoiśs, kahessa`aastane karjapoiśs, `kümne`aastane künnipoiśs Han; ühüssa `aastane (aastaseks) saab Tõs; Neid `seitsme`aastasi põleks küll vi̬i̬l `maksnu `ku̬u̬li nõuda Hää; laps on juba `oastane, käib teist Juu; enne meil oli kaheteistkümne `oastane koer Amb; kõbe ääl viel üheksa`kümme `aastasel JJn; olid sa `kümne `aastane, siis pidid sa `tüele akkama VMr; `mitme `vuastane ta juba on VJg; `uassasse `varsegä ei sua tü̬ü̬d tehä Kod; mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; venides läheb, nõndagu mõni sada `aastane Lai; mis enne kahe `aastast - - tuleb lehmas, `üeldas et õhviti tuleb `lüpsma SJn; üle `aasten siga; `ulka `aastesit vasikit Krk; tu poig `oĺli täl periss lollike, `katsa `aastatsen sitte vi̬i̬l `pöksi Ran; kuvve `aastene oĺli mina, kui `naksi esä `lehmi man `käimä San; nakass `aaśtatsõss `saama Plv; tõukasimise `aigo sai tu̬u̬ lat́s nelä `aaśtanõ Vas
2. teat aastasse kuuluv iga `aastane tüö, `viljä maha tegemine ja `kündämine Lüg; kas teise `aastast `vilja on veel Ans; Öhe `aastane suur lumi `murdis noorde õumbute oksad kõik ää Pöi; täo`aastane küĺm võt́tis vist küll muśtika õied ära Hää; nemä üte `aastese latse, üte `aastel oleme `süńdunu Krk
3. aastapikkune; aastaks piisav sai `aastase `tienistuse Lüg; Ta oli rikas mees, `oastane leib oli ikka `salves ees Pöi; sii oli `aasta sepp - - tegi sul kõik `aastase töö `valmis Tõs; üks poar `puuda oli neid teri, mis ma sirbiga `korjasin - - sie oli siis mu `oastane toit Kei; üks kakskümmend `pulka [küünlaid] oli `oastane jägu Juu; si̬i̬ suvine päev one `uassane päev Kod
Vrd aastaline, aestane, ajastanõ

aasta|vahetus (aastarõngast) `kõrge paiga pial `niiskust nii paĺju ja rammu vähä, sellepärast on [puu] `oastavahetus `tihke Trm

aasu aasu Jür/vua-/ Kad, `aasu Hlj VNg Lüg aas, looduslik rohumaa `märganna `korjasime ühest `aasust ja `teisest `aasust [heina] Hlj; `aasude ein ole viel tegemata VNg; `lähvad jõe `aasu `niitama Lüg; Vuasu oli sõhuke koht, kus vesi kevade `piale tuli, sui sai sialt `einagi teha Jür; aasu on jõekäänaku sies - - meil oli ea aasu tükk Kad

aasuline aasuli|ne Muh/v-/ Vig, -le|ne Rid Kse Han Mih PJg Vän, g -se aasadega laba`kindad - - kahe kolme lõŋŋaga [kootud], vaasulised Muh; minu ema viieaasulest ja kolmeaasulest [kirja] ikka tegi. kolmeaasulene, see `ööti suur `kärpsekiri Rid; mõni `ütleb, et aasulene laseb tuule läbi Kse; Aasulesel `kindal üks kirjalõng teeb sisse `aasu Han; aasulene kinnas, aasad `paatusid ää, ta läks kõvasse, paksusse PJg Vrd aasalene

aat aat g `aadu Kuu; n, g `aat|u Hlj VNg Lüg, -o VNg Lüg Vai

1. jõululaupäev (ka mõne muu tähtpäeva eelõhtu) `joulu aat Kuu; `anti `joulu `aatu (jõululaupäeva toitu) Hlj; `joulu `aatu sai keriku `menna VNg; `aato `ehta ei teha tüöd Vai
2. (ilma)enne Tänä `taidab `olla vist üks paha `ilma aat, `ninda `korvendab päiv ja tuuld ka ei ole; Tänä on `tormiaat (tormieelne vaikus), `ärgä `mengä `vasta üöd meresse Kuu Vrd aade2

haav1 aav g aava S(h- Phl) hajusalt L, Ris HJn Ann ViK Iis Äks Ksi KJn SJn Vil TLä Võn, `aava Jõe Kuu(h-) Lüg Jõh; haav g haava Har(-v́; g haavi) Vas; n, g `aava VNg Vai; aab Rap, g aava Mar PJg Vän M TLä Rõn San Krl, aaba Mih; haab g haava Urv Rõu Plv; oav g oava Pöi Juu(voa-) Kos Jür Amb Koe Trm(voa-); uav g uava Juu(vua-) Jür JMd(vua-) Koe Trm Kod Plt; uab g uava Khn; p `haava Se, `haavi Räp

1. mehaaniline vigastus `Pussi aav `armistub, sana aav aga mitte Kuu; aav akkas `servi kokko `kasvatama; `aava `pääle `pannasse `lupja jahu, võttab vere `kinni Lüg; mis asi se on, et miu `aava `kinni ei `kasva Vai; kuu on aava saand (hakkab kahanema) Jäm; körva `saasta pannase pakatand aava `pεεle Khk; aav `pahtus `kinni Krj; [ta oli] `krat́sind `aavi Pha; `viltse viha läks aava `sisse; Ootussu `tolmu `pandi `värske aava `peale Pöi; tegi aava sörme `pεεle Emm; üks aab sii, teine aab seal Mar; ära lase `aava `musta `minna Mär; sii oo reierohi, mis saab `aabade `peale `õeruda Mih; põle sügä aav `ühti Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; joba aab pahardab kokku Vän; suured verised vuavad olid pias Juu; oavad paranevad, aga aŕmid jäävad `järge Kos; uav on visa paranema Koe; aavale kasvab kärn `piale, siis soab `tervest Kad; ku sa aava ää osatad, ega siis nii pia paranemist `luota ei ole Sim; siasappi `panna põlend uava `piäle Kod; uav on mädal Plt; ta surep `aabu kätte ärä; `aabe täus kiḱk seĺg Krk; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä ja süĺläss maha Ran; serätsit `räńke `aabu tulep sul ütte `viisi `süämede serätse alva elu pääl piltl Puh; mähi tõese `aabu, `endä aava valutava (aita teist, kui ise oled hullemas olukorras) Nõo; siss pidi jo ihu säĺlän värisemä, ku väedsega lüvväss, tu̬u̬ om jo irmuss aab Rõn; ku mõ̭ni nätäĺ joba edesi lät́s, nakaśs haab paranõma Urv; oll paĺlu `aabu saanuʔ Krl; ku sa haavilõ ruhe pääle panõt, nakass haav́ paranõmma Har; haabolõ `võ̭õ̭ti pedäjä `vaiku ja rüä orast, toda keedeti kokko Rõu; susi purõ haava, a siug pand näe ärʔ, ei˽`haava `kohkiʔ Vas
2. tärge, lõhe löi `kirvega suure aava seina `sisse Khk; tihvitse `laeva takudega - - peksetse vahele, kus triivitud aavad on Var; mõni puu on keerd - - seda lõhutakse talvaga. lüiakse aav `sisse - - ja lüiakse `kervega [talvale] takka `piale Ann

haaval aaval hajusalt Sa, Muh Rei /-b- Vig/ Mih Tõs PJg Tor Ris JõeK Amb JJn Ann VMr VJg Iis Pal Äks Lai KJn Trv Hls Krk Puh Nõo Ote, `aaval hajusalt R, haaval Phl Har Vas, oaval Pöi Juu Kos Jür Koe, uaval JMd JJn Kad Kod Plt, vuaval Juu VMr

1. osadena kaupa vähel `aaval on keik [endised tööriistad] ära kadund Hlj; `mötlemissi räägib, söna aaval Jäm; ahe aaval lastasse rehi maha Muh; [rukkivihud] said kaks part haaval maha `lastud Phl; natuke aaval on saand seda maja kohendud Rid; obo keib `sammo aaval; `vihma tuleb oog aaval Mar; pisut aaval saab `tehtud Mär; puĺl ammob - - suutäis aabal Vig; pikkä köib, astub na samm aaval Tõs; vähä oaval soab maha `tehtud seemet Juu; natuke uaval tieb nüid, kuab JJn; `erne kahlud `löödi üks aaval - - pingi pial läbi Ann; rukiski oli `vaene - - kõŕss vuaval `korja VMr; ammussa tipikene uaval Kod; pihutäis aaval pane `peale Pal; `kanga kudumine on ka igav töö, milla sa saad ta lõngaaval `kootud Lai; ärä mitut näpu vahel võta, võta üit́s aaval Krk; ega ta `kõ̭ike kõrraga es anna, tüki aaval ańd iks Nõo; kana aja ka pudsaje maha, mõ̭ni kana ei aja, tulõva `veitü haaval maha Har Vrd aavaldi, aavali, haavalt, haavas, aavin
2. ajal vanast es ole nüd tu ku̬u̬ĺ nii `täpseld nigu nüid, et ta piat tol ja tol aaval [kooli minema]; tol aaval olliva lina `kalli; no `erne suṕp om arilik asi, toda võit `nüidsel aaval ka süvvä Ote

aavaldes aavaldes Rei Ris HMd haaval natune aavaldes pesen; Nopi nee porgandid siit üksaavaldes `välja Rei; oli natuke aavaldes võtn [raha]; kala - - saab tükkide `viisi leigatud ja‿s tükk aavaldes ää `söödud Ris; vähä aavaldes HMd

aavali `aavali Jõe Kuu Lüg(-lli) Jõh haaval `tulga vähä `aavali, üks `kõrraga; süö tükk `aavali, ärä toppi `kõrraga suhuje; üks `aavali `lähvad; Kana nokkib tera `aavali ja saab ka kõhu täis Lüg; Isa abeme `nuaga `lõikas viil `aavali Jõh Vrd haavalla

haavalt aavalt Sa(oa- Pöi) Muh Vig Kse Var Mih(-b-) Tõs PJg Vän Hää Ris Jür/oa-/ Krk, `aavalt VNg SaLä; aavald Ans Khk Hi Hää Trv, `haavald Kuu haaval vei `lambad üks `aavalt `järve ja pesi `puhtast VNg; üles `pandi `ahtumi `koupa,kaks `vihku aavalt Jäm; raha kulub natune `aavalt ära Ans; vesi tilgub, kukub tilk aavalt; keik rugi leigeti püu täis aavald ära Khk; lammastel sai `lehti `tehtud, üks kimp aavalt saab ede anda Kär; Turralt (turvast) vöetakse järk aavalt, järk järgult ikka sügavamase; viis `marka oavalt lihab `kallimaks Pöi; poisid tõid ikka paḱk aavalt tikka Muh; parreargiga lükedi kaks part aavald Käi; tõid nael aavalt tubakast Kse; kis kuhja `otsas on, see akkab tät (kuhja) natukseaavalt `koomamale panema Mih; sääl olli lae si̬i̬s auk, säält juusid kõik rodinal `väĺla, ikki üks aavald ja kaks aavald Hää; kell läheb sammaavalt edasi; eks ma saa vähä aavalt `süia ika koa Ris; siis akkasivad [hambad] natukse oavalt tuimendama (valu tegema) Jür

haavama `aavama, da-inf aavata S L Ris HMd VMr VJg Iis Trm Ksi Plt KJn Vil Trv TLä, `aavada R(h- Kuu; -maie Lüg); `aavame San, da-inf aavate Krk Krl/-mõ, -dõ/; `haavam(m)a, da-inf haavadaʔ Har VId; `oavama, da-inf oavata Pöi Kos; `uavama, da-inf uavata Khn Juu/`vua-, da-inf vua-) JMd Kod Plt; ppl `aabamisi Hel

1. haava tekitama, vigastama on sojas saand `aavada Jõe; me õlima `nelja `venna, `tõised said kõik [sõjas] `aavatud Lüg; Kui inimene - - jala ää `oavas, siis `võeti teerohu leht ja `pandi `peale Pöi; mees on aavat Rei; ei niisukest `suuri `lindusi ei lase ikka aaveldega, see ei tee muud kui `aavab neid Noa; vend läks jälle teenistusse - - sai aavatud ka kord Lih; ku `juhtud ennast `aavama, sis pane veri`eina `peale Vän; teda uavati paremast kääst JMd; sai `ilma sõas aavata VMr; lei ́kervegä `jalga, sae uavatud Kod; kakeluse pääl väitsega aavanu Trv; ta om juba ärä aavat (rase) Krk; siss aga tulli sääl [kõrtsis]- - ette `aabamisi Hel; tu̬u̬ sai jälle haavatuss käsist ja jalust Har; a haavat hopõn oĺl i̬i̬h Vas; oĺl kaarnass, haavat rebäsel (rebase poolt) `väega kõvastõ arʔ Se
2. solvama ta `aavas mind oma sõnadega Mär; tämä tahab minuda sellega uavata, minule valu tehä Kod; mõni aab seräst `tühjä juttu, siss `aavab süät Nõo; ta minnu aavaśs oma jutugõ Krl; timä `uhkuss oĺl haavatu Räp

haava|puu haab `aavapuu on `arva puu Vai; aavapuu oli kõige `kangem apendama, aava puust oli se [leiva] lõime Pöi; aava puust saab teha jõe peal `sõita `umbse puu lootsikid Tor; oavapuu küna Juu; jäneksed süevad uavabu kuort JMd; saŕja keri - - one uava puust MMg; aavapuu riksuv ja raksuv paladen Krk; [kaevu] salve tetti aava puust Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; `viśkli ja `köh́vli˽tetäse˽haavapuust, haavapuu um `keŕge puu Rõu; `aavapoust trumbiʔ (haavakoorest pasunad) Lei Vrd haaba|puu, haave|puu

haava|seen seen (hrl haavariisikas) `Sioksõd surõd `koltsõd - - ollõ uavasiened Khn; pialt `valge, kollast `piima aeab `väĺla, aava seen PJg; aava seened `seoksed allid Hää; oava seen on kollane paks seen, eared on nii `narmas Juu; uavasiäned one aĺlid, siniaĺl, üväd kõvad, piält pu̬u̬lt kumer nagu mütsi lagi, alt õõnes Kod; aavikun om aava seene, n‿om üsnä suure ja paksu Nõo; katõ sugudaisi `haĺle `si̬i̬ni um, tõsõ˽kutsutasõ haava seene Plv Vrd haave|seen, haavik|seen

haava|utu õõnetuvi Öhed on aava utud ja teised on kuuse utud - - aava utud on suuremad - - aava utu teeb oma pesa va `ööne aava `sisse Krj

haavel `aav|el HJn VJg, g -li hajusalt R/h- Kuu/, Jäm Khk Krj Vll Pöi Muh Rei JõeK Iis Trm Ran Puh, -le Emm Käi Noa Mar Mär PJg Tor Hää Ris KJn M; `aab|el g -li Rid Mar Kul, -le Vig; `oav|el g -le Juu(`voa-) Kos; `uav|el g -li Juu/`vua-/ Kod Plt, -le JMd; n, g `aavli Nõo Kam Ote Rõn Krl, `haavli Har VId metallkuulike laskelaengus `piened on esimise `numbri `aavlid; püü`linnu `aavlid on `kiemne (köömne) jämedused Lüg; oma `tehtud `aavlid olid paramad, poest ostet `aavlid olid sihest ööned paljud Jäm; Undi `aavlid [olid] suured naagu `erned, jänese ja rebase `aavlid, siis linnu `aavlid kangest pisiksed `peened Krj; `Aavlid sai ise seatinast `tehtud Pöi; jämedad `aavled pidid püśsi raua ää rikkuma Noa; kõvad `erned on nagu `aablid Kul; aaveldega `laśsin käu maha Tor; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; lähäb tal (pardil) mõni `aavel küll labi, aga `lendab viel edassi HJn; rahe terad vahest - - nagu `aavlid `kargavad JõeK; jänekse, linnu ja põdra `uavled JMd; püśsi`aavel niisugused ümmargused kui `erned VJg; õlesi püśsil `uavlid siden, lasesin tälle vassa `põtka Kod; [ma] `lit́se selle ropuse aaveltel `pääle Hls; jänest lastass aaveltege Krk; käe olliva [kitkumisel] kublel ja paistedu, lina kugara om jo nigu `aavli Ran; üte [herned] lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; räise teräse tulliva `vasta näku nigu `aavli Ote; loodiga `lasti `suuri eläjit, haavõldõga `tsirka Plv

haave|puu haavapuu aavepuud plõksuvad ja ragisevad paja all Kse; sõela kere oo aave puust Tõs

haavle-, haavli|püss `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle, vintpüss `juokseb `kaugelle Lüg; `Aavli püssil oli padruni sihes `aavlid Pöi; `aavle`püssis keivad `aavled sees, `lasti metsa `loomi ja `linda Mar Vrd haavel|püss

aba1 aba LNg Mär Vig Kse Han Mih Nis pude püksid nii abad, et tea, kas neid `saabki änam lappida LNg; so perse oo ikke väga aba koa (öeld peeretajale) Mär; See aid oo päris aba, ei see pia veist Han; põlbessilma otsad oo lagond ja `perse takka kõik aba Mih; puu süda sees aba Nis Vrd abe

aba4 aba g aba, ava

1. jõekoold, soot jõe avad on `rohto ja `prahti täis - - vesi `virdab viel vähäkene säält; jõgi on `käänulik, `kierude vahel `onvad nie avad Lüg
2. abajas vesi `sõisab abas vagane ja sue. ku on mere puolt tuul, `peksab aba `laiali Lüg

habahõlõma haba|hõlõma Kan Vas, -hõllõma Har Rõu, -õllõma Urv Rõu Plv (siit-sealt) haarama; tuuseldama habahõli iks ütte ja tõist, es saa˽midägiʔ õigõʔ ärʔ tettüss Kan; vanamiis `naksi `nuia habahõllõma, pini kaḱk minemä; medäs sa tanh habahõllõt, mis sul `kaonu om Har; Kage habaõllõs naid `pi̬i̬te, haard õ̭ks siist ja˽säält Rõu

abaja, abajas abaja Hlj Vai hajusalt Sa, Muh Kse Var Tõs Khn Hää; abaj|as g -a Kuu Hlj Jõh Vai Ans Khk Pöi Muh Tõs Khn Tor Hää Kad SJn Vil

1. a. väike kitsas laht, meresopp (sag koos kohanimega) `siia abaja `alla tulad `varsti soola laadungid Khk; Argi abaja - - `lambaid [käidi seal] pesemas Vll; Aĺjava abajas luiged kisavad; meri `olli [paadi] abaja aan Muh; mehed vädasid võrgud abaja `peale Kse; perssjalg eläb abajatõs Khn b. noodavedamisekoht meres nie on sen külä abajad Kuu; abaja, `nuoda jäuks `välja `mõedetud plats Hlj; igaühel on oma abajad juo tiata Kad
2. kinnikasvanud meresopp või jõekäär; mäda maakoht laps vajos abaja, pää oli vaid `välläs Vai; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks; `veised olid täna abajas, pidid `sisse `jääma Pöi; abajas oo põhjatu. aeas obose `sisse ja uputas obose abajas ää Tõs; Sii põle enne teed olnd, `oĺli aenult `pehme abajas, kust läbi ei saand Tor; kui on abajas, säält obene `koormaga läbi ei läha Saa; abajas om mäda koht, mis kõegub `kangeste SJn
Vrd aba4, abaju
3. hrv ruum ahju ja seina vahel ahju abajas Khk

abama abama Ran Nõo haarama, krahmama abas aena `üśkä ja läits Ran; temä om `ahne vaemuga, abab ike siist ja sääld; üits aenuke `lamba jalg ollu supi sehen, peremi̬i̬ss abanu tolle ja söönu `kähku ärä Nõo Vrd habima

abar1 abar g -a IisR Vai(n abara) Trm Kod Ksi Trv Ran Puh(-u) TMr Ote San; apaŕ (-r) g abara Võn V(g -u Se, Har) kolmekordne kalavõrk abar on `kolme `kerdane. kahel puol on `arvad `silmäd, `keskel tihid `silmäd Vai; liig`silmadega `võrku kutsutasse meie puol abar; abaral on ka kivid all ja pullud pääl Trm; abar `panti looga `mu̬u̬du vette, siss aena sehest tõogass loodsikut ja müt́t; lääme abarale (abaraga püüdma) Ran; abarude olli purik lännu Puh; apaŕ om kümme `süldä piḱk ja kat́stõist `süldä laǵa Võn; apar - - tõmmatass i̬i̬ kääru‿päle ette `sisse, siss pestäss tsääśtiga vette - - hirmutedass kalaʔ abarõdõ `sisse minemä Har; lat́ika apaŕ Räp; abaride man, sääl omaʔ tohoʔ sälüse kablast läbi Se || võrgunöör teen võrgu abarat Ksi

abara|võrk abar abara võrguga püiavad lat́ikad ja `turbasid; abaravõrk pannasse pikku jõe äärt `sisse Trm Vrd abarmu|võrk

habaritsmä habarit́smä (siit-sealt) haarama timä tahan (siin) habarit́se, haariskõĺli iks ütte ja tõist Plv

habask2 habaśk g -i lai rõivas, ürp habaśk om suuŕ ja laǵa, hüä `säĺgä visadaʔ Vas

habe abe KodT, g -me R(h- Kuu) Pöi L K I TLä, -ne S(h- Phl) Kse Tõs M, -na SaLä Kaa Saa Vil Kõp Trv T; abõ g -na, -nõ Khn; aben g -a Trv Nõo San/-õn, /; apõń (-n) g abõna V(h-), abõnõ San Krl(h-) Lei(apen g aben|a, -e); hrl pl eL

1. a. mehe näo alaosa karvkate silmnägu kaik habemes Kuu; abe nagu viht `lõuvas; koledast on abemes, `justku ei õlegi nuor inimine Lüg; Tuli `nindat abe kahes lehes (kiiresti); Ärä `ütlä midagi, annab `vasta abet (nägu) ka viel Jõh; abe kut udu Jäm; abend `soeti vanast Ans; kikkis abenega mees; suur aĺl abe - - kut takutoŕt Khk; Vanasti abe oli au asi, kes teise abeme ää rikkus see `anti `kohtu `alla; Naise `moodi mees, pole abent ega midagi Pöi; abene `aamise nuga Muh; Enne ela vana abene all, kut noore piitsa all (vanema mehega on parem elada) Emm; sa oled jo abenese `kasvand üsna; mina äi aja oma abend ära, las ta `olla Rei; mõned kasvatavad abeme et `rõndo ühnä Mar; Abe mehe au, nina mehe nägu Han; tä oli `seokse alli abenega Tõs; Piip `tolmas abõnõs; Nüüd käüväd kõik mehed abõnõta Khn; Suu suitseb ja abe `aurab (valetajast) Hää; tõmmanu tal abenast `kińni Saa; nüri abe - - nihuke löhike, ää lõegatud Juu; abet soab iga nädal `aada Kos; mõnel mehel abet põlegi, mõni ude aga lõua ots Kad; abe must kui pigi Sim; vanemad mehed kańnid abet; abe `valge nagu lina kolga Kod; abemes ja `karvas vanamees Lai; nüid ei kasvata enam `keegi abet, aga vanasti oli ta `moodis Plt; laseb abeme suures kasuda KJn; üits aben (habemekarv) oli põse pääl Trv; esä olli mai·lmatu pikä abentege Hls; ta lask `kasva abentel, ta ei `aaki abenit; si̬i̬ om mihitse meelega naine, kel abene suhun Krk; kudass siss ilma abemeda saab, abe om jo `lämmi küĺmäga Puh; mia sugisi abenit ja `ot́se `kirpe abende sehest; `juusse om säbärä, aga abe om siri Nõo; `väike abe, nigu alle peni sita pääl Kam; `suurde abendega vanami̬i̬ss Ote; tu̬u̬ püǵä abeniid San; hapõn om mehe au, küpär mehe `korguss Krl; timäl ei olõ habõna `juurtki `vi̬i̬l (on väga noor) Har; ma naka habõnit ajama, habõnaʔ ummaʔ ajamadaʔ Vas; hapõń `kaśvi suu `vi̬i̬rde, a `mi̬i̬lt olõ õiʔ; habõndõga karvõtunuʔ (habemesse kasvanud) Se; habõnaʔ kui sikal; kel suurõʔ karvaʔ käśsi pääl, suurõ habõnaʔ, tu̬u̬ um `õndsa. tõbrass, mehidseʔ vihädüseʔ Lut; habemesse ebaselgelt; omaette muhas abemesse Lüg; Läks ja `naeras abeme, et vot kus lasi `ennast pettada Jõh; oma abenesse köneleb Jäm; mes sa seal pomised `eese abemesse Mar; pobiseb oma abemesse, kes sest aru soab Juu; Mõni `reaksi rahulikult nii kui ise `endale õleks abemesse `reakinud Trm; mõmises `endale abemesse, ei saand aru Lai; naaŕ abenase Trv; pomisess `pääle abenesse Krk b. piltl tegi mulle abemesse (pettis) Lüg; Sihantsid abenega (varem kuuldud) jüttusi kuulemi ühtepuhku Emm; laeval akkab abe `kasvama (vesi hakkab laevanina ees vahutama) Pär; [mölder] Mõistis matsidele easti abemesse puhku (valetada) Trm
2. habet meenutav moodustis a. karvade tutt, vurrud, poised sokul - - suur abe on suus Khk; kitsel o `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; kassi abene Hel; kivijüräjä ommaʔ abõndõgõ kalakõsõ Urv b. sammal, rohututt vms laeval on abeall - - piab `jälle tokki minema; su̬u̬s kasuvad pikad kaelud, punased abemed `küĺgis Hää; kuuse abemed ripuvad kuuse `küĺgis nagu tropid Juu; puu külles kasvavad niisugused `närmad, sie on puu abe VJg; mätas on suure abemega, suure rohu ehk einaga Ksi; va su̬u̬kuuse juńn, abenit täis Krk; mõ̭nõl vanal puul kasusõ habõna manuʔ Har c. lokuti, lõpus kikka habõnaʔ Se; kikkal om lia (liha) apõn Lei

habelema abele|ma Jõh IisR Ote, -me Hel; habõlõm(m)a Kan Urv Har, abõ- Võn

1. uisapäisa tegema; tuuseldama ti̬i̬ kõrralikult, mis sa abõlõt tan Võn; habõli siin kolgan ja sääl, aga `sõski es saaʔ `asja kätte Kan; Olõʔ rahulik, ärʔ habõlgu Urv
2. ahmima Lehm - - abeleb `einu `süllest juba Jõh; Lehm akkas nii abelema, kui `värskeid `einu `viisin IisR; egaüt́s habõlõss ennedä, midä kätte saa Har
Vrd habalõma

abi n, g abi üld(g avi R), avi van Trv; seesü avi|s Rak Sim, -n Krk Hel

1. aitamine, abistus; see, mis aitab laps sureb ka `kirmisse kui abi ei saa Jõe; sie (põllumaa) `anneti kaluritele abiks, et `muidu kalamies sureb `nälga Hlj; häbü olis old hakkada abi `hüüdämä; vana `paati ja vana naist saab viel `värvi abil ilusaks Kuu; kas tuliksid `mulle vähest ajast avist VNg; `meiesuguse abi ei `aita `sinne midägi; minu emä õli puol `tohtri `saarnane inimine, tämä tegi `luomidelle abi Lüg; üel võttab [soolatüügas] ühest `asjast abi, `teisel võttab `teisest `asjast abi Jõh; tama käis `miule avist Vai; `ilma täma abita saa ma läbi küll Jäm; üks kolm nädalid oli [pruuttüdruk] `pruuti abis Khk; siis es ole `arstide abi `saaja enne vanast Kär; lähen - - paulma ja abi ajama Vll; eks see ikka abiks nõuks ole Muh; inimeste abiga `hoiti nad keik (lambad pesemise ajal) `senna vee `ääre Phl; ma kõik elma abita - - töö ää teind Mar; võrgu vastalesed [on] mere `jääres kalameestel abis; oli isat abis Var; kaśsi suust pidi `öössa `ohtu tulema ja koera suust `öössa abi Mih; Sio abissõ mia enäm ei usu Khn; abi ega `armu `mulle `kuśkilt ei `anta Pär; Juuli tuleb meile oome abis kardulid noppima; kui nägemine alb, sis `võetasse prillid abiss PJg; sai ika läbi ise oma abiga, et ei old sõnna obuse abi `tarvis Hag; tema on ea inime, `aitab ja annab ikke teesele abi; nüid on kõik aśjad ja abid katsutud, nüid katsun veel seda viimast abi Juu; Sa said oma sõńniku küll [talgutega] `kärmemini `väĺja, aga sa ise pidid `jälle `teśtel abis `käima Amb; ma `aksin vallast abi `saama Ann; lähän kua nendele õnnetumatele abist VMr; tema käis alati sel `kõŕtsmikul abis `viina müümas VJg; ilma jumala abita ei saa `kuigi `kaugele Iis; ei ole `kuśkilt abi ega `armu `loota Trm; küll tä kisendänud abi, `ükski ei sua abi tehä Kod; `võt́sin kepi `piosse. ega ma siis ei kuku - - kepist on suur abi kohe Pil; `lahke egäde `vastu, kus abi vaja, panep käe `külgi; es saa rõõvast `seĺgä, es saa maha ilma abite Krk; mia olli avin, me istutimi [taimi] Hel; rü̬ü̬k abi Ran; ku sul `endäl `jõudu‿i ole, abi `armu ei ole mitte `kostegi `lu̬u̬ta Nõo; massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ku abi ti̬i̬t, siss abi saa; kui kedägina ei olõ sul abin, siss piat üt́sindä tegemä Har; kiä `sańtmah käveʔ, noile iks `ańti aṕi Vas; mul olõsi api vaia, tiiä‿i kost saiaʔ Se; arbi`ańdja, timä and api Lut; appi ~ abi ~ abis(s)e abiks, aitama (töös, tegevuses; imestust, ehmatust, pahameelt väljendavates hüüatustes; tervitussõnades) `tulga abi `paati vedämä Kuu; võttas `tarkuse appi, aga tuld sest `vällä kedägi; tüö `juures `üüdasivad: jumal appi Lüg; tuli meid abi tühe Kär; ole sina meheks mind abi tulemast Vll; tule sa jumal appi, `vaata mes nüid oo Mar; `saatis teise `moole abise Kse; `kartole`võtmese `juure `võeti `päilisi abisse Mih; tule mind abise koa Tõs; ta lähäb oma sugulast abi Khn; pakkus ennast appi Ris; taevas tule appi Koe; tüed ei jõua teha, `piame enestele appi `võtma VJg; isa palub appi siga `tapma Iis; tule jumal appi, mes sel nüid viga; kui siämendätse, siis vanem rahvas `ütleväd: `jõudu `tü̬ü̬le, jumal appi Kod; tulliv pühabelt meid appi Pst; `tü̬ü̬lisi `võetse välläst abisse Hls; `tulden appi, `panden käsi `külgi Krk; kut́s miu appi `lehti raguma `siale; vanast ku rügä põemeti [öeldi:] jummal appi Nõo; ma karaśsi tälle aṕpi Räp; tere `joudu, jummaĺ appe (öeld kündjale) Se
2. a. (kellestki, millestki) kasu, kergendus ei ole abi tast sugugi Kuu; midä abi sest `viina `juomisest on Vai; mis abi mool `poistest ka oo Käi; neist kana munadest, neist `üöldi ikke [tervisele] suur abi olema KuuK; teeb tü̬ü̬d, aga kedägi ei õle sess abi Kod; siss ma tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; `Kapstist oĺl kah vanast suuŕ abi Urv; kas tu̬u̬st abi saa, et sa vannudõ hobõsõid Har; must (minust) olõ õi abi `tolmu kah Vas; ma [aadrilaskmisest] joht api es tunnõʔ Räp || (lahasest) `tohter sidub käe abide varale, kui käsi one `kat́ki Kod b. lisa, täiendus piimale keedeti jahusuppi `juure ja `pańdi `sesse, see oli siis piima abiks Rid; [kartul] oli naa jahude abi, kui ruki vähä oli Mih; ennemuśte olid kitsed ka old `lehmadel veel abiks Ann; [kambritele] `võeti rihaalusess abi (ruumi juurde) Kod; `kartolt `pańti nigu jahule appi [leivategemisel] Plv
3. abiline suur mieskond, et üks on `kapten, sie on `kapteni abi, on `tüürmann, `tüürmanni abi, siis kokk, kokka abi Kuu; võttasin abi omale, `endal tüö `jõudu vähä Lüg; ta lihab abi perese `tooma (naist võtma) Jäm; `kohtumihe abi; kirjutaja abi Khk; Ma `vötsi omale ka einaajaks abi Pöi; täna oli [karjasel] ühest perest abi, `omme oli teisest perest Koe; `paerga metsaülemad ja abid, siis oli metsa ärra VJg; mis nüüd viga, sul abi kõrvas Iis; [väike laps] isä abi, emä tugi Kod; kellel ei olnud inimesi, `sii võt́tis rehele abi Äks; ta ise oli `meister, võt́tis abi kua Lai; üits vallavanemb oli, tõese oliva abide Trv; saadat `vällä [mõisa] seidse inimest: jalgteomi̬i̬s, jalaabi, `tõpre teomi̬i̬s, `tõpre abi Krk; tütär tulõ emä abi, poig esä abi Rõu; vallavanõmbaʔ ja timä abiʔ Räp || (rahvast, inimestest) täna oli `saunas pisine abi (vähe rahvast); pidasid pisise abiga pulmad; nendel suur abi (palju töörahvast) kää Khk

abi- abistav, lisa-, tugi- mina olen abikalur, merel ei käi, aga `verku `päästamas ja kivestamas käin Jõe; kui `oige `kiire viel taga oli - - `täüdüs `tellidä `viel küläst abiväge [võrke parandama] Kuu; abi`kohtomies õli ka `määretu külast. ku `kohtomies jäi `aigest, siis meni abi`kohtumies; kui `palgid on `nõrgad - - siis `pannasse `puole vahe `pääle abi `postisi (lisaposte kahe aiaposti vahele); üks õli päämies, kaks õlivad - - abi `tallitajad Lüg; Jaani on `Pöide abikerk Pöi; Lõetsa `olli Kansi abi`mõisa Muh; abisõnnikut (mineraalväetist) tuuatse nüid `kahte `seĺtsi Kse; `sõuke peenike löödi pael `pantaks abipaelaks [võrgupaelale]. üle võrgu kõik `pantaks abipael, ku pael mõnest kuhast pude on Hää; abikarjane ja peris karjane VMr; Ennem jagati [veskikivi] peasooned ja raiuti välja, siis jagati kõrval või abisooned ja raiuti välja; abi sõńnikud - - `pańdi tõist kõrd `piale, kui `sõńnikust `puudus tuli. abisõńnik `pańdi `enne [kesa] `kõrdamist Trm; abi`võt́jale (kes aitas mett võtta) `ańti mett Plt; abi ku̬u̬l`meistre Nõo; `Rõugõn om kat́s abikerikut Har; lät́s küläst api `ot́sma, tuĺl küläst abi`rahvagaʔ tagase Räp

abi|elu sie peigmies ja pruut akkasivad abieluse Hlj; se on `pordo elo sies, ken abielos ei ole Vai; See juba mütmega abielu eland Pöi; kes o abieluse `astun, peab oma pead `varjama (abielunaine ei tohtinud käia katmata peaga) Muh; abielu ja `paariselu; abielus inimene PJg; `juhtub, et väĺlap̀olt abielu tuleb laps Kos; kui abielusse `seie `tallu tulin KuuK; kirikust üteldi maha pruutpaarid, kis tahavad abielusse `eita Koe; eläväd ilma laalatamata, eläväd väljaspu̬u̬l abielu; `õptaja kuulutab, et tahavad abielusse `minnä Kod; õpetaja elab abielu õma `ti̬i̬nijaga Pal; me oleme viiskümmend säidse `aastat abielun ollu Trv; sis ma riku abielu, kui ma tõese mi̬i̬st vahi ja taha ärä võtta Nõo; kui abielu `riḱja kõńd, siss maa värisess kolm süld all Urv

abiline abili|ne R Jäm Khk Pöi Muh Rei Mär Khn Juu JMd Koe VJg I Trv Krk Nõo Ote San Urv Har Rõu Vas, -le|ne Emm Rei hajusalt L, Ris Juu Tür Äks KJn San, g -se; abili|nõ Räp Se, -lõ|nõ San Krl, g -sõ aitaja, abimees; palgaline ei sinust ole ka abi ega abilist Kuu; `suomlane tuli `siie `suure `paadiga ja siit viis omale abilisi [kalu] `püüdama Hlj; abiliste päävad jähid `maksmata Jäm; perenaisel `olli kaks abilist koa Muh; abilene oli küll kodu Rei; nad tegid abilestega töö ää Mär; nüüd `jälle üksi, põlõ abilist `kuskil Khn; `eńni `moises käisid abilesed Ris; jättas‿tene se `oasta abiliste palgad `maksmata Juu; sellele (heinamaale) `võeti niipailu abilesi `juure, nii et `õhta läksime ja teeseks `õhtaks - - oli se eenam maas Tür; kuer oli [karjasel] kõige suurem abiline Koe; paĺlu neid abileìsa on Äks; `võeti abilisi pääviti Lai; sisaśk piap uisa `tohter või abiline oleme Krk; temä om ütte `viisi mul võtta, ku mul abilist vaja om Nõo; sa‿lt mullõ iks abiline olluʔ, ma‿i olõʔ säänest abileist nännüki San; tu nakass kõ̭kkõ tüüd tegemä, tu saa jo abilisess imäle Har; kos talon ta kaŕan oĺl, tu ańd abilisõ kah Räp; palga peräst tuĺl abilisõst Se Vrd abinik

habima abima T V(h-), -e Hel, San Krl kiiruga tegema; haarama; ahnitsema kõik abiss `endäle, ei saa `kostegi täis Ran; abiva‿tud `sü̬ü̬ki nii et `oitku San; sa habit ku `kuumi `sõklit, haarat iks siist ja säält Kan; kõ̭iḱ habisi iks t́sialiha Krl; tu̬u̬ habõ õ̭nnõ tu̬u̬ tü̬ü̬ man nikui, es läpe˽timä midägiʔ `perrä kaiaʔ; tiä habõ kül˽noid `poissa, a mehele es saaʔ; üt́s naańõ um `õigusõ ti̬i̬l registree·rit, a tõõsõ umma˽muialt kokko habituʔ Rõu; olõ eiʔ illośs tõõsõ i̬i̬st tü̬ü̬d ärʔ hapiʔ; lehem habisi `sü̬ü̬mist Räp; `naksima jänest kinńi habima Se Vrd abama

abi|mees abiline onu oli `jälle siis sie `tallitaja abimies Kuu; üks õli päämies, kaks õlivad abimehed Lüg; tuul on abimees, lae linnab nönda edasi Khk; Poiss on mool juba sii tubli abimees Pöi; üksinda ei saa `paĺke `pääle, peab ikki abimees olema Saa; jumal on ikke meie abimes Juu; kui südä täis, siis nutt om ainus si̬i̬ rü̬ü̬st ja abimi̬i̬s Krk; temä om üits tubli abimi̬i̬s mul Nõo; esiʔ oĺl abimi̬i̬ss `ot́sman, a [oli] pää varass Urv; kõ̭igin om ta (kurat) abimiis ja avitaja Har

abi|tegu täiendav teokohustus abitegu - - oli reńdi `kõrves - - sõńnikud oli laadata ja rukist oli lõegata Juu; olid viel abi teud, siis olid `talve viina küögi nädalad, kui sulane pidi viina `küökis `käima, aga `tiumes käis igä pää HJn; olime sedasi mõisa abi tegu pial, tegime `eina ja käisime `leikamas ja kui oli taĺlis `luome, neid `süötmas ja HljK

abi|vaim 1. abiline maa`möötijel ju üks venelane abivaimuks Jäm; sõńniku väo või mõne muu `raske töö `juure `võetasse abilesed või abivaimud Aud; ei mul kedagi abi`vaimu põle, pean üksibäni tegema Juu

2. abiteol käiv naisterahvas igast perest pidi olema vaim ja teumies [mõisas]. kenel oli `suuremb talu, senel pidi abivaim olema ka VNg; tiomies õli igä päiv `mõisas, abi `vaimud `käisiväd ikke `jälle ise viel Lüg

habras abra|s eP Pst Hls, -ss Äks Trv Krk T V(h-); g `apra Khk Pha Vll Pöi Muh LäLo Vig Lih Kse Mih Tõs Aud Hää Saa Ha Amb JMd Kad Trm Kod Ksi KJn Trv Pst T V(h-), abra Jäm Hi(h- Phl) Mär Mih PJg Vän Ris Kos Ksi Plt Hls, abrakse VJg; `apra|s g `apra R(h- Kuu; g -kse Kuu)

1. kergesti murduv, purunev või katkev, õrn `haprad linad Kuu; mis ma tien sene `apras `riidega, sie ei `kesta VNg; öled oo kuivaga nenda `apraks läind Khk; jo abra puu ennem `katki lihab Pha; See (praetud kala) on nii abras, et kinnita mitte kiputagi Pöi; abrad oksad Phl; ei vöin kaua liguda, siis ta (lina) - - läks `apraks Noa; `akna klaaś o väga abras Mär; see `tahke leib - - o abras, tä põle naa eä `ühti kui `pehme leib Vig; nii `aprasse `lähtad [kalossid], et ei kannata änam Mih; ned kased on nõnna abrad et Vän; näbrästänü riie on abras ku pask Saa; nöör läind ilmaaja käes `apraks Juu; kuused on abrad, ei kannata painutada Amb; kui oli abrad lõngad, et `ühtelugu parandad [kududes] JJn; mina `värvisin - - siin lepa koortega - - tegi pruuniks, aga tegi need villad sihukseks abraks Ann; nied on abraksed lõngad VJg; metspaju on abrass, si lähäb `kat́ki Äks; riie on vana, pude ja abras KJn; ära ti̬i̬ reha abrast puust Hls; ku puu ärä rut́tenu om, siss om ta abrass, ei paenu Nõo; keväde om iä `apramp, sügise `vindse Kam; abrass keids Rõn; `kisko õi naid `haprit puutükke Kan; rõivass om `haprass är lännü, ta ei piäʔ midägi `vasta Räp; ta raud om vega habrass Se || pehme, mäda on aga abras maa sii Khk
2. (inimesest) a. õrn naiste`rahvad koa `sõuksed `aprad inimesed Muh b. rumal, lollakas sie on oige `apras, sie on `tohmaka`puole Jõe; see mees on natukene abras; need on ju kõik öhesugused abrad Ksi c. äkiline `Miski ei `mieldi `talle, akkab `ühtelugu kärisema - - on abras Jõh; temä om seande va abrass inimene Trv
Vrd abar3, abrajas

abu abu S(-o Hi) Han Khn

1. hrl pl õlg; piht, turi; abaluukoht kasuk abute pεεl, pole üll mitte Jäm; `laiade abudega; odra ösumiste `aegu viseti sirp üle abu selja taa Khk; Vetame siis selle palgi abu pεεle Kaa; abu taga valutab Pha; `muljus mo abusi, abu `sooni Jaa; Pole änam poisike, juba `aastud abus ka; Oli noorelt suure laia abuga täisekere meest Pöi; kui abudest külm o, siis o äda küll; unt oln abude pealt ikka valvakam Muh; sain mütu `korda abuse, et lasin piiru `otsast tule εε `kustuda Käi; abud on `terveld siit läbi Rei; hunt `viskan `lamba abude `pεεle Phl; Vassak abu valutab veel Han; `Lüedüd `nuaga abudõ vahõlõ Khn
2. naiste pihik, liistik abu - - oli sinise ning mustaga `tehtud (leinarõivast) Ans; abuga kuub (pihtseelik); Ma tegi `jöuluks tüdrukule uue abu Khk; naistel olid abud allist tüssist Mus; pitkad kuued olid - - ülemine jägu olid abud, kuue `külges; abudel `koltsed ja mustad kiudud, [ees olid] malid Krj; `Sõuke lammas`karva, villast kojutud abu on `talve kõige soem Pöi

abu|käised lühike naistejakk; vest abu`käised, nee `tehti kirgu taarist; mustast `riidest abu`käised, punased pailast aasad, nööpaugud ja puust pöörad ees; abu`käised oli naeste `riided, ilma käisteta Khk; abu`käised olid allist tüssist, `käised oli `otsas; meestel olid vammused ja naistel abukäissed Mus

abusis abusis Rei, abussis Ans Khk abaluude piirkonnas, pihas poisil on pisisest `pεεle küir abussis Ans; Minul on ründus ja abusis aige Rei

abu|tagune piha-, seljatagune abutaguse pεεlt `löhki Jäm; Mütu `aega oli abutagune nii `aige ja valus Kaa; Sool juba abutagune `valmis kojutud; Kõik abutagune valutab Pöi

adaldama adaldama haarama adaldas ikke siit ja sialt; adaldas võtta Trm

adelema adelema edasi-tagasi jooksma (kana) kõõrutab ja adeleb - - käib muna valun ja õt́sib pesä; mes `asja te adeletä `mü̬ü̬dä külä; eläjäd ei seesä `põrgun paegal, juakseväd ja adeleväd Kod

ader ader Khk Juu Äks VlPõ M T, atr hajusalt Ha, Trm Krl Har Rõu Lei Lut, adr Muh Kse Plv Kra, ater Var /-õr Khn/ I, adõr, -ŕ hajusalt T, V, g adra, p `atra; ader g, p adra Sa/n adr Jaa Pöi/ Hi Mär Vig Kse; n, g, p adra Jäm Noa Var PJg Vän hajusalt Ha, ViK TaPõ Plt Pil, `atra R(n atr Kuu VNg Lüg)

1. künnivahend Ega sinu peräst atr `aiale jää (midagi tegemata) Kuu; Anna `aega `atra sääda (ettevalmistusi teha) Han; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim; kaheteist`kümne `aastane olin kui käisin adra taga Trm; Talvel säe atra, suvel tii rege Pst; maa olli kikk adra all (üles haritud); nemä om esi selle adra mehe (ühel nõul, ühel meelel) Krk; anna `aiga `atra `säädä, küll siss `kündi külläld saab Ran; vanast `ülti ku kaśsiʔ ravvõndõsõ, tõsõ kuu nakatõss `atru `sääd́mä Urv; pujaʔ jo adra peräh (juba töötegijad); olõ õiʔ ma˽vi̬i̬l nii jõvvõdu, maʔ olõ hobõstõga˽kõ̭igih paigoh, äglih ja adrah Plv; üt́s adraga, sääd́se luidsaga (põllumehest) Lut Vrd adur
2. (eri adratüübid) a. vannasader adraga `küntasse - - mis [maad] pöörab on sahk, sellega sahatasse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse Khk; küli `künti adraga `sisse; Oli `söuke puu, mis `ärgade `sarvede taga keis, see `seoti siis adra jöngi `otsa Jaa; Kevade `tuhlid tehakse veel maha, sui mullatakse ka adraga, muud `tehta nendega änam `miski; Ärjad olid adra ees iges, obu on aiste vahel; On adr põllal, siis on talised tööd jumalaga; saand suuremaks saand, siis akkasi adra taha (kündma); Odr ikka adra `alla maha (sisse künda), siis kasub ka Pöi; meitel on `vandaga adrad Emm; kot́t`perssiga atr (tehti kuusejuurikast, kasutati liivamaal kartulite muldamiseks) LNg; adraga sai seeme maha `tehtud, sahaga said kõrremaad `küntud Rid; ühe obuse atr oli, sellega sai `otra maha `küntud Kul; adraga `küńti ja `aeti vaud `sisse; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; `mõisas olid ikka sahad, talu `poegadel olid adrad Kse; Adraga oli parem künda - - nagu kirikuline köis isi kõrbas, ühö `käega `oidis `kurge Mih; `Enne vanasti old atr, üks aru oli - - `persse `tehti auk `sisse, sialt käis rauabu läbi Kei b. harkader `kurgidega `atra VNg; `Atral õli ies kaks `putkega `sahka ja taga pikkad kured - - `Selle `atraga ajeti vau `laiussed `kriipsud `juuritud `maale; `Kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas Lüg; Karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater, arkater ikki, aga `kergem, löhemate `aeratega Hää; adradega `aeti vaod `lahti VMr; adra kaśt, rauast `tehtud sõrmejämedused vitsad, mis adra rauabud `kinni oiab VJg; `kerge kui adra perse Sim; `sahkegä adrad õlid nagu nüid kartuli ater. edemält künneti kõik `sahkegä adraga Kod; köüdä ader `kinni ~ kokku, ku vaist är lakki Krk; ader om ärä ummistanu, ei saa edasi Ote; Tan mi˽pu̬u̬l oĺli˽naaʔ adra˽katõsugutsõʔ. Üte oĺli˽`kuŕgiga, tõsõʔ oĺli˽puiõ vai `vehmridegaʔ. Taa `kuŕgigaʔ adõr, taa `tükse niguʔ rasõmb olõma; Taa raudnabagaʔ adõr, taa es tulõ˽no˽väega ammuʔ. Innembä oĺl kabõĺ ja˽pulk, sõ̭ss tu̬u̬ pulgaga˽teĺliti ja˽`lü̬ü̬di nipaĺlu `ki̬i̬rdõ `sisse ku˽vaja oĺl Urv; sul omma na huulõ iŕvile nigu adra lohets Har; üte adra `köütjäʔ (ühel nõul, ühel meelel) Vas; Ku kurõmaŕaʔ `samblõ pääl `kaśvevaʔ, sõ̭ss `tahtsõ rügä õhukõist `küĺve - - ku `samblõ seeh, sõ̭ss sügävämpä, adra ala teǵemist; aadami adraʔ (harkadrad) Räp; `kardohkit istutõdõss maa `sisse, adragaʔ aiass takah kińniʔ; adõr vaä `köütäʔ `korgõpass vai madalapass Se; läti ader harkader lät́i adraga `aeti `kartuli vagusid, seemendati `viĺja `sisse kah; lät́i adral olid kured, kus obune vahel käis, rauapuu, kus sahad `otsa käisid Lai; vene ader harkaderTrm Lai võta va vene adra kiks, mine sellega lepa juurikid `kongima Trm c. (algul omatehtud) hõlmader `atra õli ikke `niisukene nagu `nüüdki aga nii, puu telg, `tiisel ja, raud tiib ja kõik Jõh; tiivaga adrad, εnam oli puud, muudkui see tiiv oli rauast. pärast `tehti üsna rauast neid Han; Adra õlm püeräb kamara `põhja Khn; adra osad - - tera ja õlm - - terasest või rauvast JõeK; Vanaste õlivad sepa juures rautatud puuõlmaga adrad Trm; adra tellraud one `tiisli all Kod; `õlmadega `atra ei old, seemendamene ja kõik `oĺli aŕkadra tü̬ü̬ SJn; adra kaal [vahe] adra terä mant seniss ku `tiisleni Krk; riia ader `oĺli raud ader piḱä siivaga - - kate obese jaoss - - ta Riiast `tu̬u̬di. noid - - riia `atru tet́ti perän muial kah; taani ader `oĺli `raske, täl `oĺli ratass i̬i̬n ja siib `riśti - - terä i̬i̬n kes lõegass kamara i̬i̬n `valla Ran; ja ku sitt ader om, ader ei lu̬u̬, jätäp mättä üless Nõo; meil oĺl sepäl tettü siivaga adõr Ote; vanast `oĺli˽kõ̭iḱ naa˽haŕkadraʔ, põrhõ·lla om katõhobõsõ atr Har; ravvanõ atr, timäl um innõ kat́s `puukõist Lut; saksamaa ader hõlmader puu `tiisliga õlivad nie `suured `atrad, `saksama `atrad, üks rattas õli ies Lüg; Ennemä `üeldi saksama atõr, nüüd `üeldässe sahk Khn; Siis akati ühe obuse saksamua adradega kündma. Mõne uasta pärast, siis läks juba üle kaheobuse adrade piale; saksama adrad olid `siivadega Trm; saksamaa adral ei ole `aerid, aga temäl käib terä. sääl om õlm tal ehen, talla ja õlma, mõni käib rattage Hls; sagsamaa `atra sääs iks sepp Nõo; edimält kui raudadra tulliva, üteldi saksamaa adõr, perän üteldi (pü̬ü̬r)siivaga adõr Kam; Saksamaa adra leht om arʔ kulunu Vas; suur ader hõlmader suurel adral on sahk ja siiv Kod; suur adõr `olli joba ravvast, kaits obõst i̬i̬n; kui edimäld ni raud adrad tulliva, ni suurõd adrad, siss mõned es tahagi neid Ran; Ammuss no˽tu̬u̬ oĺl, ku `kündmisess suurõʔ adra˽`tuĺli Rõu d. muud tüüpi ader nüid oo kahe ja kolme sahaga adrad koa, neid `üitasse `krimlid Mär; kolme`raudne ater oli, sellega sai seemet teha, seemendamese ater Aud; minu isa `ośtis kolme sahaga adra. kolm `sahka oli all raami sehes, peris maad ei `jõudnud `künda, ainult seemendata õhukeselt Äks; pialt`sahkadega adra on kole `raske Plt; `ku̬u̬ŕmise ader koorib maa ära Pst; vanast olliv lõikaertege adra, ni̬i̬ lõigasiv [rohu] juure katik Hls; servaer ader (harkader, mille sahkade välisservad on teritatud rohujuurte paremaks lõikamiseks); servaeradrage künneti `sü̬ü̬ti ja saadu maad; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrvu küllen Krk; väidse `mu̬u̬du atr (lõikader) Har; `lõikaja atr, üt́s innõ küńniraud um - - `lõikass turbast `kat́ski ni `juuri Lut
3. adramaa `atra järele `makseti maa `maksu Vai; poole adra `puuma (talu) Khk; viiskümmend sajandikku on pool adra Kos; mea ei tää mitu `atra vald olli Krk; ega adra pääle `loeti hopõń [tööle] Har
4. terava otsaga palk palgiparve pidurdamiseks ja tüürimiseks parvõ atr om `ankru asõmal. tõnõ piat liigatr olõma. ku˽tõnõ `kat́ski lätt, om vaĺmiss tõnõ võttaʔ Har
5. pl adraʔ (jooned peopesas) Se

adra|maa maa maksustamise ja arvestamise ühik feodaalajal `ennemb `anneti `mõisa `tüölistele ikke teha üks adramaa Lüg; poole adramaa koht; sii külas es olegid `terve adra maa meest Kär; `enne käisid ikke `mõises adramaid `künmas Juu; adramua `loeti vanass kolm vakamuad Kod; adra maa, tu̬u̬ oĺl hobõsõ tü̬ü̬ `perrä, ega adra pääle `loeti hopõń Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur