[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

i1 ii üld, g iiu Hls Krk kirjatäht; häälik mina `käisin `kuolis, siis õli `kolme `seltsi `iisid: suur ii (I), jott ii (j), pisikene ii (i) Lüg; taivas, `iiga tuleb itelda Jäm; `iisid oli koa kaks, jott ii ja teine ii Rid; kaks `iidä Kod a. (i nimetusi) pisine ii Jäm; lühike ~ pisike ii (i), suur ii (I) Muh; `väike ii Kse; nisuke viie kopika sugune `pärmu·tre nüöp ja sial pial olid [tähed] ii ja pie Jür; jott ii ja `väike ii Hel; Vot kes pand iile pää otsa (öeld tabava ütluse puhul) Räp; (ei) iid ega aad mitte midagi iid ega aad `selle `kohta `kiegi ei `rääkind Jõe; Ta ei saa aru iist ega aast IisR; Kui ma seda asja kuulsi - - äi mina osand änam iid ega aad `ööda Kaa; Ma‿p tää senest mitte iid ega aad Rei b. (j nimetusi) tümä ii Lüg; jalaga ii Kär; pitka jalaga ii Pha; pitk ii Muh; `pehme ii Kul; pool iid Hää; Juhań kirjudets iiuge Krk; pikk ii Ote; suur ii Har

i2 i(i) ja ii põrõda ii eńnist Lei

ia → ida1

ie iʔe lstk hea, kuku iʔe lat́s; tu om hüä `väega, ku jo iʔest üldäss ärʔ Se

ie → higi

ih int (välj hõiset, naeru) Vanal oli nii ea meel - - `naeris üksi ih ih ih Pöi; `joonud mehed `üidsid ikka ihh ja ihh [pulmas] Muh; mõnel on se ihitamine `ühte `puhku, iki ihh ihh Lai; Ih äh hanna sällän, Peebu latsil perse vällän Krl

ii int (mitmesugustest helidest) `kõrvad ajavad `pilli - - ii-ii Lüg; Obune on tige teise (hobuse) `piale - - teeb nisukest lühikest äält: ii, ii Jür Vrd iu

is → es1

is- (verbiprefiks) `kuagi `päivä mi äi veja liad šöüä nei paĺlu äi istulõ (jätku); is võia ispitaʔ (taluda) Lei

iu iu Mus Käi Rei HJn Kod M
1. int a. (hinkuva hobuse häälitsusest) kui [hobune] vihane on, teeb iu, iu HJn; obene peksäb tagass üles `eotab kõhe iu, iu Kod; iu märä `iuklep iu iu Krk Vrd eo, ii, iiu, iuk3 b. (muudest häälitsustest) oli vanasi `eitesi, `rääkisid iu-iu Mus; Vaadade kas ukse vaheld või kapi ehk ahju nukatagand ja tehti iu [lapsele] Käi; Sääsid teevad iu-iu-iuu Rei
2. hinkuv (hobune) iu oben es lase ennast `raute; si̬i̬ (hobune) om iu, ei võta `ku̬u̬rmet `perrä, `viskass kust Krk; üte va iumärä ośt omale. ah si̬i̬ `siande va iu om Hel

iu → jõgi

jott, -ii → j